Keskpark

Disambig gray.svg  See artikkel räägib Tartu pargist; Keila pargi kohta vaata artiklit Keskpark (Keila); New Yorgi pargi kohta vaata artiklit Central Park

Keskpark (ka Kaubahoovi park) on linnaarhitekt Arnold Matteuse juhtimisel loodud regulaarpark Tartu kesklinnas.

Tartu Keskpark
Kepikõndijad Tartu linna tervisepäeval Keskpargis septembris 2012

Pargi pindala on 1,9 hektarit, see asub Tartu kesklinnas Küüni tänava jalakäiguala, Uueturu tänava, Vabaduse puiestee ja Poe tänava vahel, selle keskel on kaks plaaditud väljakut, millele viivad diagonaalsed plaaditud teed.

Pargi muudavad omapäraseks ümbritsevad ühe- ja kaherealised pärnaalleed, ristkülikukujulist põhiplaani läbib mööda kunagise Kauba tänava serva üherealine pärnaallee, murualadel kasvab leht- ja okaspuid ning põõsagruppe. Kaubahoovi platsi iseloomustavad kolm püramiidtamme ja kolm mitmeharulist ginnala vahtrat, Kaubamaja-poolsel avaramal platsil kasvavad neli torkavat kuuske ja kaks haljastuses harva esinevat Engelmanni kuuske. Pargis kasvab 18 liiki puittaimi, kokku 183 puud ja põõsast, neist 146 pärna, millest 138 moodustavad alleed, põõsarindes on esindatud sirelid, läätspuud, tuhkpuud, ebajasmiin ja lumimari. Pargipuistu on keskealine, heas seisundis ning perspektiivne, üks püramiidtammedest on dendroloogilise haruldusena määratud eriti väärtuslikuks puuks.[1][2][3]

Kolmest küljest piiravad parki hooned, Küüni tänaval Tartu kaubahall ja GMP Plaza, Poe tänaval nõukogudeaegsed elumajad, Uueturu tänaval Tartu Kaubamaja. Tervikuna avatud on vaid Vabaduse puiestee poolne külg, millest teisele poole jäävad haljasala ja Emajõgi. Pargi Kaubamaja-poolses küljes Küüni tänava ääres on poolkaarekujuline laste mänguväljak.

Park seob Emajõe rohekoridori Barclay platsi ja Uueturu platsi kaudu Toomemäe ja Lillemäe pargi rohealadega.[4][5]

AjaluguRedigeeri

Enne Teist maailmasõda paiknes sel kohal Tartu Kaubahoov. Kaubahoov hävis 1941. aasta juulis ning praeguse Keskpargi ala nimetati mõnda aega seal paiknenud pritsimaja tõttu Pritsumaja kvartaliks. Pritsumaja omakorda hävis sõjategevuse tagajärjel 1944. augustis-septembris ja pargiala tühjendati varemetest aastatel 1945–1947.[6]

Linnaarhitekt Arnold Matteuse juhtimisel rajati Keskpark linna keskväljakuna, esialgu kavandati sinna kommunistliku partei ja täitevkomitee hooneid, kuid ressursside puudusel otsustati ala haljastada, istutati pärnaalleed, aga ka kuuski, hobukastaneid, sireleid, magesõstraid ja teisi liike. 1950. aastatel planeeriti ala täita hruštšovkadega, kuid linnaarhitektil õnnestus suunata need Tiigi ja Turu tänavale.[7][6]

Hoonestamise vältimiseks rõhutas linnaarhitekt Matteus, et tegu on Kodusõja kangelaste väljakuga, vastavalt sellele paigutati 1967. aastal mälestuskivi tööliste, soldatite ja maatameeste saadikute nõukogu kunagisele asukohale endise pritsimaja kohal ning 1978. aastal püstitati väljaku Vabaduse puiestee poolsesse serva endise Kaubahoovi kohale kodusõja kangelaste mälestusmärk. Pargi Emajõe-poolsele küljele rajati madal tribüün, kust poliitikud tervitasid tähtpäeviti paraade.[6][8][7]

Intervjuus 1981. aastal kinnitab Matteus, et kuigi Keskpark loodi taastamise korras projektita, on enam kui 30 aastaga sinna "kasvanud terve park" ja kuigi linnakeskus tühjaks jääda ei saa, on park looduskaitselise väärtusega: "Võib-olla on õigus, et tuleb siia neid puid võimalikult jätta."[9][10]

TänapäevRedigeeri

 
Autovabaduse puiestee juulis 2020

Tänapäeval on pargis pingid ja laste mänguväljak, seal korraldatakse näitusi, kontserte, terviseüritusi, Prima Vista traditsioonilist pargiraamatukogu koos luuleprõmmu, esitluste ja töötubadega jpm, suurürituste ja laatade ajal on pargis laste- jm atraktsioonid, huviüritused ning müügitelgid, pargis on näidatud vabaõhukino ja peetud välikontorit.[11][12][13][14]

Pargi Emajõe-poolses küljes olev Vabaduse puiestee suletakse autoliiklusele eri ürituste tarbeks, 1996. aastast toimus seal igal aastal tänavareiv Freedom Parade, seal korraldatakse traditsiooniliselt võidupüha paraadi, kus president tervitab tribüünilt kaitsevägesid, seal on Tartu Maratoni jooksumaratonide jm spordiürituste stardikoht.

