Katvari mõis
Katvari mõis (saksa keeles Kadfer, läti keeles Katvaru muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas. Tänapäeval jääb mõisakompleks Limbaži piirkonda ja Katvari valda Katvari ning Līcīši külade maadele.
.jpg)
Ajalugu muuda
Esimene teadaolev omanik oli XIV sajandil Jacob Live. Fromhold von Vyfhusen andis selle aastal 1357 Johann Aderkasi valdusse. Aastal 1630 müüs Karsten Aderkasi lesk osa mõisa maadest Johann Dobberwitzile. Mõisa põhiosa päris Karsteni tütar, kes abiellus Ernst von Mengdeniga. Aastal 1738 vahetas Carl Gustav von Mengden Katvari, Roperbeķi ja Kalnamuiža mõisa Boyedega Meeri mõisa vastu. Aastal 1750 vahetas vabahärra Johann Christoph von Campenhausen (1716−1782) selle Liepa mõisa vastu. Aastaks 1775 omandas ta piirkonnas suured maavaldused, mille pärija oli tema kasupoeg Friedrich Reinhhold von Berg (1736−1809).[1]
Aastal 1759 ostis vabahärra von Campenhausen Lemsalu mõisalt tüki maad (Ahlenhof), mis liideti Katvari mõisaga. Aastal 1806 pantis Friedrich Reinhold Katvari ja Muižkalnsi mõisa 62 000 rubla eest 10 aastaks Christian Bernhard von Zimmermannile (1771−1841). Aastal 1834 müüs tema poeg selle koos Šķirstiņi ja Suceni mõisaga 92 500 rubla eest polkovnik Traugott Carl von Sommerile (1800−1865).[2] Pärast viimase surma pärandus mõis tema lesele Mary-Ann von Sommerile (sündinud Balfour) (1815−1895) ja lastele. Pärandijagamislepinguga omandas 1867. aastal selle poeg Michael Carl Johann Gottlieb von Sommer (1836−1906), kes moodustas mõisast 1868. aastal fideikomissi. Viimane omanik oli aastatel 1906−1920 Erich Carl Alphons Hermann Michael von Sommer (1879−1945).
Mõisaansambel muuda
Tumepunastest tellistest tumepruuni katusega häärber valmis XVIII sajandil. Häärberi kamin ja kolme toa laed on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.[3]
Mõisakompleksist on säilinud mitmed looduskaitsealused põlispuud. Kaitse all on Katvari mõisa tamm ümbermõõduga 4,2 meetrit ja Katvari pärnad: esimese ümbermõõt 4,14, kõrgus 31 meetrit, teise ümbermõõt 4,13 ja kõrgus 28 meetrit, kolmanda ümbermõõt 4,02, kõrgus aga 26,8 meetrit. Mõisasüdamest lähtuvatele alleedele jäävad tammed ümbermõõduga 4,39 ja 4,42 meetrit, Akmentiņi tamm ümbermõõduga 4,17 meetrit ning 34 meetri kõrgune Katvari lehis.[4]
Mõisa suurus muuda
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 6 ja 3/8 adramaad, sellele allus koos Muižkalnsi mõisaga 243 mees- ja 269 naishinge.[5] Aastal 1641 oli mõisate suurus 9 ja 1/2 adramaad. Aastal 1688 oli mõisate suurus 8 ja 1/2 adramaad, aastal 1734 oli adramaid 3 ja 5/8, aastal 1757 aga 10 ja 5/8. Aastal 1823 oli mõisate suurus üksteist adramaad.[6] Aastal 1832 oli mõisatel adramaid 11, aastal 1881 aga 5 ja 41/80, lisaks 13 ja 66/80 adramaad mõisatele kuuluvate talude valduses.[7]
Karjamõisad muuda
Mõisale kuulus 1816. aastal kaks karjamõisa: Johannisfeld ja Neuhof.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 146-147
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 225-226.
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 250.
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 144
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 221.