Kasutaja arutelu:Metsavend/arhiiv1

Tere tulemast Vikipeediasse, Metsavend! Andres 9. detsember 2005, kell 11.44 (UTC)

Arutelulehel allakirjutamiseks vajuta neli korda järjest ~ . Andres 10. detsember 2005, kell 10.25 (UTC)

Seda, et kuupäeva ja aastaartiklites kasuta eraldajana mitte side- vaid mõttekriipsu mille saad kas – (kasutades neist redigeerimiskasti all olevatest kahest kõrvuti kriipsust lühemat) või siis Alt+0150 - Ahsoous 14. detsember 2005, kell 07.23 (UTC)

Nonkilling

Hi! I was wondering if you would help us create an entry in Eesti for "Nonkilling" [1]. The first paragraph would do! --Cgnk 3. juuni 2009, kell 18:35 (UTC)

kustutatud leheküljed

Tere,

Ei saa aru, mis põhjusel oled märkinud kustutamiseks artikli JK Welco Elekter III. Tegu on reaalselt eksisteeriva võistkonnaga, kes võtab osa EMV Rahvaliigast. Tõsi, rahvaliiga näol on tegemist võistlusega, mis ühendab asjaarmastajaid, kuid siiski on organiseeritud Eesti Jalgpalli Liidu poolt. Kui mitte sulle, siis mõnele inimesele võib siiski pakkuda huvi, kuidas on amatöörklubide struktuur üles ehitatud, kes seal mängivad jne...

Küsimus pole selles, mis kellelegi huvi pakub, vaid selles, millised on Vikipeedia üldised põhimõtted. Lisasin kustutamismärkuse, sest minu arvates ei ole rahvaliiga meeskonnad piisavalt olulised Vikipeedia jaoks ja nende kohta puudub sõltumatu info. Kustutamismärkust ei tohi eemaldada, selgitused tuleb kirjutada aruteluleheküljele. --Metsavend 15. oktoober 2012, kell 12:34 (EEST)

Tere Metsavend. Ma ei mõista, miks kustutasid minu lisatud wiki artikli "Rutsi Reis ehk Eesti jooma eripära (film)"? Jälgisin pidevalt arutelulehte, kus moderaatorid ei toonud põhjendust, miks artikkel ei sobi Wikipediasse, küll aga panid nad sellele märgistuse "kustutamisele". Ainus argument mis moderaatorid tõid, oli et film ei ole nende jaoks piisavalt maitsekas, et lisada Wikisse. Kas see muudab olematuks, et tegu on reaalselt eksisteeriva 2009.a. ilmunud Eesti DVD-ga, mida on müüdud enam kui 4000 eksemplari? Kas artikkel oli vigases keeles või sisaldas valeinfot? Paluksin taastada artikkel. Hetkel tunnen, et tegu on tsensuuriga. --Martint 1. september 2009, kell 13.38 (UTC)

See ei ole tsensuur. Kustutasin artikli, sest selle sisu ei olnud kontrollitav. Kõik Eestis ilmuvad raamatud, CD-d ja DVD-d on olemas Rahvusraamatukogus ja leitavad kataloogist Ester. Seda DVD-d seal ei ole. Järelikult on see nn põlve otsas tehtud DVD ja Vikipeedia jaoks mitte piisavalt oluline. --Metsavend 2. september 2009, kell 06:18 (UTC)

mõnikord ehk on kaval sobimatu artikli sisu tõsta artikli arutelusse. näiteks see: ("Liblikujumine" kustutatud: sisu oli: 'kuidas ujutaxe konna???mis nipid sellega on??ja kuidas sygavas wees weepinnal püsida(mis sellex piab tegema) annaks liblikujumise jms kirjutajale nippe? teine küssa veel. kas minust on siin kasu ka või tunnetate, et teen pigem tühja tööd juurde? avjoska 9. juuli 2006, kell 09.05 (UTC)

Konkreetne artikkel oli pigem spämm. Selle asemel tuleb lisada 'Soovitud artiklite loendisse' 'Liblikujumine' ja 'Konn (ujumisstiil)'. Sinust on kasu kindlasti. Soovitan edasi teha ja küll sa õpid tegemise käigus. --Metsavend 9. juuli 2006, kell 10.53 (UTC)

Kõik lugejad ju ei taipa, mida tuleb teha. Andres 9. juuli 2006, kell 11.06 (UTC)

Ma ei tea nüüd, kas kirjutan murest õigesse kohta, aga mu alustatud artikkel on juba 3 korda ära kustutatud. mis märke ma pean artiklile lisama, et saadaks aru, et see on pooleli? Kas oleks võimalik kas või viimane kustutamine tühistada? Artikkel on nõnda poolik, et kursusekaaslased teaksid, et keegi on sellise teema juba valinud, et sellest kirjutada... Aitäh.

Selle jaoks on märge {{pooleli}}. Probleem oli selles, et sellise pealikirja ja sisuga artikkel ei sobi Vikipeediasse. Vikisõnaraamat on parem koht artiklitele, mis käsitlevad sõnu, mitte mõisteid sõnade taga. Vikipeedia pole koht kursusetööde kirjutamiseks. Mis ei tähenda seda, et siia ei võiks autori loal mõne kursusetöö sisu osaliselt üles panna. Vaata ka Arutelu:Kaassõna tänu. --Metsavend 24. oktoober 2007, kell 12:45 (UTC)

Miks kustutasid mu lisatud artikli Pubi Juudas? Kas kustutamisele määratud artiklid ei peaks enne läbima üldist arutelu? Nielander 18. juuli 2011, kell 20:54 (EEST)

Siin ei ole midagi arutada. Seda pubi ju pole veel avatudki. Asutuste puhul tuleb kindlaks teha nende tähelepanuväärsus ning info sõltumatus ja usaldusväärsus. Toitlustusastused on vaid erandjuhtudel piisavalt olulised, et neist artikkel võiks olla. Antud juhul oli tegu reklaamiga ja see pole Vikipeedias lubatud. --Metsavend 18. juuli 2011, kell 22:50 (EEST)

geraldika.ru

Tere! piltide lisamisel Vikipeediasse on mõned "reeglid": Ära tuleb tuua kes on teinud pildi või kust pilt on võetud, sel juhul ei piisa kui öelda saidi nimi, vaid on hea ka ära tuua täpne lehekülje URL. Samuti peab kõigil Vikipeedia piltidel olema näha kasutusõiguse märge. (sellele on juhitud tähelepanu ka faili üleslaadimise lehel).

Geraldika.ru piltide jaoks on olemas mall Geraldika.ru (näited) millega saab ära märkida sealt võetud pildid. tegelikult on parem kasutada Geraldika.ruA -malli (näited), sedasi saab lihtsalt ka allika ära tuua (kasutamist vaata arutelust)

Kuid üldiselt ei ole eriti mõtekas neid geraldika.ru pilte kopeerida eestikeelsesse Vikipeediasse, kus need on vaid siin kasutatavad. Parem on panna need Wikimedia Commonsisse kus need on kasutatavad kõikides Vikipeediates. vt: commons:Category:Vector-Images.com_images --TarmoK 14. detsember 2005, kell 09.27 (UTC)

Linnad

Linnadel on elanike arvud, mitte rahvaarvud.

Vali üks kindel tabeli laius. Viimastel on see Sul ulatunud 320-st 240 px-ni. Ka kopeeri tabelit Vikipeedia:Haldusüksuste artiklite reeglid alt, kus tabel on korrektselt (arvuti jaoks) kirjas.

Ära haldusüksuse tabelit neile linnadele pane, mis seda pole.

Vene nimesid ei tohi eesti keeles kirjutada vene-inglise transkriptsiooni kohaselt. Meil on oma transkriptsioon. Hädapärast (vikis pole seda kasutanud) tohib eesti tekstides kasutada vene-ladina transliteratsiooni. Mõlemad on toodud artiklis vene keel. - Urmas 14. detsember 2005, kell 16.05 (UTC)

Elanike arvu ja rahvaarvu kohta oleme leppinud kokku märkida neid saja inimese täpsusega. Ainsaks erandiks on rahvaloenduse andmed. - Urmas 24. detsember 2005, kell 01.52 (UTC)

Miks mitte esitada jooksval arvepidamisel saadud arve täpsetena? Andres 24. detsember 2005, kell 09.20 (UTC)

Arvestuslikud ja hinnangulised andmed on alati ebatäpsed, st ebaõiged (Bhutani meelde tuletades; Eesti elanikearvestus pole samuti mingi erand). Esitades neid inimese täpsusega, on viga suurem, kui tehes seda saja inimese täpsusega. Samuti ei ole nt elanike arv 27092 inimest kogu aasta jooksul sama, vaid muutub iga päev. Lisaks annavad eri allikad erineva usaldusväärsusega teavet. Meil ei ole absoluutse kindlusega võimalik öelda, nt ühe allika 27092 on õige ja teise 27115 vale. - Urmas 24. detsember 2005, kell 10.27 (UTC)

Esiteks, ka rahvaloenduse andmed ei ole ju tegelikult täpsed. Mõnikord võib jooksev arvestus isegi täpsem olla. Näiteks väidab seda Kalev Katus viimase Eesti rahvaloenduse kohta. Teiseks, jooksva arvestuse puhul võib ära näidata kuupäeva. Kolmandaks, kui allikad on vastuolulised, võib seda märkida, kuni selgub, mis on õige. Neljandaks, alati võib juurde märkida, kas on tegemist rahvaloenduse, jooksva arvestuse või kaudse hinnanguga. Viiendaks, pole ju kindel, et arv ka 100 inimese täpsusega õige on. Andres 24. detsember 2005, kell 11.19 (UTC)

Piltidest

pildidest veel - ka iseenda tehtud piltidele oleks kena, kui lisaksid litsentsi... siis teavad ka teised võimalikud asjahuvilised, kas nad tohivad neid kasutada - Ahsoous 15. detsember 2005, kell 14.28 (UTC)

Piltide juures kasutatvaid malle võib näha näiteks siin: Kategooria:Piltide mallid

fotode jaoks on JPG formaat kõikse sobivam (kui PNG)

(ja väljavõte pildi üleslaadimise lehelt: Eelistatud pildiformaadid Vikipeedias on JPEG fotode, PNG joonistuste ning ikoonilaadsete piltide ja OGG helifailide jaoks.) --TarmoK 15. detsember 2005, kell 15.17 (UTC)

tegelt kui nüüd kristalselt aus olla, siis mustvalgeid fotosid pole mõtet jpg formaadis üldse salvestada - aga see on juba hoopis teine küsimus. - Ahsoous 15. detsember 2005, kell 15.32 (UTC)

Selge. Aga kuidas pilti kustutada saab? Tahaksin selle Joelahtme_kirik_2005 pildi maha võtta.

Kustutada saavad administraatorid - kustutan?? - Ahsoous 15. detsember 2005, kell 15.28 (UTC)

Jah, palun kustutada. --Metsavend 15. detsember 2005, kell 15.30 (UTC)

---

Kui kopeerid mujalt (teistest vikidest, jne) pilte siis ole hea ja lisa ka lehekülje URL kust oled kopeerinud. (seda nimetaktakse allika lingiks) ... vt. ka: Mall:PiltVikist ja selle kasutamist --TarmoK 21. detsember 2005, kell 15.07 (UTC)

Veel kord, piltide juurde on vaja ka lisada leheküg kust pilt on kopeeritud, geraldika.ru mall on vaid kasutusõiguse näitamiseks

.. ja samuti korrates, ei teeks paha commonsit kasutada gerldika.ru piltide jaoks --TarmoK 25. detsember 2005, kell 21.49 (UTC)

Kasutan Commonsi faile, kui need seal olemas on, kui ei ole (või ei leia üles) laen eesti wikisse, Commonsisse ma ei oska pilte üles laadida. --Metsavend 25. detsember 2005, kell 21.54 (UTC)

Wikimedia Commons -artiklis on selgitatud kuidas sinna laadimine käib, sisuliselt on seal kõik sama moodi. kui artiklis leiduv juhend ei piisa, siis anna teada

geraldika.ru piltide puhul on ainult kasutusel Template:Vector-Images.com -mall --TarmoK 25. detsember 2005, kell 22.25 (UTC)

Mitte ei saa aru, kas keegi võiks puust ja punaseks teha, kuidas neid looksulgusi kasutada, milleks need mallides on. Üritasin teha, aga ikka läks nihu: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Omski_vapp.gif

--Metsavend 25. detsember 2005, kell 22.15 (UTC)

Ei saand päris hästi aru mida sa mõtled... kas neid kolmekordsete looksulgude vahel olevaid numbreid?... kui jah siis need numbrid tähistavad malli kutsumisel kasutava koodi nii mitmendat parameetrit... malli kutsumisel eraldatakse neid parameetreid püstkriipsudega -- Ahsoous 25. detsember 2005, kell 22.28 (UTC)

Malli arutelu:Geraldika.ruA, kui sellest ei piisa anna teada --TarmoK 25. detsember 2005, kell 22.19 (UTC)

---

Muusika Vikipeedias

Vikipeedias on riikide kaarte, vappe, lippe jne. kuidas on hümnidega? Kas Vikipeedias on muusikalisamisvõimalus? avjoska 9. juuli 2006, kell 11.54 (UTC)

---

Mul ei ole kogemusi selle koha pealt, aga .ogg laiendiga helifaile saab lisada küll, selleks on pasunaga nupp redaktorikasti ülaservas. Aga jällegi ei tohi autoriõigusi rikkuda. --Metsavend 9. juuli 2006, kell 12.29 (UTC)

Lubatud on Ogg- ja MIDI-failid. Andres 9. juuli 2006, kell 13.38 (UTC)

paar palvet

Mul on paar palvet. Kasuta mõttekriipsu seal, kus seda eesti keeles tehakse. Kui paned keeltevahelised lingid, siis pane kuskile (näiteks inglise vikisse) ka eesti keele link (et:). See käib tavaliselt saksa ja kreeka või saksa ja esperanto keele vahel). Pööra tähelepanu loenditele (näiteks Maailma asulate loend, Lindude loend, Saksakeelne kirjandus, Biograafiad. Andres 27. detsember 2005, kell 20.10 (UTC)

Aitäh juhatuse eest. Püüan edaspidi teha nii. Arvasin, et viidad võõrkeelsetes wikides lisatakse automaatselt, kui olen eesti vikisse viidad sinna lisanud. Väga tülikas on ju umbes 20 erinevas keeles artiklile eesti keele linki lisada. --Metsavend 27. detsember 2005, kell 22.05 (UTC)

Aitäh!

Piisab, kui lisad lingi ühte kohta, näiteks inglise vikisse. Mujale lisavad juba botid, mõned entusiastid teevad seda ka käsitsi. Põhimõtteliselt leitakse vist ka siis üles, kui lingid on ainult eesti vikis, kuid see võtab rohkem aega. Igatahes peetakse heaks praktikaks niisugust toimimist, nagu ma kirjeldasin.

lisa kommentaarina, üldiselt on enamus botid sedasi sättitud et võetakse ingliskeelse viki artikleid ja vaadatakse (siis bot vaatab) sealt millistesse teistesse keeltesse on link tehtud. Kahtlen et on tegutsemas botte mis alustaksid eestikeelsest vikist, seepärast on kõige otstarbekam panna ingliskeelsesse vikisse ja kui on viitsimist siis võib panna ka muudesse. --TarmoK 28. detsember 2005, kell 08.50 (UTC)

Igas vikipeedias on kokku lepitud, millises järjekorras vikilingid paigutatakse. Eesti ja inglise vikis tehakse seda keele omakeelse nimetuse, mitte lühendi järgi. Nii et järjekord on: Deutsch, Eesti, Ellinikí, English, Esperanto. Kui on rohkem keeli, siis võib midagi veel vahele tulla. Tegelikult parandavad botid ka ükskord järjekorra ära, aga parem oleks, kui järjekord oleks õige, siis on lihtsam kontrollida, kas otsitav keel on olemas.

Ingliskeelses vikis on üldiselt keele nime järgi, kuid seal on "erandeid" näiteks keelte nimed milles on sõna "keel" (vastavas) keeles pannakse keele nime järgi, näiteks "Bahasa Melayu" on "m"-i juures, mitte "b" juures. Eestikeelses vikis on kokkuleppe sorteerida alati keelelingi esitähe järgi

kui käsitsi soovid sorteerida siis võib kasutada seda abivahendit --TarmoK 28. detsember 2005, kell 08.50 (UTC)

Loenditesse lisamine ei ole kohustuslik, aga hea oleks seda teha. Lindude loendis on muide ette nähtud ka ladinakeelse nime, sugukonna, areaali ja Eestis esinemise märkimine (vaata loendi sissejuhatust). See on selleks, et tegemist poleks pelga loendiga.

