Haapsalu sõjaväelennuväli

(Ümber suunatud leheküljelt Kiltsi lennuväli)
Kaponiirid (varjend-angaarid) Haapsalu sõjaväelennuväljal (avade eest on puudu lükand-terasväravad)

Kiltsi lennuväli ehk Haapsalu lennuväli on praegu mahajäetud kunagine NSV Liidu õhukaitsevägede 14. õhukaitsediviisi 425. hävituslennuväepolgu[1] 2,5 km betoonrajaga lennuväli,[2] Haapsalu linnast 4 km edelas, Kiltsi küla kõrval. Lennuvälja lähedal asub kunagise Ungru mõisa varemetes barokne härrastemaja.

Jak-9
Jak-9UM

Lennuvälja rajamist alustati 1939[3] ja kasutati Nõukogude õhujõudude poolt ka pärast Teist maailmasõda, kui 275. Puškini Punalipulise hävituslennuväediviis, jäi peale 1944. aasta Moonsundi ehk Muhu väina operatsiooni Haapsallu koos kahe polguga: 14. kaardiväe A. A. Ždanovi nimeline Leningradi Punalipuline Suvorovi III järgu ordeniga hävituslennuväepolgu ja 159. Tallinna Punalipuline hävituslennuväepolguga Ungru lennuväljal, koos lennuväljateeninduspataljoniga. 159. hävituslennuväepolk baseerus Ungrust ümber 1940. aastate lõpus Kuusiku lennuväljale. 14. hävituslennuväepolk lahkus 1957. aastal Ungarisse. Hävituslennuväediviisi relvastuses olid aastail 1944–1951 hävituslennukid Jak-9 ja Jak-9U.

1960. aastate lõpupoolel jõudis Eesti NSV juhtkond NSV Liidu Kaitseministeeriumiga kokkuleppele, et Eesti NSV aitab välja ehitada Haapsalu külje alla uue lennuväebaasi siis Tallinnas baseerunud 425. lennuväepolgu jaoks. 1970. aastal koliski see sõjaväeosa täies koosseisus uuele Kiltsi küla lähedale rajatud baaslennuväljale. Vabanenud Lasnamäe lennuvälja maa-ala Lasnamäel läks Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee käsutusse.

Kiltsi lennuvälja suurus oli 325 ha, betoonkattega rajad on 2500 m pikad, lennukite tarbeks oli 28 angaari. Enamus linnaku hooneid lammutati 2013. aastal. Lennurajast lõunas[4], läänepool[5] ja idapool asusid angaarid[6]. Rohuküla juures, Rohuküla-Haapsalu raudtee ääres asus 23 hektari suurune 1 kilomeetri pikkune ja u 200 meetri laiune Kiltsi lennuvälja 102. üksiku lennvälja tehnilise tagamise pataljoni (s/o 42094) kütuseladu[7].

Haapsalus lendas lennuväepolk jätkuvalt samade lennukitega MiG-19, millega Tallinnaski lennati, kuni aastani 1977, mille järel sai polk uuemad lennukid MiG-23. Vahetult enne Vene vägede lahkumist taasiseseisvunud Eestist oli lennuväljal 38 MiG-23 tüüpi sõjalennukit.[1]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 http://www.ww2.dk/new/air%20force/regiment/iap/425iap.htm
  2. Postimees: Kiltsi lennuväli on kavas lennukorda seada
  3. Haapsalu (Kiltsi) lennuväli 1 (4) (linnaku osa) Ridala vallas Läänemaal, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2013
  4. Haapsalu (Kiltsi) lennuväli 2 (4) lõunapoolsed angaarid) Ridala vallas Läänemaal, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2016
  5. Haapsalu (Kiltsi) lennuväli 3(4) (läänepoolsed angaarid) Ridala vallas Läänemaal, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2016
  6. Haapsalu (Kiltsi) lennuväli 4 (4) (idapoolsed angaarid) Ridala vallas Läänemaal, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2016
  7. Kiltsi lennuvälja kütuseladu Läänemaal Ridala vallas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2014

VälislingidRedigeeri