Kiriku tänav
See artikkel räägib Tallinna tänavast; teiste tänavate kohta vaata lehekülge Kiriku tänav (täpsustus) |
Kiriku tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Vanalinna asumis Toompea allasumis.[1]
Kiriku tänav jääb Toom-Kooli tänava ja Toom-Rüütli tänava vahele. Tänava pikkus on umbes 70 meetrit.
Hoonestus
muuda- Tänava lõunaküljel, Toom-Kooli 6, asub Tallinna toomkirik.
- Kiriku 2 // Kiriku põik 1 varaklassitsistlik aadlielamu on ehitatud tõenäoliselt 18. sajandi lõpukümnenditel Ingliste, Hõreda ja Raikküla mõisate omaniku ja riiginõunik Friedrich von Stahli tellimusel[2]. Hiljem kuulus hoonestus Riisipere mõisa omanik parun von Stackelbergile ja paruness Julie von Rosenile (sünd. von Stackelberg) ning jäi sestpeale Rosenite suguvõsa valdusse. Kiriku 2 ja 4 kinnistutest koosnev arhitektuuriansambel on kuulunud mitmele aadliperekonnale. Tõenäoliselt 18. sajandi lõpus ehitati U-kujuline Kiriku 4 hoonekompleks, mida on järgneva kahe sajandi jooksul tugevasti ümber ehitatud. Hoone on ehitismälestis.[3]. Tänapäeval Eesti Riigikontrolli hoone.
- Kiriku 6 on Toompea loodenõlval asuv kõrge kelpkatusega kahekorruseline elamu, millel on fassaadi seinapinnast üle 6 m eenduv 2-korruseline eeskoda ja selle kohal kolmnurkfrontoon, millel ruudukujuline reljeeftahvel värvilise Stackelbergide vapiga. Elamuks ehitatud hoone valmis 17. sajandi teisel poolel. Varem asus samal kohal ühekorruseline hoone, mille säilinud keldrid võivad pärineda 16.–17. sajandist. Hoone all on varaemad ristvõlvidega keldrid ja kahel pool peahoone esifassaadi olid krundi mõlemal küljel tallid-tõllakuurid. Hoone Kiriku 6 kuulus 1811. aastast Roosna-Alliku mõisast pärit Stackelbergide perekonnale. Hoone on ehitismälestis ning seal asub ka üheksa vallasmälestist: viis kroonlühtrit, kaks trümoopeeglit, üks kappkell ja üks maal.[4]
- 1924. aastal asus hoonesse Leedu saatkond, 1929. aastast ka Tšehhoslovakkia vabariigi nõunik, kes tegutsesid hoones kuni 1938. aastani. Saksa okupatsiooni ajal (1941–1944) tegutses hoones Eesti Omavalitsuse Majandus- ja Rahandusdirektoorium. 1945. aastal anti maja Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeeriumile, 1957. aastal Eesti NSV Kaubandusministeeriumile. 1964. aastast tegutses hoones Majandusajaloo Muuseum. 1998. aastal andis Vabariigi Valitsus hoone Kiriku 6 Eesti Tööandjate Keskliidu kasutusse ning lisaks ETKL-ile kolisid majja ka mitmed majandusharuliidud ja maja nimetati Tööandjate Majaks.
Ajalugu
muudaKiriku tänav Tallinnas on kandnud ajalooliselt nimetusi - saksa keeles Kirchenstraße, Kirchengasse, vene keeles Церковная ул. Tänav kandis kuni 1950. aastani nime Kiriku tänav ning Eesti NSV ajal aastatel 1950–1989 nime Raamatukogu tänav. Nimi Kiriku tänav ennistati 1989. aastal[5].
Pärast Tallinna toomkirikut ümbritsenud kõrge kivimüüri lammutamist 1778. aastal kujunes toomkiriku piirkonnas esinduslik väljak koos seda raamivate varaklassitsistlike hoonetega. Riiginõunik Ferdinand von Stahl ehitas 18. sajandi lõpul Kiriku 2 kinnistule aadlielamu koos sisehoovi ümbritsevate hoonetega ning Toomkiriku põhjaküljel asub Kiriku 2 ja 4 kinnistutest koosnev arhitektuuriansambel, mis on kuulunud mitmele aadliperekonnale ja kus asunud riiklikke ametiasutusi (Riigihangete Amet ja 2016. aastast Eesti Riigikontroll)[6].
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Tallinna tänavanimed. KNAB.
- ↑ RIIGIKONTROLL KOLIS TOOMPEALE. KIRIKU 2 JA 4 RESTAUREERIMINE TALLINNAS, Muinsuskaitse aastaraamat ..., nr. 1, juuni 2017, lk 27
- ↑ 2998 Elamu Kiriku t.2 hooviansambliga, 18.-19.saj. kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ 2999 Elamu Kiriku t.6 hooviansambliga, 17.-20.saj. kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ Kiriku tn, EKI KNAB: Eesti - Eesti Keele Instituut, Eesti kohanimed (vaadatud 04.07.2021)
- ↑ RIIGIKONTROLL KOLIS TOOMPEALE. KIRIKU 2 JA 4 RESTAUREERIMINE TALLINNAS, Muinsuskaitse aastaraamat ..., nr. 1, juuni 2017
Välislingid
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: Kiriku tänav |