Ja tegelikult kõige suurem palve on mitte kasutada mõttekriipsu asemel sidekriipsu. Redaktoriboksis näevad nad ühtemoodi välja. Mõttekriipsu on hõlbus võtta redaktoriboksi all olevate sümbolite seast, see on vasakpoolne kriips. Seda võib nii kopeerida kui ka vajutusega otse sisse toksida. Andres 27. detsember 2005, kell 22.38 (UTC)

kas – või Alt+0150 - kasuta neid - Ahsoous 27. detsember 2005, kell 23.13 (UTC)

Kui vähegi võimalik siis seda viimast, redigeerides ei pea mõistatama et millega tegu (sama idee et eelistada "õ"-d õ asemel) --TarmoK 28. detsember 2005, kell 08.50 (UTC)

---

thumb piltidele ei ole hea panna suurust (näiteks 250px) kui tahad pilti suuremalt näha siis muuda oma kasutaja seadeid ja kõik thumb pildid on sinu soovitud suuruses. thumb-i idee ongi selles et lugeja otsustab kui suurena ta tahab näha illustreerivaid pilte , kas see on väike või võtab pool lehekülge --TarmoK 2. jaanuar 2006, kell 13.37 (UTC)

---

veebileht tähendab vaid üksikut, mistahes lehekülge, välislinkides on viidad veebisaitidele, täpsemalt nende alustuslehekülgedele (homepage, inglise keeles) ja selle vaste on eesti keeles koduleht (vt ka Vallaste: veebileht ja Vallaste: koduleht )

Sellega olen nõus. Olen kasutanud väljendit veebileht vaid seetõttu, et mulle tundus, et seda terminit oli eestikeelses wikis kõige sagedamini kasutatud, aga ju mu mulje oli ekslik. Edaspidi kasutan siis mõistet koduleht, aga kõiki "veebilehti" "kodulehtedeks" parandama ei viitsi küll hakata. --Metsavend 13. jaanuar 2006, kell 15.11 (UTC)

..ja artikli osa, kus on toodud välislingid, pealkiri on "Välislingid" isegi siis kui seal on vaid üks link, sel lihtsal põhjusel et pealkirju ei oleks vaja muuta kui täieneb alaosa sisu. ... jõudu ja jaksu edaspidiseks, kena näha kuidas neid, sisulisi, artikleid siia juurde tuleb --TarmoK 13. jaanuar 2006, kell 09.16 (UTC)

Siin vaidleksin vastu. Pole raske vahetada '-k' alapealkirjas '-gid'-ga kui juba lisatakse juurde uus link. Paljudel artiklitel on ja saab ilmselt veel päris kaua olema ainult üks välislink ja alapealkiri Välislingid oleks sel juhul eksitav ja pretensioonikas. --Metsavend 13. jaanuar 2006, kell 15.11 (UTC)

Selles asjas võib kaksipidi mõelda. Kui võtta pealkirja kirjeldusena, siis peaks olema ainsus. Kui aga võtta pealkirja rubriigi pealkirjana, siis on mitmus omal kohal. Andres 13. jaanuar 2006, kell 15.36 (UTC)

---

Ma soovitan nende väikeste artiklite paranduste korral (kategori jne) muuta, et tegemist on pisiparandusega, hiljem on redigeerijal lihtsam võrrelda ! --Dj Capricorn 17. veebruar 2006, kell 13.55 (UTC)

---

mul on veel üks pisike palve... kui meelde tuleb jäta kategooriate ja keelelinkide vahele vähemalt üks tühi rida... endal lihtsam pärast leida - Ahsoous 7. aprill 2006, kell 23.18 (UTC)

Haldusüksused

Ole hea, kasuta haldusüksuste artiklites selle lehekülje lõpus toodud tabelipõhja: Vikipeedia:Haldusüksuste_artiklite_reeglid. - Urmas 14. jaanuar 2006, kell 13.16 (UTC)

Vaata Arutelu:Vladimiri oblast. - Urmas 21. jaanuar 2006, kell 16.04 (UTC)

Ole hea, tee mulle selgeks miks üheveerulise tabelis kasutad colspan="2" ?? - Ahsoous 25. jaanuar 2006, kell 11.05 (UTC)

Kopeerisin vormi artiklist Baski autonoomne piirkond. Ei pannud tähele. --Metsavend 25. jaanuar 2006, kell 11.08 (UTC)

Ma saan aru, et see on kuskilt kopeeritud... aga lihtsalt mind huvitab see, et äkki on asjal miski sügavam mõte... millele ma praegu pihta ei saa... - Ahsoous 25. jaanuar 2006, kell 11.58 (UTC)

---

Sean Sind üles administraatorikandidaadiks. Palun teata oma nõusolekust leheküljel Vikipeedia:Administraatorikandidaadid. Andres 31. jaanuar 2006, kell 09.33 (UTC)

Oled nüüd administraator. Andres 10. veebruar 2006, kell 07.23 (UTC)

• Parandasid artiklis 1765, Neil - need, kas mitte pole neil parem siinses kontekstis ? --Dj Capricorn 9. veebruar 2006, kell 23.36 (UTC)

Metsavend parandas ilmse vea. Andres 10. veebruar 2006, kell 07.21 (UTC)

EOK pildid

Kas laed ise need EOK pildid Vikipeediasse üles? Pane siis mall {{EOK}} ka juurde.--Boy 12. veebruar 2006, kell 11.44 (UTC)

Jah, aga ma ei tea, kuidas neid õigesse mõõtu saada? --Metsavend 12. veebruar 2006, kell 11.45 (UTC)

Aga pane nii nagu originaalis on. Hiljem saab artiklites suurust määrata. --Boy 12. veebruar 2006, kell 11.47 (UTC)

see et mae saue zahkna ja siimanni pildid laadisin ma eila ise üles - Ahsoous 12. veebruar 2006, kell 12.12 (UTC)

Pilt:Erika Salumäe EOK.JPG on esitatud kustutamiseks, kuna puudub info selle kasutusõiguse kohta. --WikedKentaur 18. detsember 2006, kell 19:34 (UTC)

Saared

Palun ära pane kategooriale "Kategooria:Prantsusmaa saared" jms-le kategooriaks "Euroopa saared". "Euroopa saarte" alla panekut tuleb otsustada iga artikli puhul eraldi. Riike Euroopaks või mitte-Euroopaks lahterdada on kahtlane tegevus (Euroopa_riigid). Igatahes segad Sa kokku asjad, mis kokku ei sobi - püüad väänata loodust poliitgeograafilisesse raamidesse. - Urmas 16. veebruar 2006, kell 09.16 (UTC)

---

Ma arvan, et oled sellise asjaga siin vikipeedias kursis, kuidas oleksid poolt Eesti metsavennad kategooria loomisega Eesti inimeste alla. Ma olen neid metsavendi siin kohanud oma 4 või 5 juba. Heino Lipp (Pargas), Rein Sepp, Ants Kaljurand jne.

Aga muidugi. Tee ära. --Metsavend 20. veebruar 2006, kell 19.55 (UTC)

---

Väga hea statistika su koduküljel :) Arvan, et edaspidistel administraatori valimistel saab sellele viidata ;-)--Boy 20. veebruar 2006, kell 22.39 (UTC)

---

Mina ei saa sellist nime nagu "Timişoara" klaviatuuri kasutades kirjutada. Kas sina saad? Põhjus on lihtsalt selles, et mu klaviatuuril pole seda s-tähe ja koma ristsugutist. Kui sa selliseid artikleid lood, siis tee suunamine ka selliselt nimekujult, mida saab kirjutada. Muidu juhtub see, et inimesed, kes otsivad infot vastava koha kohta ei jõuagi õigele artiklile. Siim 5. märts 2006, kell 14.04 (UTC)

Jah, tõepoolest. Ei tulnud selle peale. Aitäh, et tähelepanu juhtisid. --Metsavend 5. märts 2006, kell 14.16 (UTC)

---

Kui Sa teed intervikilinke, siis palun pane kuskile (soovitatavalt inglise vikisse) ka link, mis viitab eesti vikisse. Andres 7. märts 2006, kell 11.01 (UTC)

ilmselt tänu redigeerimiskonfliktile suutsid sa malli kasutamise artiklist Milan Kučan ära kaotada... (nu panin tagasi, et las need kastid näevad ikke ühtmoodi välja) või tegid sa seda miski tagamõttega? - Ahsoous 11. märts 2006, kell 22.41 (UTC)

jah, oli redigeerimiskonflikt, vabandan, ei pannud malli muutust tähele. --Metsavend 11. märts 2006, kell 22.44 (UTC)

Koordinaadid

Oled ilmselt isegi tähele pannud, kuid siiski paar asja, mida olen märganud koordinaatide allikate kohta. Saksa vikis on toodud koordinaadid paljudel juhtudel nö natuke nihkes, inglise vikis on asjalood paremad. Vajadusel olen koordinaadid võtnud siit: http://gnswww.nga.mil/geonames/GNS/ (GNS Search-iga saab edasi). - Urmas 21. märts 2006, kell 10.15 (UTC)

Küsimus

Tahtsin küsida, et kui keegi on vandaalitsenud mõne artikli kallal, kas siis resümeesse tuleb käsitsi kirjutada, kelle muudatustele tagasi mindi, või on mingi automaatne tegevusviis, oskate ehk öelda ? --Dj Capricorn 30. märts 2006, kell 17.17 (UTC)

Eelmise muudatuse autor lisatakse automaatselt. Jõudu!

Siis lisatakse automaatselt, kui administraator tagasi keerab. Temal on iga artikli viimase muudatuse kõrval link "tühista", millele vajutamisel siis viimase muutja parandused kaovad. Taivo 30. märts 2006, kell 17.39 (UTC)

Selge, siis ise ei ole mõtet ise neid tagasi muutusi teha, adm. on see lihtsam ja infotandvam --Dj Capricorn 30. märts 2006, kell 18.05 (UTC)

Imelik

Kle,Metsavend! MIKS sa seda Edward VII all ==Perekond== tagasi pöördunud??? ÄRA PUUDU seda iial, vaid Andres otsustab ise, mitte enam Metsavend!

Suursaadik 4. aprill 2006, kell 20.26 (UTC)

Tõepoolest imelik. Ma esitasin sulle küsimuse ja selle asemel, et vastata tuled sa siia röökima? Pöörasin tagasi, sest see oli asjasse mittepuutuv info, mis oli juba tõstetud varem vastava artikli arutelusse. Edaspidi palun säilitada elementaarne viisakus. --Metsavend 4. aprill 2006, kell 19.38 (UTC)

navigeermismallid

Tere! tore et teed neid malle, kuid ole hea ja vaata pärast ka mis muudatusi neisse on tehtud, et uute loomisel mitte samu "vigu" uuesti teha. Vaata näiteks Mall:SUI tehtud HTML-i muudatusi. Kui mingid muudatused on ebaselged siis küsi üle. --TarmoK 6. aprill 2006, kell 10.26 (UTC)

Selge. Püüan meeles pidada. --Metsavend 6. aprill 2006, kell 10.33 (UTC)

Mall:Link FA

Tere, miks sa kustutasid ära malli Mall:Link_FA? Sellele viitavad mitu artiklit. Malli eesmärk on teiste keelte linkides näidata ära, millistes keeltes on vastav artikkel "eeskujulik" (featured). Eesti Vikis see jah praegu ei ole kasutusel, aga see ei tähenda, et ära peaks kustutama. Peep 12. aprill 2006, kell 14.41 (UTC)

Tundus, et see on tühi ja anonüümse kasutaja tehtud. --Metsavend 12. aprill 2006, kell 15.12 (UTC)

Minu meelest see mall on kasutusel. Selle tegi nähtavasti inimene mõnest teisest vikist. Ta on tühi ainult näiliselt. Andres 12. aprill 2006, kell 20.36 (UTC)

Paistab, et ta enam ei tööta. Andres 12. aprill 2006, kell 20.40 (UTC)

Mall on kasutusel, aga välimuse poolest ei tee midagi - selle jaoks peaksime oma (eesti Vikipeedia) CSS koodi muutma. Peep 12. aprill 2006, kell 21.53 (UTC)

see asub tegelikult Monobook.js-is - Ahsoous 13. aprill 2006, kell 05.25 (UTC)

Nüüd peaks see ka näha olema - Ahsoous 13. aprill 2006, kell 05.34 (UTC)

Soome linnad

Kustutasid ära minu pandud kas-mallid mitmest Soome linna artiklist. Sinu kustutamisega muutusid need artiklid eksitavateks. Kirjutasin sellest artikli Uusikaupunki arutelus. Vähemalt osad, mida linnaks nimetatakse ei ole mitte eeskätt linnad kui asulad, vaid omavalitsusüksused, kus asub keskuslinn ja hulk muid asulaid(-linnu) ning mille alale jääb ulatuslikke mitte-linnalisi (põllud, metsad jms) alasid. Viisakas oleks mainida, et tegemist on omavalitsuse ja selle keskusasulaga, mainida, mida tähendab pindala ja elanike arv - käivad need kogu omavalitsuse või ainult keskusasula kohta. Iga parandus peaks artikli täpsust suurendama, mitte viima info hägustumisele. - Urmas 14. aprill 2006, kell 07.42 (UTC)

Sellest tuleks minu arvates kirjutada artiklis linn. Probleem ei ole ainult Soome linnades. Me saame artikli siiski kirjutada vaid omavalitsusüksuse kohta. See ongi linn. Igal linnal on olemas keskus. Tallinnal on ka linnaosa Kesklinn. Me ei võrdusta seda ju Tallinnaga. Tallinna äärelinnades ja ka suhteliselt kesklinna lähedal on ka hoonestamata alasid, puistuid ja tühermaid, mis eriti linna moodi ei näe välja. Soomes ja mitmel pool mujal on linnadega liidetud varasemaid linnaümbruse valdu ja terveid maakondi. Muidugi peaks sellest artiklis kirjutama, kuid tabelisse saame siiski panna vaid haldusüksuse rahvaarvu ja pindala. Linn kui asum on muidugi olemas, aga see on pidevalt muutuv ja kasvav, me ei saa määrata selle piire ja elanike arvu kuigi täpselt. Kui on mingid andmed olemas, võib sellest artikli sees kirjutada, kuid rahvuslikud statistikaametid opereerivad siiski haldusüksuste andmetega. Soome puhul ei ole omavalitsusüksustes, mis on linnad (kaupunki) mingeid teisi (varasemaid) linnu. --Metsavend 14. aprill 2006, kell 08.11 (UTC)

Linna artikkel on eeskätt asula kohta. Jah, osad linnad (isegi mitte kõik Eesti omad) on ka haldusüksused, omavalitsused, munitsipaliteedid, kuid artikkel "Linnad" ei ole koht, kus sellest rääkima peaks. Seal oleks ta rohkem nagu sadul sea seljas. Sõnal "linn" on eesti keeles tavakasutuses suhteliselt. Seda, et linn pole mitte ainult asula, vaid ka omavalitsus, tuleb kirjutada konkreetse linna artiklis. Kui Soomes on linnaga (omavalitsusena) liidetud maavaldu, siis tuleb pindala ja rahvaarvu juures lisada vastav märkus, et tegemist on kogu omavalitsuse kohta käivate andmetega. Väita, et omavalitsusse kuuluvate asulate elanike arvu (nagu oled tähele pannud, pindala linna tabelis ei ole nõutud, vaid ainult vajadusel-võimalusel lisatav info) ei saa määrata, pole vettpidav. Nt Eesti valdadest on väga paljud on esitanud ka oma külade jm asulate elanike arvud. Loomulik, et suuremate asulate puhul saab anda vaid ligikaudselt (mida ju oleme siiani teinudki). Soome puhul on täpsem statistika või hinnangud asulate kohta samuti olemas, iseasi kust ja kuidas seda kätte saab. Miks ma nii väidan? Isegi Soome atlastel-kaartidel, ka uuematel, on võimalik välja lugeda üksikute asulate elanike arvu suurusjärku (nt 500-2000, 2000-10000 el jne). Statistikaametid on muidugi väga head infoallikad, kuid kui nt Eesti mingi N küla või linna andmeid Eesti Statistikaameti andmetest ei leia, kas siis tuleks nad esitamata jätta (kui muid allikaid kasutades on õnnestunud need saada) või esitada nö "väänatuna" (nagu Soome linnadega praegu on). - Urmas 17. aprill 2006, kell 09.11 (UTC)

Kui me eristame linna kui asulat ja linna kui haldusüksust, siis tuleks teha nende kohta eraldi artiklid. Ma ei kujuta aga ette, kuidas neid eristada. Andres 17. aprill 2006, kell 09.20 (UTC)

Ehk sa, Urmas, teeksid siis näiteartikli mõne Soome linna kohta (näiteks Pudasjärvi (asustustihedus 1,58 inimest/km²) kohta on Soome vikis väga põhjalik artikkel). Kuidas sina artikli üles ehitaksid? Lipud ja vapid, kui omavalitsusüksuse ametlikud sümbolid tuleks siis ka sealt tabelist ära võtta või lisada märkus, et tegemist on omavalitsusüksuse lipu ja vapiga. Samuti ei puutu asjasse linnaõiguste andmine, sest see on irrelevantne linna kui asula puhul. Soomes on vähemalt viimasel ajal antud linnaõigused vallale tervikuna, mitte mõnele asulale vallas, nagu Eestis. Ja mis sinu arvates siis teeb asulast linna? --Metsavend 17. aprill 2006, kell 10.16 (UTC)

Minu arvates peaks olema suhteliselt lihtne kirjutada nt Uusikaupunki nimega asulast artiklis "Uusikaupunki" ja omavalitsusest nt artiklis "Uusikaupunki (omavalitsus)" või "Uusikaupunki (munitsipaliteet)". Või teha artiklile "Uusikaupunki" teha kaks alljaotust - "Linn" ja "Omavalitsus". Lihtsalt soomekeelset teksti lugedes, tuleks teha õige tõlge. Kaupunki tõlkida, kas 'asula' või 'omavalitsus'. Kuigi nt Pudasjärvi puhul on mul suhteliselt keeruline mõista, kuidas on võimalik tõlkida kaupunki 'linn' nagu inglise vikisse on tehtud. Lihtsalt tuleks asustustiheduse juures natuke mõelda, kas tegemist on "tiheduse" või "hõredusega", heita põgus pilt kaartidele (, mõelda kas nt 15 km metsadevahelist teed on ainult 'linn') ning vajadusel kirjutada artikli avalausesse "... on linn Soomes" asemel "... on linn ja omavalitsus Soomes". Küsida "mida on mõeldud?" See pole raske. - Urmas 17. aprill 2006, kell 11.17 (UTC)

Mulle tundub, et sõna kaupunki tuleb ikagi tõlkida "linn". (Samalaadne probleem on ka näiteks Hiina ja Austraalia puhul.) Tõsi aga on see, et Uusikaupunki nime kannavad nii haldusüksus Uusikaupunki linn kui ka selle keskasula, keskasum või ajalooline keskus Uusikaupunki. Arvan, et viimast ei saa nimetada linnaks, sest ametlikult teda nii ei nimetata. Iseenesest on ju tavaline asi, et linna piire võrreldes ajaloolise keskusega vähemal või suuremal määral laiendatakse.

Arvan, et me võiksime esialgu kirjutada artiklis "Uusikaupunki" haldusüksusest ning jätta keskasula jaoks eraldi alajaotuse. Leian, et tabelis tuleks ikkagi tuua andmed haldusüksuse kohta: ka vapp kuulub ju sellele. Andmed keskasula kohta võiks tuua tekstis. Aastal 2000 registreeriti seal 11 339 elanikku.

Rootsi ja inglise vikis on antud niisugused andmed: 540,65 km², sellest 47,72 km² on veepindala. Oletan, et see käib keskasula kohta. Uusikaupunki linna kodulehel on antud järgmised andmed: Kogupindala 1932 km², maapindala 502 km². Andres 17. aprill 2006, kell 16.34 (UTC)

Asi ongi just selles, et enne artikli kirjutamist tuleks näha kaupunki 't (mis eesti keeles on jah "linn") kahes erinevas tähenduses. Sellest ma kirjutasin. Ja mitte sattuda nö "paanikasse" olukorras, kus sõnasõnaline tõlge mingist keelest ei vasta asja olemusele eesti mõttes. Seda olen püüdnud selgitada. Kuid tundub, et paljus tulutult.

Meie praktika kohaselt tuleb artiklis "Uusikaupunki" kirjutada eeskätt asulast. See ei tähenda, et me ei tohiks samas artiklis lisaks kirjutada Uusikaupunki munitsipaliteedist.

