Kinaver-kangurlind
Kinaver-kangurlind (Foudia madagascariensis) on kangurlindlaste sugukonda Foudia perekonda kuuluv linnuliik. Linnu põlisareaal on Madagaskari saar, kuid teda on introdutseeritud ka mitmele India ookeani saarele. Oma levialal on ta tavaline linnuliik ja Rahvusvaheline Looduskaitseliit on ta määratlenud soodsas seisundis olevaks.
Kinaver-kangurlind | |
---|---|
Kinaver-kangurlinnu isaslind hundsulestikus | |
Kaitsestaatus | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Klass |
Linnud Aves |
Selts |
Värvulised Passeriformes |
Sugukond |
kangurlindlased Ploceidae |
Perekond |
Foudia |
Liik |
Kinaver-kangurlind |
Binaarne nimetus | |
Foudia madagascariensis Linnaeus, 1766 |
Perekonna nimetus Foudia on tuletatud linnu malagassikeelsest nimetusest "fodi" või "foudi".
Pildid
muuda-
Isaslind hundsulestikku minemisel. Réunion
-
Hundsulestikku minev isaslind Madagaskaril
-
Isaslind Réunionil
-
Isaslind Madagaskaril
-
Emaslind
-
Emaslinnud parves toitumas Seišellidel
-
Munad
Kirjeldus
muudaKinaver-kangurlinnu kehapikkus on umbes 13 cm ja ta kaalub 14–19 grammi. Isaslind on säravpunast värvi (hundsulestikus kinaverpunane), musta laiguga silma ümber. Linnu tiivad ja saba on oliivpruunid. Ka isaslinnu kõhualune on punane, erinevalt nende saarte põlisliikidest, kuhu kinaver-kangurlind on introdutseeritud. Emaslinnu ülapool on oliivpruun, alakülg hallikaspruun.
Levik ja eluviis
muudaKinaver-kangurlind on tavaline liik metsalagendikel, rohumaadel ja kultuurmaastikel, kuid mitte tihedas metsas. Madagaskaril peetakse teda riisikasvatajate nuhtluseks. Linnuliik on asustatud ka Amirantidele, Komooridele, Seišellidele, Mauritiusele ja Réunionile.
Kinaver-kangurlind toitub peamiselt rohttaimede seemnetest ja putukatest, kuid lisaks võib toituda ka puuviljast, nektarist, majapidamisjäätmetest ja koprast.
Väljaspool pesitsushooaega on lind parvelise eluviisiga. Pesitsusajal valivad isaslinnud endale umbes 30-meetrise läbimõõduga territooriumi. Lind on monogaamne; isane hakkab ehitama pesa territooriumi keskele juba enne partneri leidmist. Pesa on ümmargune avaga või toruja sissepääsuga küljel, ehitatud tavaliselt kokku punutud juurekestest, väätidest, rohukõrtest ja muudest pikematest taimeosadest. Pesa ehitab isaslind umbes 7–8 päeva ja hülgab selle juhul, kui partneri leidmine ebaõnnestub.
Introdutseeritud linnud on mitmel väikesel saarel kohalikele liikidele toidu- ja pesitsuskonkurentideks. Eriti mõjutab kinaver-kangurlinnu asurkond saartel ohustatud liike nagu mauritiuse kangurlind (Foudia rubra) ja rodriguese kangurlind (Foudia flavicans).