2020. aasta suvel suleti Vabaduse puiestee autodele 9. juulist 8. augustini ning kujundati sellest "autovabaduse puiestee", kus paiknesid rula- ja korvpalliplats, lauatenniselauad, pikniku- ja koosolekualad, tantsuplats, bassein, kiiged, välilugemissaal, toimusid hommikujooga, tervise- ja kontsertprogramm, loodusmaja ja kunstimuuseumi tegevused jpm, 2021. aastast tungib autovabadus puiesteelt ka juba Keskpargi pinnale.[15][16]

Hoonestamise plaanidRedigeeri

 
Keskpargi hoonestamise vastase petitsiooni sümboolne üleandmine Tartu linnavalitsusele aprillis 2021

Keskpargi hoonestamine oli pärast iseseisvuse taastamist esimest korda avalikult arutuse all 2004. aastal, kaaluti hoonestada endise Kaubahoovi krunt pargi Poe tänava poolses küljes. Pärast kaalumist otsustas linnavõim parki mitte hoonestada: "Me ei soovi siiski seda ala taashoonestada. See park on linna külalistele ja elanikele küllaltki omaseks muutunud ja peaks säilima."[17]

Hoonestamine tuli uuesti kõne alla pärast Tartu Linnaraamatukogu ja Tartu Kunstimuuseumi ühishoone arhitektuurikonkursi läbikukkumist Magistri tänava parkla kohale 2012. aastal. Tartu Kesklinna planeering 2016. aastast näeb ette Keskpargi Vabaduse puiestee poolse osa hoonestamise linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi ühendava kultuurikeskuse rajamiseks. Pargi hoonestamise plaanid on tekitanud vastuseisu üldplaneeringust alates, on koostatud petitsioone, pakutud alternatiivseid kontseptsioone pargi väärindamiseks ning otsitud kultuurikeskusele kohta mujal.[18][19][20][21][22]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Peep Mardiste. "Kultuurimaja parki, aga ühel tingimusel". Tartu Postimees, 23. märts 2021. Vaadatud 24. aprill 2021.
  2. Sulev Järve. "Puittaimestiku hinnang". Tartu linn, 30. juuli 2018. Vaadatud 20. mai 2021.
  3. Sulev Järve. "Puittaimestiku hinnang. Lisa 2. Puittaimestiku hindamise tabel". Tartu linn, 30. juuli 2018. Vaadatud 20. mai 2021.
  4. Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise osakond. "Tartu Agenda 21: Keskkonnahoidlikult arenev, sotsiaalselt ıiglane ja majanduslikult mõtlev Tartu". Tartu linna veebisait, 1999. Vaadatud 23. aprill 2021.
  5. "Tartu linna üldplaneering 2030+". Tartu linna veebisait. Vaadatud 1. mai 2021.
  6. 6,0 6,1 6,2 Armas Riives. "Keskpargi ala kannab endas hindamatut kultuuripärandit". Tartu Postimees, 16. aprill 2021. Vaadatud 23. aprill 2021.
  7. 7,0 7,1 Raili Raudsepp. "Arnold Matteus — kuulus arhitekt". Vaadatud 25. aprill 2021.
  8. Kultuurimälestiste riiklik projekteerimise instituut. "Tartu endine Kodusõja kangelaste väljak". Kultuurimälestiste register, 1986. Vaadatud 25. aprill 2021.
  9. Andres Sööt. "Arnold Matteus: arhitekti mälestusi". Eesti Reklaamfilm, 1981. Vaadatud 25. aprill 2021.
  10. Enno Erstu. "Mälestuskild keskpargi rajamisest". Tartu Postimees, 12. oktoober 2020. Vaadatud 14. mai 2021.
  11. Kertu Kula. "Küüni tänava pargis saab uurida satelliidipilte". Tartu Postimees.
  12. Risto Mets. "Linn tähistab autovaba päeva üritusega Küüni tänava pargis". Tartu Postimees.
  13. "Prima Vista kirjandusfestivali arhiiv".
  14. "Elisa kutsub homme töötama pop-up välikontoris heade mõtete linnas Tartus". Elisa veebisait.
  15. "Südasuvine kohtumispaik Autovabaduse puiesteel". Tartu linna veebisait. Vaadatud 23. aprill 2021.
  16. Lisette Reineberg. "Autovabaduse puiestee laieneb tänavu ka keskparki". Tartu Postimees, 28. aprill 2021. Vaadatud 28. aprill 2021.
  17. Jüri Saar. "Muusadel on Poe tänava parki edaspidigi asja ainult telkides". Tartu Postimees, 20. september 2004. Vaadatud 23. aprill 2021.
  18. "Südalinna kultuurikeskus". Tartu linna veebisait, 26. märts 2021. Vaadatud 22. aprill 2021.
  19. Jaanika Koppel. "Tartu kesklinna üldplaneeringu kehtestamine". Tartu linna dokumendiregister, 10.juuni 2016. Vaadatud 21. aprill 2021.
  20. Algatus "Päästame Tartu Keskpargi!". "Kuhu tuleks ehitada Tartus kultuurikeskus?". 19. aprill 2021. Vaadatud 21. aprill 2021.
  21. "Säilitame roheluses Keskpargi: Keskpark 2024 kontseptsioon". Valimisliit Tartu Eest. Vaadatud 21. aprill 2021.
  22. Inga-Gretel Linkgreim. "Tartu maksab arhitektidele hoone eest, mida ei ehitatagi". Rahvusringhääling, 22. veebruar 2012. Vaadatud 23. aprill 2021.