Asula (linn või mitte) ei muutu olematuks kui halduspiire muudetakse. Ka meie linnad, mis pole enam eraldi omavalitsused, on asulana jätkuvalt olemas ja jätkuvalt linnad. - Urmas 17. aprill 2006, kell 17.09 (UTC)

Saan Urmasest aru, aga pole nõus. Arvan, et artikkel mingist linnast peaks olema eelkõige omavalitsusüksusest, mille all saab kirjutada ka selle piires olevatest asumitest. Minu arust saab soome kaupunkil olla vaid üks tähendus: linn. Sellest, et linn Soomes ei ole päris sama, mis linn Eestis tuleks kirjutada artiklis linn (nagu artiklis maakond kirjutatakse maakondadest eri riikides). Näiteks Soome vikis on artiklis Kaupunki öeldud, et kirjutatakse põhiliselt linnast Soome mõistes, mis ei kattu linna mõistega teistes riikides. Niisamuti ei saa me suruda Eesti linna mõistet peale teiste riikide linnadele, kus on teised kriteeriumid. Paljudes riikides tehakse veel vahet linnal ja suurlinnal (inglise town vs city). Metsavend 17. aprill 2006, kell 18.23 (UTC)

Olen Metsavennaga nõus. Arvan, et artiklis "linn" peaks rääkima ka eraldi artiklis linna mõistest eri maades. Sellegipoolest tuleb artiklis iga linna kohta selgitada ka asula ja linna vahekorda. Minu meelest ongi linnad üldjuhul kahepalgelised, olles nii asulad kui ka haldusüksused. Muidugi on ka erandeid. Igatahes tundub, et Uusikaupunki kui haldusüksus ja Uusikaupunki kui asula on ühe ja sama linna kaks palet, mis on lihtsalt rohkem lahus kui tavaliselt. Olen nõus ka sellega, et sõna kaupunki vaste peaks olema "linn" isegi juhul, kui on tegemist haldusüksusega. Tõlkimisel tuleb ikkagi arvestada ka kohalikku sõnakasutust, muidu tekib minu meelest liiga suur segadus.

Urmasele ütleksin, et asula nii-öelda tegelikke piire ei saa kindlaks teha. Piirid on kokkuleppelised. See ei loe, kui palju asustamata alasid kuskil on. Uusikaupunki linnaga ühendati kõigepealt Uusikaupunki vald ja saadi Uusikaupunki linn. Seejärel ühendati veel teisi valdu. Ka enne esimest ühendamist linn laienes. Kuhu me peaksime piiri tõmbama? Kui me räägime eeskätt ajaloolisest keskusest, siis me ei saa tabelisse näiteks vappi panna, sest tegu on linna (haldusüksuse) vapiga.

Uusikaupunki eestikeelsel kodulehel nimetataksegi ajaloolist keskust kesklinnaks! Andres 17. aprill 2006, kell 18.54 (UTC)

Kui linn on valla sees, siis on ju hoopis teistsugune olukord. Siis ju saab eraldi kirjutada vallast ja linnast. Andres 17. aprill 2006, kell 18.48 (UTC)

Kõigepealt tundub mulle jätkuvalt, et me kirjutame siiski eesti entsüklopeediat, st kui me kasutame mingi asja defineerimiseks termineid, siis kasutame neid eestikeelsetena, lähtudes sisust, mis neil eesti keeles on. Eesti "linn" ja soome "kaupunki" ei ole oma sisult täpselt kokku langevad, mis on täiesti normaalne. Kuid lugeja loeb eestikeelset artiklit, artiklit, mis peab olema eestikeelne. Artiklist, sh definitsioonist peab aru saama ilma muid lingitud artikleid lugemata. Asjad peavad olema kirjas nii nagu nendest Eestis aru saadakse ja kuidas eesti keeles nende kohta öeldakse. St kas tõlkida mitte sõnasõnalt, vaid sisu.

Ma olen sellega põhimõtteliselt nõus, kuid ka eesti keele sõnad on mitmetähenduslikud. Muuhulgas mõjutab nende tähendust välismaa olustik. Minu meelest piisab arusaamiseks sellest, et me artiklis ütleme, et Uusikaupunki linna all mõeldakse praegu haldusüksust, mis kujunes algse Uusikaupunki linna liitmisel ümberkaudsete valdadega. Minu meelest on tähtis teada, et seda nimetatakse linnaks. Ja linnaks nimetatakse ka analoogilisi haldusüksusi näiteks Austraalias ja Hiinas ja vist ka Lõuna-Koreas. Linna mõistet Soomes tuleb sellegipoolest selgitada ka artiklis "linn". Tõlge ei pea olema ümberjutustus. Kui Soomes ei nime poolest ei eristataks linnu ja (maa)valdu, siis oleks võib-olla teine asi, kui me aga nüüd kõik lihtsalt valdadeks tõlgiksime, siis läheks osa infot kaotsi. Ja sellega ma pole nõus, et artiklist peab aru saama ilma lingitud artikleid lugemata. Kui seda nõuda, siis poleks üldse võimalik entsüklopeediat kirjutada. Andres 17. aprill 2006, kell 21.14 (UTC)

Ääremärkusena Urmasele, minu mälu järgi ei ole tegu mitte eesti entsüklopeediaga, vaid eestikeelse entsüklopeediaga ja siin on ka vahe olemas... - Ahsoous 17. aprill 2006, kell 20.42 (UTC)

Omavalitsused on suurenud (liidetud kokku) mitte ainult Soomes. Eestis võiks samuti olla Otepää linn, mitte Otepää vald, Tapa linn, mitte Tapa vald. Kas sellisel juhul oleks Lehtse osa Tapa linnast, st Tapa asula kasvanuks Lehtseni ja saanuks sellega üheks asulaks? Nt Lokalahti ja Uusikaupunki on üksteisest eraldatud ligi 15 km mittelinnalise alaga (nii näitavad seda kaardid ja kosmosepildid). Nad on asulatena, territoriaalselt siiski lahus, pole kokku kasvanud (võib-olla see kunagi juhtub).

Ei tasu võrrelda Eestiga. Eestis on olemas termin vallasisene linn, aga Soomes sellist mõistet ei ole. Oleksitel pole mõtet. Soomes on kõik linnad võrdsustatud valdadega, Eestis mitte. Teen ettepaneku kirjutada Soome linnade puhul kõigepealt haldusüksuste kohta ja artiklis mainida ära nende piires asuvad asumid (ajalooline keskus ja endised vallad). Kui tahta tõlkida sisu, siis kus läheb piir? Kui lähedal peavad kaks asulat olema, et neid eri linnadeks lugeda. Kas Tallinna ja Nõmme liitmisel tekkis uus haldusüksus Tallinna linn, milles oli kaks asulat: Tallinn ja Nõmme? Nende vahel oli ka alguses tükk tühja maad. Või on nad siiani eraldi linnad? Sellise asjale lähenemisega läheme õige pea omadega rappa.

Ameerikas on ka linnasid (city), kus elab paarsada inimest. Nende nimi on küll linn, aga asulatena ei saa neid kuidagi linnaks pidada. Arvan, et neid tuleks siiski ka eesti keeles linnaks nimetada ja lisada selgitus juurde, et hoolimata nimest pole see linn traditsioonilises mõttes. Metsavend 17. aprill 2006, kell 21.42 (UTC)

Metsavennaga mõlemas asjas täiesti nõus. Andres 17. aprill 2006, kell 22.06 (UTC)

Minu meelest on asi selles, et asulaid saab eristada vastavalt sellele, kuidas seda vastavas riigis tehakse. Näiteks saksa vikipeedias tajutakse meie valdu umbes samamoodi nagu linnu ning külasid mõistetakse umbes nagu asumeid või linnaosi. Meile (vähemalt mulle) tundub see totakas. Parem oleks, kui nad esitaksid asju nii, nagu meie neid näeme, siis oleks Eesti kohta antud adekvaatsemat infot. Sellepärast tuleks minu meelest Soome geograafiat esitada niipalju soomlaste vaatevinklist, nagu see meil võimalik on (päris üksüheselt seda teha muidugi ei saa). Andres 17. aprill 2006, kell 21.14 (UTC)

Eestikeelne info Uusikaupunki lehel on tervitatav, kuid see oleks vast ka kõik. Pole mingit kindlust, et see kesklinnaks nimetamine pole puhtalt tõlkija omalooming. Paar "mitte-eestikeelsust" on sel tõlkel/lehel kindlasti. - Urmas 17. aprill 2006, kell 20.22 (UTC)

Jah, muidugi ei ole see eesti keele seisukohalt usaldatav allikas. Igatahes ütleb see midagi selle kohta, kuidas Soomes asja nähakse. Andres 17. aprill 2006, kell 21.14 (UTC)

eesti, eestikeelne entsüklopeedia: "eestikeelne entsüklopeedia" eeldab täpselt samuti mõistete õiget, eestikeelset kasutamist.

Paldiski: lugupeetavad! palun vaadake natuke kaarti ja uurige võrlduse jaoks omavalitsuse kujunemislugu (territoriaalset sh). Paldiski omavalitsuses on ainult üks asula. Mitu on Soome "linnades"? Võrdlus Paldiskiga on kohatu, oodanuks pigem viidet Kohtla-Järvele. See olnuks natuke lähem.

Ma pidasin siin silmas aastaid 1994-1996, kui sa aru ei saand - Ahsoous 18. aprill 2006, kell 08.26 (UTC)

Selle ajavahemikule kahjuks mingit viidet ma ei kohanud. - Urmas 18. aprill 2006, kell 09.08 (UTC)

Metsavend: ära aja taga terminite üks-ühest vastavust! On loomulik, et seda alati/sageli ei ole. Ümber tuleb panna asja sisu. Vastasel korral me tekitame eestikeelse soome, kreeka, poola entsüklopeedia. Artikli defineeriv osa peab olema eestikeelne, sh teaduskeelne (eesti geograafiateadus käib üheksandat kümmet ja üht-teist on selle ajaga paika saanud). Praegu on Soome omavalitsusi ja linnu puudutavad artiklid sellest vägagi kaugel. Ma saan aru, et geograafia on lihtne, kuid ... - Urmas 18. aprill 2006, kell 08.04 (UTC)

Urmas: Sa kritiseerid pidevalt minu lähenemist, kuid oma lahendust välja ei paku (pakud lahendusi, mis ei ole lahendused). Millised on sinu teaduslikud kriteeriumid linna eristamiseks mitte-linnast? Mingi konkreetne number inimesi ruutkilomeetri kohta? Kui sa nii hästi tead, mida tähendab linn eesti keeles, siis anna palun definitsioon, mille järgi saab iga maailma asula kohta öelda, kas see on linn või mitte ja kust lähevad selle piirid. On ju ilmselge, et haldusüksuse nimetus linn ei ole selleks piisav. Samas võib leida päris suuri asulaid, mis võiksid olla linnad, haldusüksusena alevid või külad. Sa ei ole ikka vastanud, mis on sinu teaduslike kriteeriumite järgi Pudasjärvi linn, kas sellist on üldse olemas? --Metsavend 18. aprill 2006, kell 08.28 (UTC)

Variante, kuidas kirjutada, et õige(m) oleks, olen ma välja pakkunud.

Linna ja asulaid õpiti vanasti põhikoolis. Industriaalühiskonna puhul olid olulised elanike tegevusalad ja üldiselt ka elanike arv. Infoühiskonnas on asi tegevusaladega natuke keerulisem, kuid linnaks kujunemine toimub siiski ikkagi läbi asula arengu (territoriaalse, funktsionaalse). Praegu on oluline siiski see, et kahe omavalitsuse liitmine aga ei muuda nende alal olevaid asulaid automaatselt ei linnadeks ega küladeks ega aleviteks. Vahet ei ole, kas me liidame Otepää linna, Pühajärve valla ning Otepää valla ja nimetame uue omavalitsuse "Otepää vald" või "Otepää linn". Sellest ei muutu Sihva ja Kääriku linnaks ega Otepää külaks.

Muutub ikka! Eestis on olemas vallasisesed linnad. Soomes on mindud teist teed pidi ja seal on linnasisesed külad. Venemaal on linnasisesed linnad (Peterburi ja Moskva linnas). --Metsavend 18. aprill 2006, kell 11.14 (UTC)

Eestis on vallasisesed linnad ja seda sõnapaari tuleb lugeda "munitsipaliteedi alal olevad asulad". Soome puhul on tegemist TÄPSELT SAMA ASJAGA - "munitsipaliteedi alal olev asula". Ainult, et munitsipaliteeti nimetatakse ühel juhul 'vald' ja teisel juhul 'linn'. Kogu lugu! (See oli sisuline, "teaduslik" selgitus) - Urmas 18. aprill 2006, kell 14.06 (UTC)

Kuidas aru saada, kas tegemist on omaette asulaga või teise asula osaga (a la Nõmme, Pirita)? Lihtsalt kaarte ja atlasi tuleb vaadata. Neid on raamatukogus ja interneti hulgi. - Urmas 18. aprill 2006, kell 09.08 (UTC)

Kaarte vaadates ei jõua me kusagile. Mina vaatan ja näen üht, sina vaatad ja näed teist. See pole teadus. Meil on vaja diskreetset jaotust: see on linn, see ei ole. Muidu jäämegi vaidlema. Või peaksime mõne asula puhul kirjutama, et see on linnasarnane asula. Kui riik on migile haldusüksusele andnud linna nimetuse, siis peame ka kirjutama sellest kui linnast. Nii on ka minu teada entsüklopeediates toimitud. Tundub, et see vaidlus ei vii kuhugi. Kuidas edasi minna? Kas peame tegema hääletuse? --Metsavend 18. aprill 2006, kell 11.14 (UTC)

Ma ei rääkinud sellest, kas on linn või mitte. Ma rääkisin sellest, kas tegemist on eraldi ASULAGA või mitte. Asula võib olla nii küla, alev kui linn. Alles siis tekib küsimus, kas seda asulat nimetada linnaks, aleviks või külaks. Teatud juhtudel on seda võimalik teada saada selle maa omakeelsetelt kaartidelt. Enamusel juhtudel tuleb ette võtta teatmeteosed ja vaadata, kas nt soomlaste rahvusentsüklopeedia on selle asulast (mitte munitsipaliteedist!!!) kirjutades kasutanud sõna 'linn', 'alev', 'küla'.

Üldiselt ei ole kaarte mitte kasutades ja iseäranis ignoreerides üldse võimalik geograafiaartikleid kirjutada. Selline suhtumine ise on kahetsusväärne, pidades silmas geograafilise informatsiooni hulka, mida kaardid kannavad. Kaardilugemisoskus pole midagi keerulist, kaardid on koostatud kindlate reeglite järgi ja väide, et kaartidilt on võimalik lugeda kord ühesugust, kord teistsugust infot, pole tõsiseltvõetav. Seda esiteks. Teiseks kahtlen ma, kas riik on selle omavalitsuse/munitsipaliteedi 'linnaks' nimetanud. Pigem peaks see olema omavalitsuste omavaheline asi kokku leppida, kes kellega liitub. "Linnasarnane asula" on keelevärd. On olemas "linnaline asula". Selgitada, mis on linn ja mis ei ole - sellega tegeldi vanasti 6. ja 9. klassis. - Urmas 18. aprill 2006, kell 14.06 (UTC)

Faktiliseks: Peterburis on ametlikult linnarajoonid. Osa neist on Peterburi eeslinnad (nt Kroonlinn, Petrodvorets), osa mitte. - Urmas 18. aprill 2006, kell 14.06 (UTC)

See ju pindalalt Soome teine linn ;) -- Ahsoous 17. aprill 2006, kell 10.38 (UTC)

Pudasjärvi linna keskasula on Kurenala küla, aga linnas on ka Pudasjärvi küla! Andres 17. aprill 2006, kell 10.44 (UTC)

Selle artikli puhul minu meelest küll raskusi ei teki. Linn on jaotatud 15 külaks ja iga küla kohta saab eraldi artikli kirjutada. Andres 17. aprill 2006, kell 10.46 (UTC)

Jah, aga kas Pudasjärvi on ka linn kui asula? Või Pudasjärve linnas ei olegi linna? Või on Kurenala küla Pudasjärvi kesklinn? --Metsavend 17. aprill 2006, kell 10.58 (UTC)

Või tuleb öelda, et Pudasjärvi küla on Pudasjärvi linna linnaosa? - Ahsoous 17. aprill 2006, kell 20.42 (UTC)

Siin on tegelt Eestiski miski analoogia Paldiski näol olemas.... - Ahsoous 17. aprill 2006, kell 21.32 (UTC)

Hääldusmärgid

Vanasti tähistati hääldusmärkide kirjutamisel nagu pikka häälikut kooloniga (veel aastal 2002), kas on miskit nendes reeglites muutunud? - Ahsoous 16. aprill 2006, kell 02.17 (UTC)

Võtsin aluseks "Maailma kohanimed". Kooloniga märgitakse pikkust vist IPA ja mõnes teises transkriptsioonis, aga me siin ei anna ju teaduslikku transkrpitsiooni, mis oleks hulga keerulisem. --Metsavend 16. aprill 2006, kell 02.27 (UTC)

vat ei tea, aga ma pole veel eestikeelset entsüklopeediat näind milles seda koolonit ei kasutataks - Ahsoous 16. aprill 2006, kell 02.31 (UTC)

Olen nõus, aga mulle tundub, et Vikipeedias on teistmoodi kokku lepitud. Andres igatahes aktsepteeris sellist kirjaviisi, vaata: Arutelu:Bielefeld --Metsavend 16. aprill 2006, kell 02.37 (UTC)

muide selle Bielefeldi kohta... märk mis pärast b-d kirja on pandud tähistab muideks hoopistükkis palatalisatsiooni... - Ahsoous 16. aprill 2006, kell 02.56 (UTC)

Vikipeedias tähistatakse selle märgiga rõhku. Palatalisatsiooni märgitakse vist vajadusel väikese ülaregistris j-ga. --Metsavend 16. aprill 2006, kell 03.11 (UTC)

Vikipeedias kirjutatakse hääldust nii, et lugeda tuleb eesti keele reeglite järgi ning mingeid tingmärke, mis võivad jääda arusaamatuks, poleks tarviks. Arvan, et rõhumärki keegi palatalisatsioonimärgiks ei pea. Kui palatalisatsioon on sõna lõpus, siis piisaks minu meelest lihtsalt j-tähest. J ülaregistris peaks samuti olema arusaadav.

