Lemsalu mõis
|
See artikkel on linnamõisast; kirikumõisa kohta vaata artiklit Lemsalu kirikumõis ja linnuse kohta Lemsalu piiskopilinnus. |
Lemsalu mõis ehk Limbaži mõis (saksa keeles Schloß Lemsal, läti keeles Limbažu muiža, ka Limbažu pilsmuiža) oli Riia linnamõis Liivimaal Volmari kreisis Lemsalu kihelkonnas. Tänapäeval asub mõisasüda Lätis Limbaži piirkonnas Limbažis, peahoone asub aadressil Burtnieku iela 7.
.jpg)
Ajalugu muuda
19. novembril 1621 kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf Lemsalu piiskopilinnuse koos kõige sinnakuuluvaga Riia linnale. Kingitu hulgas oli ka Lāde mõis, mis oli toona 2 ja 1/2 adramaa suurune, Heinrich Hastferile kuulunud mõis ja Viļķene vakus (Wilcken), millest kujunes hiljem Riia linnale alluv Viļķene mõis. Hiljem omandas Riia linn ümbruskonnas veel teisigi maatükke, mis liideti Lemsalu mõisaga.[1]
Aastal 1621 loovutas Arend Thor Avest linnale Krüdenershofi mõisa. Aastal 1630 omandas linn Caspar Grothausenilt maad, mille Johann Jarensbach aastal 1612 panti pannud oli. Aastal 1638 ostis Riia linn George Koskullilt 165 taalri eest Viffhuseni mõisa. Buddenbrockshofi mõisa ostis linn 600 taalri eest aastal 1640, selle varasem omanik oli George Buddenbrock. Aastal 1647 ostis Riia Gerķise mõisa, mille maad liideti Lemsalu mõisaga aastal 1657. 9. mail 1653 ostis Riia linn Albedyllidelt Rēza mõisa. Aastal 1657 kinnitas Karl X Gustav selle Riia linna omandiks ja allutas Lemsalu mõisale.[2] Aastal 1732 müüs parun Campenhausen, kellele Ķipēni mõis oli panditud, osa maadest Vecķipēni mõisa nime all Lemsalu mõisale.[3]
Aastal 1759 ostis parun Campenhausen Lemsalu mõisalt tüki maad (Ahlenhof), mis liideti Katvari mõisaga.[4]
Mõisa suurus muuda
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 23 ja 3/8 adramaad, sellele allus 547 mees- ning 624 naishinge.[5] Aastal 1641 oli mõisa suurus koos Lāde ja Viļķene mõisaga kuuskümmend viis adramaad. 1688 oli mõisa suurus kakskümmend üheksa adramaad, aastal 1734 oli adramaid 14 ja 3/8, aastal 1757 aga 23 ja 2/3. Aastal 1823 oli mõisa suurus 23 ja 13/20 adramaad.[6] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 23 ja 13/20, aastal 1881 aga 12 ja 8/80, lisaks 24 ja 1/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[7]
Viited muuda
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 157
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 157-159.
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 148
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 226.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 248.
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 157
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 152.