Me ei märgi mitte seda, kuidas nime algkeeles hääldatakse, vaid seda, kuidas nime hääldada eesti keeles, eesti fonoloogilises süsteemis. Algkeelne hääldus kuulub vikisõnaraamatusse. Andres 16. aprill 2006, kell 06.36 (UTC)

Eesti keele reeglite järgi lugedes poleks sellisel kohal üldse mingit märki vaja ;) - Ahsoous 16. aprill 2006, kell 10.15 (UTC)

Jah, eesti keeles palatalisatsiooni ei märgita, küll aga on see fonoloogiliselt oluline. Teisest küljest, näiteks "llj" sõna lõpus ei saa naljalt teisiti lugeda kui pikka palataliseeritud l-ina. Andres 16. aprill 2006, kell 14.00 (UTC)

siin ma mõtlesin seda, et kui tegu on rõhumärgiga, siis antud kohal pole sedagi vaja kirjutada (Bielefeld) - Ahsoous 17. aprill 2006, kell 20.45 (UTC)

Ära kiirusta

Ära kiirusta kustutama. Piisab kas või definitsiooni lisamisest. Andres 23. aprill 2006, kell 08.43 (UTC)

Peeter Pälli vastused

Metsavend, palun kopeeri need sinna, kus diskussioonid toimusid. Ma ei suuda leida.

Vastus Soome linnade kohta

Talitada võiks siiski suhteliselt sõna-sõnaliselt: kui on "kaupunki", siis on linn, kui "kunta", siis vald. Soomlaste linnad on ajalooliselt olnud üsna samasugused Eesti linnadega, lihtsalt paari viimase aastakümne jooksul on sallitud olukorda, kus linna nimetust taotleb vald, mille põhiosa ei ole sugugi linnaline. Linn on nähtavasti lihtsalt

prestiižsem, linnal on linnapea jne. See võib tunduda kohatu, aga (teistsuguse) tõlkega me seda olukorda ei paranda. Raske küsimus on "maalaiskunta", mida kasutatakse siis, kui on olemas ka samanimeline linn. Neid on praegu jäänud suhteliselt vähe: Jyväskylän mlk, Mikkelin mlk, Pieksämäen mlk, Rovaniemen mlk. Eesti terminoloogias vastaks sellele lihtsalt vald, sest meie ei erista linnu samanimelistest valdadest, nt Võru linn ja Võru vald. Kui vaja, võib tõlkida maavallaks;

KNABis olen jätnud tõlkimata. (Samasugune probleem tuleb Lätis, seal on

nt Salaspils lauku teritorija, kuid erinevalt Soomest tähendab see, et linnale on allutatud omavalitsuseta maa-ala maa-asustusega. KNABis on see praegu "maa-ala", aga ega seegi väga õnnestunud tõlge ole.)

Soomes on "kunta" omavalitsusüksuse üldtermin ja seda kasutatakse kõigi

OV üksuste kohta; lihtsalt mõnesid valdu nimetatakse linnadeks. Selle analoog on Eestis, kus mõnesid valdu on lubatud nimetada aleviteks (praegu on jäänud vaid Vändra).

Meil on vald samuti kujunemas üldterminiks, tahetakse seda tunnistada või ei. Kui linn ja vald liituvad, siis jääb "kaotajaks" alati linn, vrd

Otepää vald, Saarde vald jne, kus on tekkinud "vallasisesed linnad".

Vastus "kommuunide kohta"

Üsna selge oleks neid tõlkida vallaks, sest siis saadaks Eestis aru nende olemusest. Kommuun viib mõtted sageli punastele lainetele.

Andres 10. mai 2006, kell 15.27 (UTC)

Seda sai arutattud mitmes kohas, kas pead silmas Arutelu:Savonlinna? Mulle tundub, et Peeter Päll on üsna samal seisukohal kui mina. Märkusena vaid seda et ka Rovaniemi 'maalaiskunta' on nüüdseks linnaga liidetud. --Metsavend 10. mai 2006, kell 20.26 (UTC)

Jah. Ja osa sellest arutelust on siinsamas. Kopeerin selle siis ka Savonlinna alla.

osa oli ka Arutelu:Helsingi all - Ahsoous 10. mai 2006, kell 21.07 (UTC)

Jah, nimede tõlke asjas on tal sama arvamus mis meil Sinuga. Andres 10. mai 2006, kell 20.49 (UTC)

Intervikilingid

Kui Sa paned linke teistele vikipeediatele, siis pane palun ka ingliskeelsesse link eesti vikile. Andres 14. mai 2006, kell 17.33 (UTC)

Ole hea kui mahti saad viska ka pilk peale...Vikipeedia:Vikiprojekt kalender, aga see et nende aastaartiklite kategooriatesse panekust, ma enam absoluutselt ei mäleta kus aga oli miskisugune lepe et naad kategoriseeritakse kuidagi nii et... aasta| aasta ... tühik püstkriipsu järel on oluline, seda selleks et aasta enda artikkel oleks kategoorias kohe alguses /oli miski jutt et kas kasutada tärni või tühikut, aga lihtsalt tühiktu kasutades näeb kategoori enda leht lihtsalt ehk parem välja ... (maitseasi muidugi) - Ahsoous 15. mai 2006, kell 11.25 (UTC)

GFDL pildid inglise vikist

Inglise Vikipeediast pole mõtet siia laadida pilte, mis on vabalt kasutatavad (avalikus omandis, GFDL litsentsi all, jne.). Sellised pildid tuleks pigem laadida Commonsisse, kust seda saavad kasutada ka teised Vikipeediad. Peep 16. mai 2006, kell 22.56 (UTC)

Korea nimed

Vaata Peeter Pälli vastust: Vikipeedia arutelu:Vikipeedia transliteratsiooni- ja transkriptsioonireeglid. Mis me edasi teeme? Andres 29. mai 2006, kell 07.59 (UTC)

uusmelaneesia

Vabanda väga, aga mis allikatele tuginedes Sa väidad, et õige keelenimi on tok-pisini? - Urmas 9. juuli 2006, kell 13.22 (UTC)

Vabanda väga, aga kui sa hakkad midagi parandama, siis peaksid sina põhjendama oma parandust. Peeter Pälli artiklis "Rahvaste ja keelte nimetuste õigekiri" on 'uusmelaneesia ~ tok-pisini'. Mina eelisatn nimetust tok-pisini, sest see on nende omanimetus. Uusmelaneesia on kellegi väljamõeldis. Nüüd ma küsin siis sinult, et mille alusel sa väidad, et tok-pisin on vale?--Metsavend 9. juuli 2006, kell 13.28 (UTC)

Selles samas artiklis, nagu märganud oled, on see keel tähestikus 'uusmelaneesia keele' all. Tilde järel on esitatud kõigest paralleel- või vähekasutatav nimi. Vikipeedias kasutame selles artiklis esikohal toodud nime. 'uusmelaneesia' ainsana kasutusel ka selles nimistus (NB! eestikeelsed nimed on mitte esimesel, vaid teisel positsioonil). 'uusmelaneesia' on mh rahvusvaheliselt akadeemiliselt aktsepteeritud nimi. (ms, kõik keelenimed on kellegi väljamõeldised) - Urmas 9. juuli 2006, kell 13.40 (UTC)

njah äkki siis võiks lugeda ka inglisvikist en:Tok Pisin... aga tegelt miskipärast mulle jääb mulje et seal maal (Paapua Uus-Guineas nimelt) on ametlikus kasutuses veel kolmaski keel (hiri motu) ... - Ahsoous 9. juuli 2006, kell 13.49 (UTC)

Uusmelaneesia on ebaõnnestunud keelenimi, mis on saadud inglise sõna tõlkimisel. Vaevalt, et eestikeelseid keelenimesid keegi rahvusvaheliselt ja akadeemiliselt aktsepteerib. Seda teeb ikka Emakeele Seltsi keeletoimkond ja sealgi on kõigest inimesed. Inglise keeles tõesti, nagu võid lugeda vastavast inglise viki artiklist, on 'Neo-Melanesian' kasutatav peamiselt akadeemilises kontekstis. 'Tok-pisin' ei ole igatahes vale ja julgen arvata, et seda nimetust kasutatakse eesti keeles rohkem kui 'uusmelaneesia'. --Metsavend 9. juuli 2006, kell 14.20 (UTC)

Kui me ei orienteeru mingile autoriteedile, siis me jäämegi omavahel vaidlema. Mille alusel Sa ütled, et see nimi on ebaõnnestunud? Andres 9. juuli 2006, kell 14.23 (UTC)

Esiteks, nimetus uusmelaneesia tekitab mõtte, nagu oleks olemas ka mingi vanamelaneesia keel. Teiseks ei ole see omanimetus. Kui on valida, kas kasutada omanimetust või mingit konstrueeritud nimetust, tuleks kasutada omanimetust, kui see eestlasel just keelt ei murra. --Metsavend 9. juuli 2006, kell 14.32 (UTC)

Jah, need argumendid on arusaadavad. Aga võib-olla on kaalutlusi, millega me ei ole kursis?. Võiks Peeter Pällile kirjutada ning küsida.

Probleem on selles, et aasta pärast võib tulla keegi mingi uue argumendiga, ja meil pole siis jälle midagi oma valiku kaitseks öelda. Sellepärast ma pooldan autoriteedile toetumist. Siiski ei ole see probleem kuigi suur, sest mõlemad on õiged. Me võime ka kasutada mõlemat ning panna vahele "ehk". Andres 9. juuli 2006, kell 14.39 (UTC)

Keelenimede puhul on sage, et ei kasutata omanimetusi.

'uusmelaneesia' on mõnevõrra parem, kuna võimaldab eristada teistest sama kujunemislooga keeltest (kust tuleb 'tok pisin', pole vast kuigi raske taibata).

'tok-pisini' või 'uusmelaneesia' kasutamine eesti keeles: mitu "keskmist eestlast" üldse sellisest keelest teab ja selle nime kasutab. Enam on asjaga kursis just see nn "akadeemiline" seltskond. - Urmas 9. juuli 2006, kell 14.49 (UTC)

Ma ei loe kuskilt välja, nagu "tok-pisini keel" oleks ebakorrektne nimi. Lihtsalt KNAB-is (nähtavasti ka laiemalt) on valitud põhinimeks "uusmelaneesia keel". Leian aga, et meil on otstarbekas ühtlustada oma eelistused Emakeele Seltsi eelistustega. Andres 9. juuli 2006, kell 14.18 (UTC)

Kui on olemas autoriteetsed allikad, millest üks eelistab üht, teine teist tuleks mõlemad artiklis kirja panna ja viidata. Isiklikele hinnangutele ei saa tugineda. --Boy 9. juuli 2006, kell 16.53 (UTC)

Sellist olukorda ei ole. Pealegi on arutluse all ainult praktiline küsimus, kumb nimetus võtta põhinimetuseks. Artiklit keele kohta polegi veel olemas. Andres 9. juuli 2006, kell 17.02 (UTC)

Võta palun vaevaks lugeda: Arutelu:Loodealad. - Urmas 21. juuli 2006, kell 09.49 (UTC)

Kui tohin sõna sekka öelda, siis Keelteatlas räägib pikalt tok pisin-ist, mainides uusmelaneesia nimetust vaid korra. Melaneesia keeled on ühe rühma keelte koondnimetus. Adeliine 9. veebruar 2008, kell 23:50 (UTC)

"Keelteatlas" on igatahes vähem autoriteetne kui Emakeele Seltsi seisukohad. Ka EE 15. köites on "uusmelaneesia ehk tok-pisini keel". Seal on Emakeele Seltsi nõuannet järgitud. Andres 10. veebruar 2008, kell 00:00 (UTC)

Edmonton

Võib-olla põhjendad? Meil on arvamusteks ja ettepanekuteks arutelulehed olemas. Kasutaks neid? - Urmas 21. juuli 2006, kell 21.33 (UTC)

Kanada Edmonton on kordades tuntum kui need teised asulad. Valdav enamus inimesi otsib just selle linna kohta teavet.

Väga libe jää on väita, et seda va Kanada Edmontoni teatakse teistest rohkem. Enamasti on see paraku puhtakujuline peegeldus arvaja enese maailmapildist. (mina arvasin ka, et Orleans asub enamuse eestlaste jaoks Euroopas - tegelikult, uurimustega on selgunud, et see ei ole nii). Enamusele on Edmonton kõige otsesemas mõttes tühi koht. Ja vahet ei ole, kas seda va Kanada Edmontoni teab 0,02% või 0,1% eestlastest, ehkki vahe sellise %-jaotuse puhul on 5-kordne. Kui Sul on se's suhtes kahtlusi, mine täna (laupäev on selleks väga sobiv) linna peale ja küsi inimeste käest, kas nad teavad sellise nimega linna ja kus see nende arvates asub. (PS oleksin sellise katse tulemustest siiralt huvitatud, ehkki selle katse/uurimuse läbiviimine on ette teada tänamatu tegevus, mida mina väga sageli ette võtta ei viitsi :( ) - Urmas 21. juuli 2006, kell 21.52 (UTC)

Jätan selle uurimuse siiski sinu teha. See pole ka ainuke argument. Vaata, mitmes keeles on eri Edmontonide kohta wiki artikkel olemas, tee Googlis otsing, võrdle elanike arvu jne. Sinu loogika järgi tuleks ka Londoni puhul suunata lugeja esmalt täpsustuslehele.

Vikipeedia ei pea tegema artikleid iseenese kohta ja iseenese põhjal (mõned sellised juhtumid on paraku ka eesti vikis olnud, kuid see selleks). Tuntus eestlaste hulgas (võime ju eestikeelse viki kasutajaid üldiselt nii nimetada?) ja veebilehtede arv, mida näitab Google, pole üks ja sama. Elanike arv on muidugi tore asi, kuid tead Sina seda näiteks peast ja tead, et ta on teistest elanike arvult suurem? (ilma teatmeallikaid kasutamata loomulikult). Mis Londonit puudutab, siis siin oleks Edmontoni asemel parem võrldus London ja Paris/Pariis.

Asja uba on selles: ilma uuringuteta ei ole võimalik kindlalt väita, et üks koht on teisest tuntum. Sellise väited peegeldavad ainult ja ainult väitja enese maailmapilti. Seetõttu on analoogilistel juhtudel soovitav pidada eelnevat arutelu. - Urmas 21. juuli 2006, kell 22.21 (UTC)

Kahtluse korral on muidugi kohane arutelulehekülge kasutada, kuid üks Vikipeedia põhireegleid on "Ole julge". Kui midagi valesti läheb, küll siis hakatakse kisama. Minu meelest oli tegu õige sammuga. Edmontonile on palju linke. Kas kas või üks link viitab mõnele teisele kohale? Ja mina olen ilma igasuguste uuringuteta kindel, et Kanada linn on eestlaste seas kõige tuntum, sest seda lihtsalt mainitakse palju sagedamini kui teisi. Pealegi ei väida artiklite pealkirjad midagi. Andres 22. juuli 2006, kell 07.35 (UTC)

---

Anonüümne kasutaja oli pannud kasutajalehele kustutamismärke ja kirja "jupijumalate mängimine vikis on kohatu". Andres 6. august 2006, kell 15:41 (UTC)

I only meant to improve

I was judging by the articles linking to Image:Algeria-Setif.png, which depicts the province of Sétif, and is explicitly marked so.

Also, I started editing the links because of the obviously wrong iw-links on en:Sétif. I fear that the iw-bots will mess them all up once again.

Sure, I don't know many languages. If you do, and you confirm that the links are correct, then it's all right. --212.23.64.155 20. august 2006, kell 17:25 (UTC)

Peab kontrollima, et ka teistes vikides oleksid õiged lingid, muidu tulevad valed lingid varsti tagasi. Andres 20. august 2006, kell 17:28 (UTC)

Panin teistes lingid paika, et oleks enam-vähem. Kuid mis sest kasu, kui mõttehiiglased ei saa "ühele vastab üks"-tööd teha? :( - Urmas 21. august 2006, kell 07:31 (UTC)

Would someone please translate that into English for me? Sorry that I have to ask. --212.23.64.155 20. august 2006, kell 18:02 (UTC)

---
Why is pt:Setif linked from both Sétif and Sétifi provints? Either of the links must be wrong. --195.58.29.149 21. august 2006, kell 07:18 (UTC)

Both links are correct, becuase this article is about both, the city and the province. The article starts with "Sétif is the capital of province with the same name..." and then goes on describing the province. --Metsavend 21. august 2006, kell 07:22 (UTC)

If pt:Setif has the double set of iw-links, then the iw-bots will pick them all and dump them onto all the articles describing either the province or the city. This can't be a good thing. Is there a solution? --195.58.29.149 21. august 2006, kell 07:26 (UTC)

You must persuade portuguese editors to create separate artcles for provinces and their capitals in Algeria. Or make it yourself. --Metsavend 21. august 2006, kell 07:30 (UTC)

Ok, I created pt:Setif (província). I hope it won't get speedy deleted, just like my attempt at creating Sétifi provints did. --195.58.29.149 21. august 2006, kell 07:43 (UTC)

Kategoriseerimine

Kui sa teed artiklisse paranduse, mis seisneb ainult kategoriseerimises, siis palun märgi seda resümees (või märgi see pisiparanduseks nagu Flying Saucer teeb), siis on viimaste muudatuste lehte lihtsam nii-öelda läbi töötada. Taivo 24. august 2006, kell 15:14 (UTC)

Gratitude

Thanks Metsavend for your translation help for this article: Tõeline Jeesuse Kirik.

I am very grateful.

Regards --Jose77 27. august 2006, kell 09:38 (UTC)

Andmete küsimine

Kui keegi küsib midagi Vikipeedialt, siis ei tule seda küsimust kustutada, vaid paigutada ta sobiva koha peale, et teadjatel oleks võimalik vastata. Sobiks Vikipeedia:Soovitud artiklid koos vastava märkusega või spetsiaalne küsimuste lehekülg, nagu see inglise vikis on olemas. Kui me ei hooli küsimustest, siis tekib küsimus, kelle jaoks me Vikipeediat üldse teeme. Andres 6. september 2006, kell 11:20 (UTC)

Jah, unustasin lisada soovitud artiklite loetellu, aga selline "artikkel" oleks ikkagi tulnud kustutada. Sellises vormis küsimust on pahast naljast ka raske eristada. --Metsavend 6. september 2006, kell 11:53 (UTC)

Kustutada muidugi tuli. Andres 6. september 2006, kell 12:47 (UTC)

Jersey, Man ja muud taolised

Juhin su tähelepanu sellele et antud saared ei ole mitte Suurbritannia kui riigi osad, vaid et nad kuuluvad Briti monarhiale. Seega kategooria Suurbritannia saared on tegelikult eksitav ja vale - Ahsoous 18. oktoober 2006, kell 21:03 (UTC)

Mis oleks parem lahendus? Igatahes mitte Kategooria Inglismaa saared. Inglise vikis on Jersey jt samuti Kategooria British Isles all. Kas nende staatus on sarnane Gröönimaa staatusele? Sel juhul ei näe ma probleemi. Või on nad kuininga(nna) isiklik valdus? Eksitav ja vale selline kategoriseerimine küll ei tohiks olla. --Metsavend 18. oktoober 2006, kell 21:10 (UTC)

nad kuuluvadki monarhiale... ja siinkohal õigem oleks nimelt Briti saared. - Ahsoous 18. oktoober 2006, kell 21:13 (UTC)

Ka minu meelest on "Suurbritannia saared" eksitav.

Inglise keeles on kaks terminit: British Isles ja British Islands. Viimane on poliitiline termin ja tähistab Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki koos kroonisõltkondadega. See nimi KNAB-is puudub. Esimese vaste KNAB-is on "Briti saared". Tegemist on geograafilise mõistega: see on saarestik, kuhu kuuluvad kõik Suurbritannia ja Iirimaa saared ning Man. Kanalisaared (Jersey, Guernsey jt) on eraldi saarestik, mis sinna ei kuulu, kuigi neid poliitilistel põhjustel kiputakse Briti saarte alla toppima. Seetõttu on kategooria "Briti saared" kasutamine Guernsey ja Jersey kohta vägagi problemaatiline. Mani puhu on see vist OK.

Jersey, Guernsey ja Man on Briti kroonisõltkonnad. Gröönimaa on Taani Kuningriigi osa, Briti kroonisõltkonnad aga ei ole Suurbritannia ja Põhja-Iiri Kuningriigi osad. Seetõttu ei ole õige nimetada neid Suurbritannia saarteks.

Jersey ja Guernsey kuulusid Normandia hertsogile juba enne seda, kui Normandia hertsog sai Inglismaa kuningaks. Hiljem kaotas Inglismaa kuningas Normandia, välja arvatud Kanalisaared. Andres 18. oktoober 2006, kell 21:50 (UTC)

Tegin uue kategooria Briti saared ja lisasin sinna Kanalisaared. Samas artiklis en:British Isles (terminology) öeldakse, et vaid mõnikord loetakse Kanalisaared Briti saarte alla. --Metsavend 19. oktoober 2006, kell 07:40 (UTC)

Kategooriad on lihtsalt kategooriad. Vähemalt kategooria sissejuhatuses tuleks selgitada, mis kriteeriumi alusel sellesse artikleid valitakse, ning et rangelt võttes ei ole Kanalisaared Briti saarte nimelise saarestiku osa. Andres 19. oktoober 2006, kell 09:26 (UTC)

Sa oled julge poiss ,

kui syydistad Väärtnöud et ta töötas koos KGB-ga. Viga on selles et sa ei tunne tema perekonna ajalugu kahjuks kuigi hästi.

Osa tema sugulastest keedeti Saaremaa lossis tshekistide poolt ära ja visati lossi öues asuvasse kaevu,Kust nad välja kougiti Saksa vägede poolt.Selle kohta on olemas ka fotod ja dokumendid.

Tema isa surmas peetakse syydlaseks KGB-d .

Mees keda KGB kartis juba tema suguvösa pärast , teda syydistad sa enda perekonna pöhimötete ja ideoloogia reetmises.

Tundub et oled astunud julge sammu teiste au ja pöhimötete jalge alla tallamiseks ,

Kindlasti on olemas sinu poolt väidetu töestuseks ka faktid ja materjal , mis sinu seisukohta töestavad mis meeste puhul kelle jaoks eksisteerib au möiste ja pöhimötted on nii loomulik .

Mina ei süüdista Väärtnõud milleski, sest ei tunne teda. Kõik minu teadmised temast on kaudestest kirjalikest allikatest, kuid neis allikates on teatud isikud selliseid kahtlustusi avaldanud. Nii olen ka kirjutanud. --Metsavend 2. november 2006, kell 18:16 (UTC)

Vaatasin, et märkisid miskipärast näiteks pildi Dža-laamast kustutamise kandidaadiks. Ma küll eio saa põhjusele päris pihta, miks sa seda tegid? - Ahsoous 6. november 2006, kell 09:00 (UTC)

Puudub litsents. Tõenäoliselt on autoriõigused aegunud, aga selle võiks siis ära märkida. --Metsavend 6. november 2006, kell 09:09 (UTC)

Aga kas siis ei peaks lisama märget selle kohta, et litsents puudub, mitte et kustutada? - Ahsoous 6. november 2006, kell 09:17 (UTC)

---

Kuula sina ! Arvan sa pole mingi Metsavend vaid kulunud pyksitagumikuga vana juhm kommunist ja pe-sse kukkunud KGB-eshnik.

Miks ma nii väidan ? , sest sinu tööstiil minu tehtud asjade kärpimisel on sellele vihjav.

Lähtuvalt sinu harjumusest mööda minu artikleid ja lugusid joosta,,Sa oled mulle köik see aeg siin mis olen tööd teinud ,tagunud mulle pidevalt kaikaid kodarasse ja seda igal sammul.

Sa kisendasid mitu päeva artikli suhtes mida korrigeerisin et Väärtnöu on endine KGB- töötaja ja toppisid siis enda arusaama loosse visalt ,lausa ennast salgavalt . Tundub sa olid töesti KGB töötaja varem , oled vana harjumuspärase töö taas leidnud siin Wikipedias

Viskasid välja minu kirjutatud artiklist löigu ,mis on Eesti pressis on ilmunud ja need on Maret Kargi enda sönad.

Kuidas sinu sellisele käitumisele regeerida?Kas sa kisad veel et artiklisse tuleb panna sisse kogu inff mis on pressis ilmunud ? Sa oled ju nii tendentslik päss kui veel olla saab.Pane tagasi ja koheselt ,mis sa välja viskasid,

Aitäh komplimentide eest. Sa ei saa kahjuks ikka veel aru, mis on Vikipeedia ja kuidas see toimib. --Metsavend 7. november 2006, kell 10:45 (UTC)

ma saan aru su ajenditest VanemTao blokeerimiseks, aga samas leian, et äkki sa tegutsesid liialt tormakalt... nii imelik kui see ka pole, on tema tekstidestisegi ühte koma teist huvipakkuvat - Ahsoous 10. november 2006, kell 11:25 (UTC)

Olen nõus sinuga, et tema tekstides on üht-teist huvitavat ja kasulikku, kuid kahjuks ei oska ta ennast arusaadavaks teha ja ei saa ise ka olulistest asjadest aru. Meil oleks vaja eksegeeti, kes tema artikleid arusaadavasse keelde tõlgiks ja lahti seletaks. Ma ei teinud seda otsust kerge südamega, aga mulle tundub, et on parem kui ta natuke järgi mõtleb ja ennast parandada üritaks. --Metsavend 10. november 2006, kell 11:35 (UTC)

VanemTao on väga produktiivne ning kirjutab teemadel, mida Vikipeedias on vähe, aga tema kirjutatu toimetamine nõuab väga palju tööd. Selleks peaks keegi enne selle valdkonna endale põhjalikult selgeks tegema, et toimetama hakata. Aga siis oleks juba sellel inimesel lihtsam kirjutada uued artiklid kui vanu toimetada. Lisaks on peaaegu iga artikli puhul probleemid autoriõigustega. Minu arvates on blokeerimine õigustatud, vähemalt saab rahulikumalt ka muid artikleid toimetada. Valju 10. november 2006, kell 11:58 (UTC)

njah, seda muidugist, et need isiklikud rünnakud, enda kõige olulisemaks pidamine ning teiste ignoreerimine ja ka mõningane vandalism põhjusmõtteliselt õigustavad sellist vastureaktsiooni... aga iseenesest on ta siin viibinud vaid 10 päeva ning usun, et ega ta pole veel kõigele pihtagi saanud... /nii möödaminnes usun, et ega minagi pole siiani loonud mitte ühtegi artiklit, mis toimetamist ei vajaks ;) / - Ahsoous 10. november 2006, kell 13:07 (UTC)

Kui jätta blokeerimise osa välja, olen Valjuga nõus. Kui tegemist ei oleks kasutajaga, vaid IP põhise tundmatuga, siis minu teada on siiamaani artiklid alles jäetud (vahe on selles, et keegi pole enne viitsinud nii 'põhjalikult' 'valesti' kirjutada). Ise lahendaksin probleemi nõnda (sõnastus on võibolla kohvakalt esitatud):

• Ma seaksin kirjutadud ariklite kohale teate, et entsüklopeedia sisulist artiklit pole veel loodud, kuid on olemas ja saadaval selle sisuline artikel, mis siiski pole veel korrektselt kirja pandud (gramatiline ja fanaatiline pool); ja looksin viida VanTao nimeruumi samale artiklile.
• Peale selle lisaksin kogukonna väravasse teate, ossa mida teha/täiendada, lahtri Vikinda VanTao tekste.

Ma leian, sest:

• nõnda on tal võimaldatud kirjutada, eks kirjutades ta õpib ja parandab ennast
• ta võib alati ülevaatust küsida, muutes teksti artikliks
• ta kirjutas 4 päevaga >~40 lk A4 täit teksti täiesti nullist
• probleem on eraldatud entsüklopeediast
• ta kirjutab teemadel, mille sisu on paljudele kauged ja võõrad
• ma ei näe otsest kasu blokeerimisest
• kui rumalus ja faktide mittekehtivus on põhjused, miks artikleid maha võtta, siis nende kirja panemise kohmetus kirjaoskamatuse näol, ei tohiks olla faktoriks, miks peaks keegi pärast nullist alustama. Ehk kirjavigasid oskavad parandada pajud, kuid raamatud kirjutad vähesed.
• palju lihtsam on luua rakendusi, kui on millest luua.

See ei ole standartne lahendus ja arvatavasti tuleks seda veidi muuta, kuid siiski võib seda lugeda, kui võimaliku alternatiivina blokeerimisele. Antud võimalusele on muidugi nii mõnedki muud rakenduskohad, kuid see lahendus ei ole kasutajasõbralik.

See lahendus võib viib arvatavasti ka nähtuseni, kus artikliks predendeeritaval jääb vahel artikli staatus ja vikipeedia kõlbulikuks saades on muutunud eeskujulikuks artikliks. --M2s87 10. november 2006, kell 15:52 (UTC)

Minu meelest on tõsine põhjus blokeerimiseks ainult sõimamine. Teen ettepaneku juhul, kui see kordub, korraldada hääletus pikaajalise blokeerimise osas. Kui ligilähedast konsensust ei ole, siis minu meelest ei saa seda teha. See, et artiklites on palju vigu, ei saa minu meelest olla blokeerimise põhjuseks. Andres 11. november 2006, kell 00:06 (UTC)

---

Võtsin VanemTao blokeerimise maha, sest arvan, et poolest ööpäevast hoiatuseks piisab. Arvan, et edaspidi võiks laiemas ringis blokeerimise üle nõu pidada. Andres 10. november 2006, kell 23:22 (UTC)

Ära kisu maha pilte ja materjali ,öpi veidi käituma ja samas ka loogiliselt ja teistele arusaadavalt pöhjendama enda selle alast tegevust

Ära kisu maha materjali , sinu idiootne suhtumine,taipamatus ja sallimatus budismi suhtes on liiale läinud==

Kuula Metsavend!! Kuis sinuga peab suhtlema et sa normaalse inimese kombel reageeriksid ja pyyaksid möista mida sinusugusele pyytakse selgitada!!!

VanemTao, edaspidi palun oma märkustele ka alla kirjutada. Ma ei ole sallimatu budismi suhtes vaid sinu artiklite üldise vormistuse suhtes, mis ei järgi vikipeedia tavasid. Minu nõuanded: 1. ära pane linke artiklile endale (nt artiklis "Tantra" ei ole vaja linkida sõna tantra. 2. Iga sõna linkida vaid 1 kord artiklis. --Metsavend 21. detsember 2006, kell 11:31 (UTC)

Pane Jamāntaka artiklisse materjal tagasi !

Pane Jamāntaka artiklisse materjal tagasi mis sa maha kiskusid!Sul pole mingit juriidilist öigust seda maha kiskuda.Nii et hoia end eemale minu tehtud asjadest.Kui lähed liiale olen sind sunnitud korrale kutsuma.--VanemTao 21. detsember 2006, kell 11:37 (UTC)

---

Juba mainisin sulle kymneid kordi - ei ole vaja vötta ära materjali ja yldse pole sinusugusel vaja kiskuda neid lehti mida teen ,sest sinu tendentslikus ja taipamatu vandalistlik suhtumine minu isikusse ja minu töösse on ammu selge. Sa keerad p-sse teiste töö ,tuju . Huvitav kas sa ei saa töesti normaalsest jutust siiani ei saa aru? Kas on vaja minegid muid effektiivsemaid möjutusvahendeid kasutada sinu suhtes ,millele sa enam reageeriksid ,Kas sinu pisikene aju ei vöta töesti vastu arusaama et sul pole mingit öigust enda juhmust demosntreerida budismi teemadel.,--VanemTao 21. detsember 2006, kell 15:30 (UTC)

---

Kuula usuvöitleja  !

Sa juba lausa vana politruki kombel lased edasi mööda minu yles riputatud materjali ,,See on kyll lausa valitsematu inimese reaktsioon.Hoia end ,ära liialt ära tappa, vöitluses budismi ja selle alase kirjandusega Wikipedias ,Rahune stahhaanovlane , möistan sinu hingelisi pyydlusi ja sise-närvipingeid mis väljenduvad vajaduses end yhiskonnale töestada , Kas budism ja budistlikud teemad nagu religiooni kategooriasse ei käi ,????

Kui kysimusest aru oled vöimeline saama siis vasta ,kui ei pole midagi ,saan ka sel juhul sinusugusest aru.--VanemTao 21. detsember 2006, kell 20:42 (UTC)

Meil siin pole topeltkategooriad kombeks. kui artikkel on budismi kategoorias, siis sedasama artiklit enam religiooni kategooriasse ei pane, sest budism on nagunii religiooni kategoorias. lihtne ja loogiline. ei mingeid sisemisi närvipingeid, VanemTao! rahu, kullake! avjoska 21. detsember 2006, kell 20:45 (UTC)

---

Minu meelest on levinud panna välislink tärniga ette ja tav kirjutada välja välislingid ?--Dj Capricorn 5. jaanuar 2007, kell 21:30 (UTC)

Tärni osas on sul õigus, aga kui on üks välislink, siis ei saa olla pealkiri välislingid. --Metsavend 5. jaanuar 2007, kell 21:31 (UTC)

Saab küll olla. Seda võib võtta rubriigi pealkirjana. Andres 5. jaanuar 2007, kell 21:37 (UTC)

Samas on see ka palju perspektiivikam, kui uus link lisandub, ei tule ümbersõnastada ?

Jah, uue lingi lisamisel kiputakse unustama pealkirja muuta. Need asjad on inglise vikis põhjalikult läbi arutatud ning seal otsustati kasutada pealkirjas alati mitmust. Andres 6. jaanuar 2007, kell 09:18 (UTC)

---

Ma ei ole neid küla artikleid eriti vaadanud, ehk teed korda: Kolossova --Dj Capricorn 8. jaanuar 2007, kell 20:43 (UTC)

Saaksid pilgu peale heita artiklile Kraavi --Dj Capricorn 20. jaanuar 2007, kell 09:27 (UTC)

---

Kas heidaksid pilgu peale artiklile Kaarepere --Dj Capricorn 5. veebruar 2007, kell 10:33 (UTC)

elanike arvudest

Kust kohast sa võtad need elanike arvud, mida sa artiklitesse paned - kas pärinevad need valdade kodulehtedelt, rahvastikuregistrist või statistikaametist. Nagu sa võid vaadata tollest arutelust võivad need omavahel ikka väga erineda, nii et kena oleks kui sa märgiksid ka arvu päritolu. Nende arvude erinevuste pärast mina ise loobusin nende märkimisest (ei viitsi praegu eriti uurimistööga tegelda), aga muidugist miski orientiiri need tõesti annavad. Hea oleks tegelikult, kui need arvud pärineksid kõik ühest allikast ja ühest ajahetkest, muidu ei saa üldse pihta, kus saba, kus sarved. - Ahsoous 25. jaanuar 2007, kell 09:04 (UTC)

Enamasti olen võtnud valdade kodulehtdelt. Statistikaamet külade lõikes vist arvestust ei pea ja üldse liiguvad seal asjad aeglaselt. Rahvastikuregistrisse puudub mul ligipääs. --Metsavend 25. jaanuar 2007, kell 16:11 (UTC)

Cercle

Palun vaata Arutelu:Cercle. Kas oled selle lahendusega nõus? Andres 14. veebruar 2007, kell 19:02 (UTC)

Kirjutasin sinna veel üht-teist. Mis Sa arvad? Andres 15. veebruar 2007, kell 11:26 (UTC)

tänan, et appi tulid, selle rohkem kui kaheaasta taguse asja likvideerimisel – mõtlesin vahepeal juba ise käega lüüa - Ahsoous 21. märts 2007, kell 22:55 (UTC)

Ma juba olingi käega löönud. Hea, et keegi veel polnud. --Metsavend 21. märts 2007, kell 23:02 (UTC)

Kustutamiseks

Mis nende disko, emo, punk ansamblite kategooriatega on?--Celldwellcius 1. juuni 2007, kell 12:31 (UTC)

Kirjapilt on vale. Need on üks sõna: diskoansamblid jne. --Metsavend 1. juuni 2007, kell 12:36 (UTC)

Olgu, eks ma siis tee ümber.--Celldwellcius 1. juuni 2007, kell 12:44 (UTC)

Erik Mongrain

Hello Metsavend,
I really want to thank you to help me with the article about Erik Mongrain. You've done a great job that was impossible for me to do so; because I don't speak your language (even english is pretty hard sometimes!!!). I don't know if you had time to take a look about this guitarist, but you should see that video clip : AirTap!... This guy is absolutely amazing! Anyway thanks again for your help, take care and long life to you. --Antaya 29. juuni 2007, kell 06:05 (UTC)

Soome linnat

Tere. Olet tehnyt hienoa työtä suomalaisisia kaupunkeja käsittelevissä artikkeleissa! Vaihdan juuri ruotsinkielisiä nimiä suomeksi, sillä vaikka kaupungin enemmistö puhuisi ruotsia, nimi on suomeksi viron kielessä. / See my user page. Finnish place names are used in Estonian, eventhough the city has a Swedish-speaking majority. United Nations has supported this also. (Norwegian and Danish use Swedish names too). Läänemeresoome keeled --Pudeo 29. juuni 2007, kell 19:02 (UTC)

I have changed all names that were in Swedish (see my contribs. There are still few flaws, because I don't speak Estonian, I didn't know how genetive case is formed. So, I could not change "Ekenäsi vapp" to "Tammisaari's coat of arms", for example. If you'd bother to check them... Thank you! --Pudeo 29. juuni 2007, kell 19:17 (UTC)

Valitettavasti minun täytyy kumota muutoksesi. Viron kielessä on omat säännöt ja minä en ole niitä keksinyt. Kaikki Suomen kaupunkien viralliset vironkieliset muodot löydät tästä. --Metsavend 29. juuni 2007, kell 20:05 (UTC)

Suomen kielitoimisto suosittelee, että kaikissa itämerensuomalaisissa kielissä käytetään suomenkielisiä nimiä, mutta Viron kielenhuoltotoimisto ei.. UNGEGN on hyväksynyt tuon käytännön, mutta tietenkäänhään sitä ei voida "pakottaa" tai suositella.

Täällä on Kotuksen kanta: "Suomen lähisukukielissä käytetään suomenkielisiä nimiä, ellei käyttäjäkielissä ole paikalle vakiintunut muuta nimeä.". Joten suomalaisen tulee käyttää viroa puhuttaessa suomenkielisiä nimiä, mutta virolaisen ei, koska EKI ei tue tätä. Mielestäni toki olisi parempi jos sukukielet käyttäisivät omia muotojaan, kuten norja ja ruotsi. Mutta nooh, ei kai sitten voi mitään. Kysyn asiaa kuitenkin vieltä Eesti Keele Instituutilta sähköpostilla kyllä.. EDIT: Lähetin.--Pudeo 29. juuni 2007, kell 21:23 (UTC)

Kotuksen kanta on ihan järkevä. Minäkin käyttäisin suomenkielisiä nimiä. Olemme täällä kuitenkin sovinneet, että käytetään KNAB-issa olevia muotoja. Olisi kiinnostava kuulla, mitä sulle Eesti Keele Instituutista sanotaan. --Metsavend 29. juuni 2007, kell 22:19 (UTC)

Tulen sanomaan sen sitten tänne, kun tai jos he vastaavat. Yritin selittää asian perinpohjaisesti, ja laitoin tietoa Kotuksesta, sekä tuosta United Nations Group of Experts on Geographical Names. --Pudeo 29. juuni 2007, kell 23:31 (UTC)

Aastate artiklid

ehk oleks võimalik kohe artiklit tehes teiste keelte lingid külge panna ja paari teise keele vikisse ka eesti viki vastava artikli link panna? tüütu ta on, tean... avjoska 3. august 2007, kell 17:37 (UTC)

Ehk on. Ma arvasin, et sulle meeldib ise neid linke panna. --Metsavend 3. august 2007, kell 18:19 (UTC)

Küllap ikka igaühele meeldib, kui tal sundtööd vähem on. Andres 4. august 2007, kell 15:09 (UTC)

Keegi ei sunni siin ju midagi tegema. Mulle meeldiks ka näiteks, et sa oma loodud artiklitele kategooriad paneksid. --Metsavend 4. august 2007, kell 19:05 (UTC)

Sundtöö tuleneb sellest, et keegi leiab, et see töö tuleb tingimata ära teha ning nähtavasti jääb see tõenäoliselt tegemata, kui ta ise seda kohe ei tee. Seega ei ole tegemist välise, vaid sisemise sunniga. Ja mõne teise meelest ei pruugi see töö üldse vajalik olla.

Mina olen otsustanud, et ma ei sekku kategooriate panemisse, ja seda mitmel põhjusel. Esiteks on kategooriate süsteem nii keeruline (ja pealegi paratamatult pidevalt muutuv), et kogenematul tegijal on suur risk eksida. Võidakse vastu väita, et võib vaadata, kuidas mõni teine sarnane artikkel on kategoriseeritud. Aga kust ma tean, et see on õigesti kategoriseeritud? Teiseks ei taha ma hakata vaidlema selle üle, kuidas on õige kategoriseerida, sest see tähendaks lõputut vaidlemist. Kolmandaks ei ole minu meelest kategooriatest saadav efekt väärt neid jõupingutusi, mis kategooriate süsteemi väljatöötamiseks ja ülalpidamiseks tuleb teha. Nähtavasti teised nii ei arva ning pangu siis kategooriaid need, kes vajalikuks peavad.

Mina pean vajalikuks loendite pidamist ning eesti vikisse viivate intervikilinkide panemist, aga niikaua kui minult ei nõuta kategooriaid panemist, ei hakka ma nõudma, et need, kes neid asju vajalikuks ei pea, nendega tegeleksid. Andres 5. august 2007, kell 18:48 (UTC)

w/w/index.php

nonde lehtedega on see häda, et põhjusmõtteliselt on olemas teoreetiline variant nende abil ka pahategusid korda saata, et seepärast las too olla parem tühi ja kaitstud kui puudu ja vabalt muudetav. Parem variant oleks see kui õnnestuks kuidagi nonde lehtede tekitamine ära keelata... paraku vähemalt mina veel ei tea kuidas seda võimalik teha on... - Ahsoous 10. august 2007, kell 17:21 (UTC)

Vahetasin tolle kirjandusauhinna mallikoodi välja, loodan et sa ei pahanda - Ahsoous 21. august 2007, kell 08:18 (UTC)

See on ro-man-tika... mu u-ne-tute ööde laul...

Miks sa lehekülje Romantika ära kustutasid? See peab kindlasti üldmõistele jääma, mitte laevale... Kui sa niikauaks, kui lehte pole, laeva "Romantika" alla paned ja ühel hetkel mõni romantik välja ilmub ja romantikast artiklit tahab kirjutada, peab ju hakkama kõikjalt kõik jälle ümber suunama... Ma tunneks end küll siis kilplasena... Jürka 16. september 2007, kell 17:44 (UTC)

Saan aru su murest, kuid meil on kokkulepe, et seda malli (kirjutada) enam ei kasutata ja tühje artikleid ei tehta. Võib ju ühe lausega kirjutada romantikast või siis jäägu esialgu laeva artikkel pealkirjaga Romantika. --Metsavend 16. september 2007, kell 18:00 (UTC)

Aga kas sellest ei piisa, kui lihtsalt täpsustus panna? Seegi ju midagi! Ma arvan, et liiga ei tee see kellelegi ja probleem oleks lahendatud... Veel üks võimalus oleks "Romantikalt" teha ümbersuunamine "Romantika (laev)'le", aga minu arust esimene variant oleks ikka õigem. Aga miks sihuke kokkulepe tehti? Minu arust täitsa asjalik mall... Jürka 16. september 2007, kell 18:10 (UTC)

Niisuguste artiklite loomine, kus midagi kirjas pole, ei ole soositud. Ümbersuunamist ka ei tohiks olla. Andres 16. september 2007, kell 18:16 (UTC)

Eks ma siis katsu sinna midagi "tarka" panna ülla eesmärgi nimel... Jürka 16. september 2007, kell 18:18 (UTC)

Ja kui nüüd peaks Tallink mõnele järgmisele laevale veel "Armastus" või midagi sinnakanti nimeks panema, siis ma... siis ma... Jürka 16. september 2007, kell 18:19 (UTC)

---

Mul on õigus otsustada, millist infot minu kohta vikis kirjutatakse ja sul ei ole õigust taastada nende inimeste täiendusi, kes mind juba pikka aega on ahistanud erinevatel meetoditel.--Kinks 9. oktoober 2007, kell 17:25 (UTC)

Selles sa eksid. Keegi ei saa otsustada, mida tema enda kohta kirjutatakse. Artikkel peab olema erapooletu ja enda suhtes erapooletu on üsna raske olla. Palun lõpeta info kustutamine. Kui sul on vastuväited toodud info või selle esitamise neutraalsuse suhtes, siis esita need vastava artikli arutelulehel. --Metsavend 9. oktoober 2007, kell 17:28 (UTC)

Sa oled isikuandmete seadust lugenud, või autorikaitse seadust? ma olen krikuga maadelnud juba väga mitu kuud ja sisuliselt peaks ma ta kohtusse andma, aga ma pole kindel, kas ta on süüdiv. Minu kohta ei pea siin üldse artiklit olema, nii et võid kogu artikli eemaldada.--Kinks 9. oktoober 2007, kell 17:36 (UTC)

Ei ole lugenud neid seadusi. Kui sinu kohta käivas artiklis on midagi, mis on nende seadustega vastuolus, tuleb need kohad kustutada. Artiklit ei saa eemaldada, kui selleks ei ole mõjuvat põhjust. --Metsavend 9. oktoober 2007, kell 17:42 (UTC)

Kasutaja Kriku pole artiklit Sirje Kingsepp redigeerinud. Artiklit alustas anonüümne kasutaja. --Metsavend 9. oktoober 2007, kell 17:51 (UTC)

Vabandust, eksisin. Kriku lisatud märkused ei olnud neutraalsed. --Metsavend 9. oktoober 2007, kell 17:59 (UTC)

põhjusmõtteliselt isikuandmete kaitse seaduse §31. ütleb: Andmesubjekti õigus nõuda isikuandmete töötlemise lõpetamist ning isikuandmete parandamist, sulgemist ja kustutamist (1) Vastutav või volitatud töötleja on kohustatud andmesubjekti nõudmisel, kui töötlemine ei ole vastavuses käesoleva seaduse, muude seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktidega:

1) lõpetama tema isikuandmete töötlemise; 2) parandama ebaõiged isikuandmed; 3) sulgema või kustutama kogutud isikuandmed. - Ahsoous 9. oktoober 2007, kell 17:53 (UTC)

Kas osalemine saates Baar on käsitletav kui "isiku vaimseid või füüsilisi kannatusi kirjeldavad andmed" (§4)? --Metsavend 9. oktoober 2007, kell 17:59 (UTC)

Kui mina otsustan, et minu kohta ei tohi andmed olla vikipeedias, siis need seal olla ei tohi, seal on ka näiteks poliitiliste vaadate kohta jne. PS! sul pole aimugi mida sellises saates osalemise mainimine põhjustada võib--Kinks 9. oktoober 2007, kell 18:03 (UTC)

võib-olla miski muu põhjus. aga üldiselt ka mina ei näe, põhjust miks infot, mis on avaldatud ilmselt nii mõneski väljaandes ja elektroonilises meedias peaks varjatama, kes tahab saab need paari minutiga kätte. Ja ise ju avalikustasid veel lepingugi, rääkimata sellest et Eesti väiksuse juures telesaate tundmatuks jääda on võimatu -- Ahsoous 9. oktoober 2007, kell 18:14 (UTC)

Palun sul saata minu emaili aadressil oma täisnimi ja aadress (emaile saab saata kasutaja leheküljelt, kui email on antud, sinul pole seepärast kirjutan siia). Ajalehte ega vikit ma ei viitsi kohtusse andma hakata, aga füüsilise isikuga, kes seadust ei tunne, teeks hea meelega algust. Sa oled ju veendunud, et sul on õigus taastada artikkel, hoolimata, et ma väidan, et sul sellist õigust pole? Me võime kohtupretsetendi teha ja veenduda, kellel on õigus. Kuigi ma ei saa aru, miks sul seda artiklit vaja on. Seega, saada oma andmed mulle ja ma annan hagi sisse.--Kinks 9. oktoober 2007, kell 19:40 (UTC)

tahaks väga teada, millisest seadusest Sa räägid.--Hendrix 9. oktoober 2007, kell 19:46 (UTC)

Isikuandmete kaitse seadus ja arutelu loe minu kasutaja leheküljelt. Metsavend, ma ootan!--Kinks 9. oktoober 2007, kell 19:51 (UTC)

Erinevalt sinust ei kavatse ma oma isikut avaldada. Mitte sellepärast, et ma kohut kardaks. On muid põhjuseid. Kui tahad kaeba Vikipeedia kohtusse. --Metsavend 9. oktoober 2007, kell 19:56 (UTC)

Wikipedia kasutaja ei ole kohustatud oma tegelikku nime avaldama. Kui uurimistoimingud nõuavad, avaldatakse see infoselleks seaduslikku õigust omavale instantsile "vastusena õiguskaitseorganite poolt tehtud seaduslikele kohustuslikele palvetele" (nagu sätestab wikipedia "Privacy policy", millega iga wiki kasutaja on registreerides tutvunud.--Ken 9. oktoober 2007, kell 19:53 (UTC)

Kinks, palun tutvu põhjalikult andmekaitse seadusega.--Hendrix 9. oktoober 2007, kell 19:55 (UTC)

See isik, kelle sa blokeerisid, just äsja ise tekitas tolle lehekülje, võib-olla, et mõtles, et miskit läks valesti - Ahsoous 9. oktoober 2007, kell 21:17 (UTC)

Seminar

Forseliuse seminari juures Sa ütlesid, et see rajati Ropka mõisa. Kas Piiskopimõis ja Ropka mõis on üks ja sama?--Hendrix 15. oktoober 2007, kell 15:14 (UTC)

Ma pole kindel. Üks allikas ütles Piiskopimõis, teine Ropka mõis. Arvasin, et need on ühe mõisa eri nimetused. Tuleb täpsustada. --Metsavend 15. oktoober 2007, kell 15:32 (UTC)

vahemaa on küll üsna väike, ~400 meetrit. Võimalik, et sama mõisaga tegemist. Mina küll kahjuks ei leidnud internetist midagi asjalikku Tartu Piiskopimõisa kohta.--Hendrix 15. oktoober 2007, kell 15:44 (UTC)

oled Sa mingit lisainfi selle seminari kohta saanud?--Hendrix 1. detsember 2007, kell 16:00 (UTC)

Ei ole, pole ka eriti otsinud. --Metsavend 1. detsember 2007, kell 16:02 (UTC)

muudaks siis tagasi algse seisu peale, kuniks andmed täpsustuvad? Mis arvad?--Hendrix 1. detsember 2007, kell 16:05 (UTC)

Võib küll, tee ära kui viitsid. --Metsavend 1. detsember 2007, kell 16:15 (UTC)

Kustutamine

mis jama nüüd lahti?! Vaatan, et olen mingil viisil Su arutelu kõvasti kustutanud. Endal pole sellest õrna aimugi...--Hendrix 1. detsember 2007, kell 16:08 (UTC)

Taastasin. --Metsavend 1. detsember 2007, kell 16:15 (UTC)

ma ei suuda aru saada, kuidas selline asi sai juhtuda. Kustutatud tekst ei jookse järjest...--Hendrix 1. detsember 2007, kell 16:21 (UTC)

Võib-olla oli programmi viga. --Metsavend 1. detsember 2007, kell 16:23 (UTC)

võta nüüd kinni...?--Hendrix 1. detsember 2007, kell 16:25 (UTC)

---

Mul on niisugune palve. Kui teed artiklid Rootsi valdade kohta, siis tee ümbersuunamine "kommuuni nime" alt. Ja tee midagi (ümbersuunamine, nupuke või täpsustusleht) ka nime alt, näiteks Hässleholm. Ma teeksin seda ise, aga ma lihtsalt ei jõua, sest ma ei saa Vikipeedia hooldamisele enam nii palju aega pühendada. Andres 25. november 2007, kell 10:36 (UTC)

Olgu, püüan teha. --Metsavend 25. november 2007, kell 10:46 (UTC)

Palun kanda mäed mägede loendisse ja asulad asulate loendisse, samuti teha lingid eesti vikisse inglise vikist või mujalt juhul, kui eesti artiklis interviki olemas on. Ma ise ei jõua teha, sest mul ei jätku aega. Andres 30. november 2007, kell 12:29 (UTC)

---

Aga kuidas saab teisalda artikkel Kalmõkkia Vabariik artikliga Kalmõkkia? Geonarva 30. detsember 2007, kell 19:53 (UTC)

Ma alles õpin vikipeediat tundma ja ma ei tea isegi, kas ma selle sõnumi õigesse kohta lisan. Ei ole mul Heintalu pildi jaoks kellegi luba, ma proovisin lihtsalt, kuidas saab pilte lisada ja üles panna. Kui ma oskaksin, siis kustutaksin ära jälle :)

Piltidest

Ei, mul ei ole kellegi luba Heintalu pildi jaoks. Ma lihtsalt õppisin selle näitel piltide ülespanemist ja lisamist, aga artiklis ei kasutanud. Kui oskaksin, siis kustutaksin selle jälle ära. --Jaanika H 15. jaanuar 2008, kell 13:57 (UTC)

---

Palun ära saada tülikaid tegelasi Vikisõnaraamatusse. Seal nad teevad veel rohkem pahandust. Andres 10. veebruar 2008, kell 14:22 (UTC)

---

Seoses Sterpudega... Tunnen neid väga hästi ja biograafiasse lisatud lühiinfo on praegu puhtalt isiklike teadmiste alusel. Kas peaksin otsima allikaid avalikust meediast kõigile detailidele? Ma ise usun, et kõik öeldu on korrektne ja tasakaalukas ega tohiks ka mingil juhul kellelegi isiklikult haiget teha.--Nerva 29. veebruar 2008, kell 23:28 (UTC)

Info peab olema kontrollitav. Hea oleks siiski viited lisada, kus võimalik. --Metsavend 29. veebruar 2008, kell 23:32 (UTC)

OK, vaatan, mida leian.--Nerva 29. veebruar 2008, kell 23:33 (UTC)

Panin mõlemale veidi viiteid - nüüd peaks enamvähem kogu seal avaldatud info olema allikatega kaetud. (Ega Sterpudest just jube palju artikleid ei ole, paraku.) Küsin veel sellist asja... Kas antud olukorras oleks vaja, et {allikad} malli võtaks maha see, kes selle sinna algselt pani - või peaks selle maha võtma see, kes artiklit on vastavalt täiendanud ja leiab, et sellest piisab. Küsin, et kuidas on tavaks saanud, sest sarnaseid olukordi on ikka-jälle.--Nerva 1. märts 2008, kell 12:56 (UTC)

Üldiselt võtab see maha, kes pani. Võtan nüüd malli maha, mis ei tähenda, et viiteid ei võiks sinna veelgi lisada. --Metsavend 1. märts 2008, kell 14:07 (UTC)

Riigitegelane!

Kas sulle ei tundu, et enne kui sa suva artiklites parandad sõna "poliitik" sõna "riigitegelane" vastu, peaks nagu oma vahetamist põhjendama ka??? Alusta näiteks sõna "riigitegelane" lahti kirjutamisega, siis on teistele ka arusaadav, mida sa selle väljendiga mõtled!--Oktav 12. mai 2008, kell 18:55 (UTC)

Sa võiksid luua oma originaalsete mõtete jaoks Sirjekingsepeedia ja Vikipeedia rahule jätta. --Metsavend 12. mai 2008, kell 20:16 (UTC)

Täiesti nõus.

Tere

Miten kysytään viroksi "Tiedätkö?" Piccadilly Circus 22. mai 2008, kell 15:20 (UTC)

Kas sa tead? --Metsavend 23. mai 2008, kell 07:05 (UTC)

Kiitos, arvaukseni meni oikein, mutta päätin varmistaa, ettei tule turhaa työtä korjata virheitäni. Piccadilly Circus 23. mai 2008, kell 11:11 (UTC)

Palun aita: Õigusliku järjepidevuse printsiip. Minu meelest on tegemist ilmse vääritimõistmisega, aga seda ei saa tõendada, sest igasugune tõendamine eeldab arusaamisvõimet. Andres 13. juuni 2008, kell 14:08 (UTC)

Ma ei ole juuras üldse pädev, aga mulle tundub ka, et praegu on seal erinevad asjad kokku pandud ja sisu ei vasta pealkirjale. --Metsavend 13. juuni 2008, kell 14:39 (UTC)

Help

Hi! could you translate this words onto English to me please?

KOGUKONNAVÄRAV

Legaalsus Vikisisene viitamine Kategoriseerimine Kategooriad Mallid

Filmid Kirjandus Tuvastamatud Vanasõnad Inimesed Kuvatud andmed võivad olla vananenud, uuenda neid.

VALITUD LEHED Inimesed Kirjanduslikud teosed Televisioonisaated Vanasõnad Teemad UUED LEHEKÜLJED

Thanks a lot for your help. --Jeneme 29. juuli 2008, kell 08:02 (UTC)

Hiphop muusikud

Palun räägi, miks ei sobi kategooria hiphop muusikud? Huvirühm ju on Vikipeedia:Vikiprojekt Muusikud/Hiphop muusikud. --Tiuks 8. august 2008, kell 16:24 (UTC)

See ei ole keeleliselt korrektne. Kokku peab kirjutama. --Metsavend 8. august 2008, kell 16:26 (UTC)

On vist tõesti nagu rockmuusik. Aga miks sa kohe kategooria {{Muusikud stiilide järgi}} ära kustutasid. ma alles hakkasin süsteemi looma. Vaata huvirühmade koostamist. --Tiuks 8. august 2008, kell 16:33 (UTC)

Senini on kategooriate nimed olnud ...riigiti, ...stiiliti, jne, seega võiks olla Muusikud stiiliti. --Metsavend 8. august 2008, kell 16:35 (UTC)

Hea küll. --Tiuks 8. august 2008, kell 16:49 (UTC)

Muusikagrupid

Mis nüüd oli kategooriaga {{cl|Muusigruppide loendid riigiti}}? Eestil on ju nii palju muusikagruppide loendeid. Eesti muusikagruppide loendid. Palun räägi enne kui kustutad. --Tiuks 8. august 2008, kell 21:13 (UTC)

Mis siin ikka rääkida? Räägi parem, mis tähendab muusigrupp? --Metsavend 8. august 2008, kell 21:22 (UTC)

Kas Ansamblite loendi pean panema kategooriasse Muusikute loendid? Biograafiad on inimeste kohta, ansamblid on aga grupid. --Tiuks 8. august 2008, kell 21:19 (UTC)

Ei, minu arust sinna see ei sobi. --Metsavend 8. august 2008, kell 21:22 (UTC)

Ma ei saanud aru, kas ansamblite loend ei sobi "muusikute loendisse" või "Muusigruppide loendid riigiti" ei sobi "Muusikagruppide loenditesse". --Tiuks 8. august 2008, kell 21:44 (UTC)

Ansamblite loend ei sobi muusikute loendisse. --Metsavend 8. august 2008, kell 21:58 (UTC)

Nägin vastust. Muusikagrupp on kollektiiv. --Tiuks 8. august 2008, kell 21:45 (UTC)

Muusikagrupp on ka orkester. Kõik ei saa olla ansamblid nagu inglise vikis. Google otsing muusikagrupp--Tiuks 8. august 2008, kell 21:56 (UTC)

Mulle tundub muusikakollektiiv tavalisem sõna kui muusikagrupp. --Metsavend 8. august 2008, kell 21:58 (UTC)

Kas need mitte sünonüümid ei ole? Google näitab ka muusikakollektiiv kasutust. Kollektiiv mulle ei meeldi millegipärast. Saksa vikis on de:Kategorie:Musikgruppe aga artiklit muusikagrupist ei ole. Meil peaks ka muusikaguppide kategooria, mitte kategooria (ansamblid). Kuhu pannakse orkestrid ja koorid? Näiteks Eesti Filharmoonia Kammerkoor on kategoorias Eesti koorid ja edasi... Muusikagrupid riigiti, mis omakorda oleks kategooria muusikagrupid. Sama loogika tuleb teha ka loenditega. --Tiuks 8. august 2008, kell 22:11 (UTC)

Minu meelest on koore ja orkestreid imelik nimetada gruppideks. Andres 9. august 2008, kell 07:58 (UTC)

Minu meelest samuti. Sõna muusikagrupp tundub mulle toortõlkena. ÕSis sellist sõna ei olegi. --Metsavend 9. august 2008, kell 08:02 (UTC)

ÕS ei anna ka muusikakollektiivi. On ka Euroraadio muusikagrupp (Euroradio Music Group). Sõnakasutusi: Muusikagrupp käis kaubamajas kristlikke laule laulmas, See muusikagrupp purjetas showbisnise vetele 1968.a., Võimalikult palju üritati kasutada aktiivseid õppemeetodeid, mille käigus muusikagrupp lindistas tursateemalise laulu, esineb muusikagrupp oma kultuurimajast või kaugemalt, Üks väga ainulaadne muusikagrupp, mis seob rocki ja gospelit, Oli muusikagrupp, filmigrupp, disainigrupp ja spordigrupp, Võistlust Euroopa noortele muusikutele korraldab European Broadcasting Union ehk EBU muusikagrupp juba kümnendat korda. See viimane ei ole enam orkestrit mõeldud. Muusikagrupp peaks koosnema muusikahuvilistest ja/või muusikaharidusega inimestest. Kollektiiv on liiga ametlik nimetus ja viimane lause sobiks EBU muusikakollektiiv. Inglise vikis on ainult en:Musical collective. --Tiuks 9. august 2008, kell 08:37 (UTC)

Euroraadio muusikagrupp (Euroradio Music Group) on pärisnimi ja mitte üldnimi. EKSSis on muusikakollektiiv, aga muusikagruppi ei ole. --Metsavend 9. august 2008, kell 08:44 (UTC)

ÕS annab grupile näiteks Filmi˖grupp. Miks ei või siis olla muusika+grupp. Grupp (pr. groupe) = rühm. Kas bändidele, orkestritele ja kooridele sobiks rohkem muusikakollektiiv? Nii kategooriateks kui ka loenditeks. --Tiuks 9. august 2008, kell 08:54 (UTC)

ban 88.196.41.9

Aitäh: http://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Contributions/88.196.41.9 --kanakukk 11. september 2008, kell 15:51 (UTC)

Kindlasti mitte. Nende artiklite sisu oli naiivsevõitu aga kindlasti mitte pahatahtlik. Äkki mõni laps?--WooteleF 11. september 2008, kell 15:59 (UTC)

nõus, pole vaja bänni--Hendrix 11. september 2008, kell 17:06 (UTC)

No kustutage vähemalt need artiklid ära. --kanakukk 11. september 2008, kell 18:17 (UTC)

---

Please could help the article Martin Weinek and to translate Kaspar Capparoni? Thanks in advance!

Good morning to you from Italy. I write you regarding these two articles: Weinek should be helped a little. Capparoni is also a known Italian actor him member of the series Kommissar Rex, but he has also made other films with famous directors, among which Dario Argento. Naturally of the courtesy that I will receive, I will also give a help to you, translating a biography or geographical article in Italian and Sicilian, in how much on the Wikipedia Italiana they are biographer and geographer. In attends him I postpone you the regards from Campora San Giovanni, my village native and I thank you in advance for the understanding and the patience that you will have.--Lodewijk Vadacchino 15. september 2008, kell 10:27 (UTC)

KaptenTrumm

Tore, et keegi mõistuse häält kuulda võttis. Vaata nüüd Kalev Jaik ka üle. Digwuren 20. november 2008, kell 14:19 (UTC)

Vandaalistemine

Kas sa põhimõtteliselt kustutad ära kõik asjad, millest sa aru ei saa, mille kohta sa ka ei küsi ja mis on 15 minutit tagasi tehtud? Kustutatakse siiski peale arutelu, mitte suvalise inimese suvast. Küsi, kui ei mõista!--Oktav 22. november 2008, kell 21:00 (UTC)

Ei, kustutan vaid need artiklid, mille sisu või pealkiri ei vasta Vikipeedia põhimõtetele. Kas sa pead silmas artiklit Porche sisuga 'ülikõvva' või artiklit Pildi ots sisuga '</div> </div><noinclude> jne'? --Metsavend 22. november 2008, kell 21:07 (UTC)

Ma panin selle "pildi ots" nime spets aint sulle mõeldes, sest sulle meeldivad eestikeelsed nimed. Mis siis nüüd viga oli? Mulle meeldis kah inglisekeelne rohkem. Aga sa ei tohi kustutada enne, kui on rippunud silt "kustutada" ja kellegi pole selle peale midagi öelda. Isegi mitte artikli "ülikõva" peale. Varu kanntust, viki on imelikke arikleid servani täis. --Oktav 22. november 2008, kell 22:38 (UTC)

Mina kustutan ka tihtipeale enne aruteluta. Ma lihtsalt leian, et mõni "artikkel" ei tohigi laiemale avalikkusele silma paista. Tihtipeale on häbi, kui mõned "artiklid" on niigi kaua üleval olnud. avjoska 22. november 2008, kell 23:49 (UTC)

Kui administraator on veendunud, et tegu on jamaga, võib ta kohe kustutada. Kui ta peaks eksima, küllap siis teised taastavad. Pildi otsa puhul on nähtavasti tegu sellega, et on kogemata valesse nimeruumi sattunud. Sellisel juhul tuleks ümber suunata või küsida, millega on tegemist. Muidugi võib juhtuda, et lihtsalt ei taipa, milles asi on. Andres 23. november 2008, kell 15:31 (UTC)

Viited

Milliseid viiteid Te silmas peate? The Prince of Tartu.

Nüüd on korras. --Metsavend 23. november 2008, kell 11:30 (UTC)

Loomakliinikud

ole kena ja põhjenda, miks Sa eemaldasid sündmuste artiklist loomakliinikutega seonduva?--Hendrix 6. detsember 2008, kell 08:58 (UTC)

Need sündmused ei olnud eesti ajaloos kuigi olulised ja muutsid artiklid kallutatuks. Nende sündmuste kohta ei ole ka sõltumatut avalikku allikat. Kui sul on sellised allikad teada, siis palun viita. --Metsavend 6. detsember 2008, kell 09:06 (UTC)

Kindlasti ei sobinud need sündmused nendele lehtedele. Nad võiksid ehk olla kuu- või päevaartiklites. Mis puutub sõltumatutesse allikatesse, siis arvan, et neid ei saagi esimese looma kohta olla, ja meil pole ka võimalik otsustada, milline allikas on sõltumatu. Tavaliselt tuginetakse niisugustes asjades asjaosaliste endi andmetele. Pigem vist peaks arvestama seda, kas keegi on vaevunud neid andmeid edasi andma. Ja siingi on raske eristada kaudset reklaami sõltumatusy huviväärsusest. Praktiliselt on vist nii, et kui me peame asutust ennast oluliseks, siis me avaldame ka nende kodulehelt pärit andmeid. Andres 6. detsember 2008, kell 09:18 (UTC)

Riigid vastavalt nende geograafilisele asukohale

Selgitusteks uutele Riikide jaotamise kategooriatele. Kuna siiani on riigid olnud kõik kategooriaga "Riigid", siis tegin sinna alla Kategooria:Riigid maailmajagude järgi, mis omakorda jaotub mandrite, saarte jms järgi, selleks, et oleks võimalik riigid geograafiliselt ära jaotada. Kuna paljudel riikidel on mingid osad (omavalitsused, koloniaalriigid jms) erinevatel mandritel või isegi erinevates maailmajagudes, siis on need alad või riigid mängitud riikide vastavasse geograafilisse alajaotusesse. Omakorda jõuavad need teistpidi kategooriasse Poliitiline geograafia. Ära kustuta kui ei arutle!!--Oktav 8. detsember 2008, kell 18:05 (UTC)

Mul on sulle soovitus enne suuri ümberkorraldusi oma plaanidest teada anda, muidu võib juhtuda, et teed tühja tööd. Mulle ei meeldi sinu viimased ümberkorraldused. Varasem jaotus oli parem ja see tuleks taastada. Kategoorias Riigid ei saa olla üksused, mis ei ole riigid. Pealegi on meil olemas kategooriad maade jaoks maailmajagude kaupa. --Metsavend 8. detsember 2008, kell 18:12 (UTC)

Blokeerimine

Mille pärast Sa Oktavi blokeerisid? Andres 8. detsember 2008, kell 18:57 (UTC)

Konkreetselt Kategooria:Briti Neitsisaared korduvalt valeks muutmise pärast. See ei ole ehk piisav põhjus, kuid pole saladus, et Oktav on sama, mis Kinks (=Sirje Kingsepp) ja ei tohiks siin üldse toimetada. --Metsavend 8. detsember 2008, kell 19:23 (UTC)

Ei tahaks end absoluutselt sellega siduda, aga võtsin blokeeringu maha. Eks blokeerige uuesti, kui piisav põhjus tekib. Minu meelest ei teinud ta midagi nii hullu, et blokeerida, kui vaadata kaastöid. Vikipeedias ei blokeerita inimesi, vaid kasutajakontosid. Kui keegi teeb teise konto alt head tööd, ei ole mingit põhjust seda kontot sellepärast blokeerida, et konto taga keegi konkreetne inimene on. Ja mina küll ei näe, miks tegu peaks olema sama inimesega. --Jaan513 8. detsember 2008, kell 19:35 (UTC)

Mis võimalus on taltsutada kasutajat, kes administraatorite arvamust ignoreerides surub peale oma arusaama asjadest? Ei ole ju võimalik kaitsta kõiki artikleid, millele ta valesid ja vigaseid kategooriaid lisab, Vikipeediat järjest ebausaldusväärsemaks muudab ja olemasoleva süsteemi pea peale pöörab. --Metsavend 9. detsember 2008, kell 10:26 (UTC)

Võtsin blokeeringu maha, et ise saaksin tema poole pöörduda. Alati jääb võimalus sellistel puhkudel robot teha ja asi õigeks muuta. Saan Sinu käitumisest aru. --Jaan513 9. detsember 2008, kell 10:41 (UTC)

Mina saan ka Metsavennast aru. Ohjeldamatud ümberkorraldused jätkuvad; mina kahjuks ei suuda jälgida ega tunne ka kategooriate süsteemi piisavalt hästi, et siin midagi kontrolli all hoida. --Epp 9. detsember 2008, kell 18:26 (UTC)

Nekrassov

Sullegi teadmiseks, kustutasin kuna tegu oli copypastega ja mina küll ei leia, et me peaksime tõenäolise autoriõiguse rikkumise puhul veel seda vikindama, toimetama ja andmeid otsima hakkama -- Ahsoous 9. jaanuar 2009, kell 11:58 (UTC)

Saab ju olla ainult kahtlus autoriõiguse rikkumises, ja kahtlus võidakse ümber lükata. Selleks tuleb aega anda. Lehel Kasutaja arutelu:Andres eitatakse autoriõiguste rikkumist. Muide, on mitu Vladimir Nekrassovit, kelle kohta võiks artikkel olla. Andres 9. jaanuar 2009, kell 13:16 (UTC)

Metsavend, ära võta isiklikult, aga sa tõesti solvasid ju tegelikult reaalset inimest. Võibolla ma reageerisin pisut üle, aga sinu isikliku arvamuse matslik välja hõikamine ei mahtunud ju enam mõistliku vestluse raamesse. Sul on 4 aastat wikipedia administraatori kogemust, sa peaksid eelkõige neutraalsusega eeskuju näitama. Kui sul tekib küsimusi, siis saab neid ka teisiti vormistada. Jään oma arvamuse juurde, et hetkel ei ole ei Sinust, ega ühestki teisest moderaatorist, või minust või ühestki ilma teadusliku kraadita inimesest Nekrasovi üle kohtumõistjat. Niikaua, kui puudub mõlema poole jaoks autoriteetse inimese arvamus, niikaua jäämegi me teineteisega vaidlema. Ootame ära hr. Visnapuu arvamuse ja siis teeme sellest omad järeldused, niikaua ära pikka viha pea.Wortex001 18. jaanuar 2009, kell 00:00 (UTC)

Miks on vaja ilma teadusliku kraadita inimese tegevuse hindamiseks vaja teadusliku kraadiga inimest?--WooteleF 18. jaanuar 2009, kell 07:43 (UTC)

Taksonoomia mall

Me ei kasuta enam malli {{taksonoomia}}, selle asemel on {{Taxobox}}, kus on õpetus määramata taksoni lisamise mallist {{Taxobox norank entry}}. --Tiuks 12. veebruar 2009, kell 22:02 (UTC)

Ei, mina seda ingliskeelset malli ei kasuta. --Metsavend 12. veebruar 2009, kell 22:04 (UTC)

Kopi inglise vikist ja lisa vajadusel mõned read. Näiteks värvus. Ladinakeelsed on ju olemas ja eestikeelsed tuleb juurde kirjutada. Katseta kuskil mujal kui alguses ei julge. --Tiuks 12. veebruar 2009, kell 22:07 (UTC)

Ei saa aru, mida on vaja kopeerida? --Metsavend 12. veebruar 2009, kell 22:10 (UTC)

Inglise viki artiklist kleebid infokasti meie artiklisse. Ladinakeelsed nimed jätad alles ja lisad ette eestikeelsed nimed (= taha). --Tiuks 12. veebruar 2009, kell 22:18 (UTC)

Aga seal on ju inglisekeelsed nimed: {{taxobox

|name = Lemon grass |image = Serai.jpg etc.

Tuletan meelde, et see siin on eestikeelne vikipeedia. Mall tuleb ümber teha, et saaks kasutada kujul : {{taxobox |nimi = Lemon grass |pilt = Serai.jpg jne.

--Metsavend 12. veebruar 2009, kell 22:28 (UTC)

Kuna see on väga keeruline mall ja on inglise-ladina-eesti keeles, siis seda malli ei tõlgi. Sellest on enne juttu olnud ja sellega on nõustutud. Vaata kui paljudes artiklites on seda kasutatatud. Kes siin malle teeb? Mõni üksik. Pooldan eestikeelseid malle aga see on erand. Muide nimi= eestikeelne nimi. Võrdusmärgist paremal pool on eesti-ladina keeles. --Tiuks 12. veebruar 2009, kell 22:33 (UTC)

Ei ole nõus. Kõike saab tõlkida, ka väga keerulisi asju. Muidugi on mugav eesti keelt mitte kasutada ja tõsta inglise vikist tabeleid ümber. Natuke võiks emakeelest siiski hoolida ja ka neist kes juhtumisi inglise keelt ei oska. --Metsavend 12. veebruar 2009, kell 22:39 (UTC)

Jah ma tean ja olen sinuga nõus aga seda malli ei suuda ma tõlkida. Selleks tuleb olla IT-spetsialist ja sellega saaks hakkama Ahsouus. --Tiuks 12. veebruar 2009, kell 22:41 (UTC)

Aasta artiklid

Meil on aastate, sajandite jne jaoks olemas mallid ja ei pea enam tekstina aastaid artiklisse kopeerima. Aastate jaoks on {{Aasta artikkel}} ja teisi vaata Vikipeedia arutelu:Vikiprojekt kalender#Uued mallid. --Tiuks 21. veebruar 2009, kell 17:58 (UTC)

Aasta artiklid

Mulle tehti selgeks, et aasta artiklites peaks kasutama malli {{Aasta artikkel}}. Adeliine 4. märts 2009, kell 20:57 (UTC)

See on ühe inimese arvamus. Mulle see mall ei meeldi ja ma seda ei kasuta. --Metsavend 4. märts 2009, kell 20:59 (UTC)

Kategooria aktsiaseltsid

Küll sa oled kiuslik ja arutamise asemel kustutad kohe. Ärisektoris tegutsevate organisatsioonide õiguslikeks vormideks on aktsiaselts ja osaühing. See, et artiklitel kategooriad on panemata ei õigusta seda, et kategooria kustutada. --Tiuks 12. märts 2009, kell 19:20 (UTC)

Dordže Legpa

Pane see Dordže Legpa lugu uuesti tagasi ja ära teine kord enam nii kiirelt kustuta, anna inimestel aega artikli kallal tööd teha. Arvesta sellega et wikipedias mingit ajalist piiri ega määra ei ole kui kaua vöib artikliga tööd teha. Lisaks veel seda et sa ei ju ole pädev selle asja kohta isegi midagi ytlema. Nii et sama kiirelt kui koristasid riputa ta ka tagasi yles.

Daniel Sepp

Omamata antud isikuga mingitki isiklikku seost, leian ma ometi, et teda puudutava artikli kustutamine Vikipeediast oli neutraalsuse printsiipi rikkuv tegevus. Kui inimene on avaliku elu tegelane, temast on avalikkusele kättesaadavat ja viidatavat infot, on see piisav argument artikli olemasoluks. Vikipeedia suur ressurss on nimelt see, et ta ei tõrju "tähtsusetuid" teemasid. Leian, et artikkel tuleb taastada.--Andrus Kallastu 26. aprill 2009, kell 13:52 (UTC)

Artikkel ju kustutati just sellepärast, et tegu ei ole avaliku elu tegelasega ning puudub avalikkusele kättesaadav ja viidatav info, mis tõendaks tema tähelepanuväärsust. Andres 26. aprill 2009, kell 13:56 (UTC)

Omamata mingit isiklikku suhet antud isikusse, arvan, et käitusin täiesti neutraalselt. Isiku vanus ei mängi rolli, oluline on sõltumatu info kättesaadavus. --Metsavend 26. aprill 2009, kell 14:15 (UTC)

Sisuliselt kogu info Daniel Sepa kohta pärineb blogidest, reidist jms. Samuti mitmest foorumist (vähemalt ühest on sellenimeline isik ka taunitava käitumise pärast bännitud)--WooteleF 26. aprill 2009, kell 14:22 (UTC)

Samahästi võiks kirjutada naabrimehest, Konsumi poemüüjast või taksojuhist. Eks kõigil meil on oma huvitav elulugu ja erinevad saavutused. Vikipeedia peab säilitama oma entsüklopeedia funktsiooni. Igasugused nn reidipeded ja feimerid peaksid jääma on riistade juurde. alts 26. aprill 2009, kell 15:55 (UTC)

---

Norra-teemaliste artiklite võistlus

Oled oodatud Norra-teemaliste artiklite võistluse tulemuste väljakuulutamisele neljapäeval, 14. mail kell 18:00 Norra saadiku residentsis toimuval vastuvõtul Sihi 31 Nõmmel Tallinnas. avjoska 12. mai 2009, kell 11:14 (UTC) Soovin ka vastust, kas Sul on võimalik osaleda. avjoska 12. mai 2009, kell 11:23 (UTC)

Palun võta minuga tingimata ühendust enne vastuvõttu (avjoska_at_yahoo.com). avjoska 13. mai 2009, kell 08:24 (UTC)

---

Palju õnne võidu puhul -:) --Rünno 15. mai 2009, kell 18:45 (UTC)

Õnne minugi poolt! Tegid head tööd.--WooteleF 15. mai 2009, kell 20:26 (UTC)

Tugev käepigistus ja palju õnne! Ilusat reisi Sulle! --kalle 15. mai 2009, kell 20:42 (UTC)

Congratulation

Congratulation for the competition and prize. --88.90.75.156 17. mai 2009, kell 12:21 (UTC) (Finn Bjørklid, no-bokmål Wiki)

Kolm punkti

Kolm punkti "kuni" tähenduses on siiski keelekorraldajate poolt tunnustatud, vt Eesti keele käsiraamat, O 61: "NB! 1. Täpsemais erialatekstides (nt tehnikas, majanduses) kasutatakse mõttekriipsu asemel kolme punkti (sest mõttekriips ja miinusmärk võivad segi minna): 19...26%, –6...–9 °C, 6...8 mm läbimõõduga ava." Andres 1. juuni 2009, kell 22:17 (UTC)

kas kolm või kaks punkti? —Ahsoous 1. juuni 2009, kell 22:24 (UTC)

Kolm. Miks kaks? Andres 1. juuni 2009, kell 23:08 (UTC)

Kas entsüklopeediline tekst on täpsem erialatekst? Minu arust ei ole. EE minu teada ei kasuta kolme punkti. Kui on oht segiminekuks miinusega asendatakse kriips sõnaga 'kuni'. --Metsavend 2. juuni 2009, kell 18:43 (UTC)

Noh, eks meil ole siin mitmesugust materjali. Praegu vist peaaegu kuskil kolme punkti järele vajadust ei ole. Aga minu mõte on see, et kolme punkti kasutamine pole põhimõtteliselt vale. Andres 2. juuni 2009, kell 19:22 (UTC)

Iisaku murrakud

Ole palun viisakas ja pane see artikkel tagasi sinna, kust sa selle võtsid. --Mutianpu 23. juuli 2009, kell 05:45 (UTC)

Vikipeedia:Nädala pildid

Miks sa lisasid Nädala piltide lehele vastuhääled? Pealegi on üks neist piltidest juba käesoleva nädala pilt ja esilehel. Ivo 1. september 2009, kell 19:49 (UTC)

Kuhu siis peaks vastuhääled panema? Või tohib ainult poolt hääletada? Loe Pildi arutelu:Leningrad oblast-locator-relief.png. --Metsavend 2. september 2009, kell 06:18 (UTC)

Ma ise soovitaks need panna lehele Vikipeedia arutelu:Nädala pildid. Ma lihtsalt ei märka alati, kui midagi näiteks pildi arutelu lehele kirjutatakse. Ivo 2. september 2009, kell 07:56 (UTC)

Tegelikult oleks vaja teha eraldi leht nagu inglise vikis. Näiteks artikli soovitusi saab muusikaportaalis anda Portaal:Muusika/Valitud artikkel/Soovitus. --Tiuks 2. september 2009, kell 08:16 (UTC)

Selline soovituste lehekülg on praegu minu kasutaja alamlehekülg ning portaalidele poleks selliseid soovituse lehekülgi ammugi tarvis – esilehega tegelen vähemalt mina, portaalidega kohati mitte keegi. Ivo 2. september 2009, kell 08:33 (UTC)

Ma tean, et tegelejaid on vähe ja soovitusi ei tule aga viita sellele kasutaja alamleheküljele. Mul ei olnud ka see enam meeles. --Tiuks 2. september 2009, kell 08:36 (UTC)

Sellele on viidatud alajaotuses "vaata ka". [1] Ivo 2. september 2009, kell 08:40 (UTC)

Nii alla ma ei jõudnud seekord, võib olla on ka teisi selliseid. Kas algusesse ei taha panna? --Tiuks 2. september 2009, kell 08:48 (UTC)

Translation request

Hi Metsavend! Would you be so kind to help me translate this article into the wonderful Estonian language? Please. If you think that article is too long, here is a short version: "Lu Xun was a Chinese short story writer, editor, translator, critic, essayist and poet. He was most famous for the novella The True Story of Ah Q." Thanks a lot and best regards:)--Amaqqut 3. november 2009, kell 03:09 (UTC)

---

Säärane argument meil ei kipu töötama (vaata Kategooria arutelu:Laevandussümboolikaga lipud) ja jätab pigem maha risu, mis jääb kauaks koristamata. Parem ütle otse välja. Muide, näiteks inglise vikis on see lausa keelatud. Andres 7. november 2009, kell 21:44 (UTC)

Mis argument? ÕS? Mis on keelatud? --Metsavend 7. november 2009, kell 22:11 (UTC)

--Andres 7. november 2009, kell 23:47 (UTC)

Argument, mis kasutab absurdset tegu mingi teo kahtluse alla seadmiseks. See on inglise vikis keelatud ja meil ei taha hästi töötada, mistõttu ta tekitab risu, ja pikaks ajaks. Äsja likvideerisin ühe postkontoriartikli, mis oli aastaid seisnud.

Viitasin sellele, et Valju hakkas rääkima pealkirja keelelisest korrektsusest ega maininud üldse, et sellist kategooriat pole vaja. Andres 7. november 2009, kell 23:47 (UTC)

---

Ma ei mäleta enam, kus see arutelu meil oli, sellepärast kirjutan siia. Sain Peeter Pällilt niisuguse vastuse: "Mis puudutab Cannesi käänamist, siis jääb see tõesti niisugusesse halli tsooni, kus ülakoma ei ole küll kohustuslik, aga põhimõtteliselt siiski võimalik. Ülakoma võib panna, aga ei pea panema. Tekstis võib vahel ülakoma panna ka sinna, kus tahetakse välja tuua nimetava vormi (sõitis Lipari'ni) või tunduks ülakomata variant liiga ehmatav (tunnen härra Li'd). Cannesi käänamine ülakomaga jääb ilmselt kuhugi sinna vahele (terve silp kaob ära) ja nagu siinsest tekstist näha, saab ülakomata ka hakkama." Andres 26. november 2009, kell 14:37 (UTC)

---

Palun vaata wikt:karu ja selle arutelu. Andres 5. detsember 2009, kell 19:12 (UTC)

Uurikas

Miks murdesõna "uurikas" teemaline artikkel kustutati? Kas eesti keele murdesõnasid Wikis ei avaldata?

Ei. Vikipeedia avaldab artikleid mõistete, mitte sõnade kohta. Sõnade kohta saab artikleid kirjutada vikisõnaraamatusse. --Metsavend 6. detsember 2009, kell 18:43 (UTC)

---

Ukraina nimed

Kui ukraina nimede transkriptsiooni on muudetud, siis palun anna sellest teada ja viita allikale, et muudatuste põhjused oleksid selged ja muudatused kontrollitavad. Andres 20. jaanuar 2010, kell 22:03 (UTC)

Ma ei tea, kus sellest teada peaks andma. Dokument selle kohta asub siin. --Metsavend 20. jaanuar 2010, kell 22:11 (UTC)

Panin selle ja teise lingi artiklisse Ukraina keel ning tegin tabelis muudatused. Palun vaata, kas sai õigesti. Andres 21. jaanuar 2010, kell 18:27 (UTC)

Arhiivandmed

Kas SAAGA-t ei või viitamiseks kasutada? --kanakukk 11. veebruar 2010, kell 20:16 (UTC).

Me pole selles osas kokku leppinud. Põhimõtteliselt on tegemist digiteeritud arhiiviga, kuhu pääsevad ligi registreerunud kasutajad. Kas seda saab lugeda avaldamiseks? Ma ei ole pädev seda otsustama, seda tuleks laiemalt arutada. --Metsavend 12. veebruar 2010, kell 12:38 (UTC)

Raamatukokku pääsevad ju ka ainult registreeritud kasutajad. Raamatuid saavad osta ainult valitud seltskond (need, kellel on raha). See on ju surnud ring. --kanakukk 12. veebruar 2010, kell 12:50 (UTC).

Arhiivi pääseb ka samamoodi. Küsimus on selles, kas arhiiviandmetele võib viidata või mitte. Varem on nõutud, et andmed peavad olema avaldatud ja otse arhiiviandmetele viitamist on loetud isiklikuks uurimistööks. --Metsavend 12. veebruar 2010, kell 12:58 (UTC)

Arhiivimaterjalid on avalikustatud ja nendega on võimalik igaühel internetis tutvuda. Arvan, et võiks lubada nendele viitamise.--WooteleF 12. veebruar 2010, kell 13:27 (UTC)

Arvan ka, et seda võib lugeda avalikustamiseks. Andres 12. veebruar 2010, kell 13:29 (UTC)

Sel juhul tuleks viites ka märkida, et andmed on ligipääsetavad SAAGA kaudu. Neile arhivaalidele, mis SAAGA või muu sarnase rakenduse kaudu pole ligipääsetavad, viidata ei tohiks. --Metsavend 12. veebruar 2010, kell 13:33 (UTC)

Jah. Aga arhivaalidele viitamisel võib probleemiks olla veel originaaluurimuse keeld. Andres 12. veebruar 2010, kell 13:38 (UTC)

Diasüsteem

Kas eesti keeles kasutatakse terminit "diasüsteem"? Andres 13. veebruar 2010, kell 12:34 (UTC)

Pole kuulnud, aga pole võimatu, et keegi on kasutanud. --Metsavend 13. veebruar 2010, kell 21:04 (UTC)

Ja muud terminit selle kohta pole? Andres 13. veebruar 2010, kell 21:40 (UTC)

Viru maamurrakud

Palun pööra tähelepanu artiklile Viru maamurrakud. Andres 16. märts 2010, kell 11:13 (EET)

---

Anna andeks, et pöörasin su muudatuse tühistamised tagasi. Ma tean küll, et käänavad käänavad Illinois'd ja Arkansas'd teistmoodi, aga kuna nende nimede hääldus lõpeb täishäälikuga (ja nagu saan aru pole just see eesti inimese jaoks mitte just üheselt mõõistetav ja arusaadav) pole minu meelest eriti muud võimalust. -- Ahsoous 24. märts 2010, kell 11:06 (EET)

Eesti keeles ei lõppe täishäälikuga, vt [2]. Palun ära suru oma seisukohti peale. Kui sulle keelenorm ei meeldi, esita oma ettepanek normi muutmiseks vastavale asutusele. --Metsavend 24. märts 2010, kell 14:00 (EET)

Ma leian ka, et me peaksime Vikipeedias järgima konsonandilõpulist hääldust, nagu ÕS eeldab. Aga lubatud on ju ka lähtumine ingliskeelsest vokaalilõpulisest hääldusest, eks ole? Andres 24. märts 2010, kell 14:15 (EET)

Peeter Pälli teemakohane vastus:

<tsitaadi algus>Võib-olla on tõesti nende nimede puhul mõtet minna juba täiesti inglise häälduse peale üle.

Selliseid nimesid, mida kirjutame või transkribeerime reeglipäraselt, st nii nagu lähtekeeles, aga hääldame kirjapildilähedaselt, on veel palju, nt Budapest, Gent, London, Moskva, Niger, Oslo, Portugal, Žemaitija. Enamasti on nad hästi tuntud. Illinois ja Arkansas on ka varasemates eesti allikates antud kirjapildilähedase hääldusega.

Kuni muudatused ÕSi jõuavad, on ehk abi Emakeele Seltsi keeletoimkonna seisukohast, mis ütleb, et nii nagu ei ole reeglipärane nimekirjutus eesti keeles viga (sh neil juhtudel, kus eesti keeles on oma nimi), nii ei ole viga ka see, kui nime hääldatakse lähtekeele reeglite kohaselt ja vastavalt ka käänatakse. Seepärast võib julgesti rääkida ka Illinois'st ja Arkansas'st. <tsitaadi lõpp>

Aga ketserid põlegu muidugi tuleriidal. Aitäh -- Ahsoous 28. märts 2010, kell 00:21 (EET)

Peeter Pälli vastuses ei ole ju midagi, mis minu seisukohaga vastuolus oleks. Ma ei saada kedagi tuleriidale, kes tahab käia "arkansoos" ja "maskvaas". Jääme ootama Emakeele Seltsi keeletoimkonna uusi otsuseid. Võib-olla peabki tulevikus nii ja ainult nii hääldama, aga seni lähtugem ÕSist. --Metsavend 28. märts 2010, kell 01:40 (EET)

Siis pane hääldused tagasi. Ahsoous 28. märts 2010, kell 02:22 (EET)

Sellest ma küll aru ei saa. Miks? Kas ma ei väljendanud end piisavalt selgelt? Sinu pakutud lähtekeelepärane hääldus on ka lubatud, aga praegune normhääldus on kirjapildilähedane. Peeter Pälli oletus (võib-olla ...) ei ole kirjakeele norm. Tema ei otsusta ainuisikuliselt seda. --Metsavend 28. märts 2010, kell 02:31 (EET)

Võtta kätte ja vaata näiteks EE-d ka. Seda, et ÕS kõike ei kajasta on ka selge. --Ahsoous 28. märts 2010, kell 04:11 (EEST)

ÕSis on Arkansase ja Illinoisi käänamine antud. EE ei ole kirjakeele normi allikaks. Aga sellegipoolest võiksid viidata, kus EE ÕSiga vastuollu läheb, mul pole aega kogu EEd läbi lugeda. P.S. 'Võtma' käskiva kõneviisi ainsuses on 'võta'. --Metsavend 28. märts 2010, kell 04:40 (EEST)

Võtta on da-tegevusnimi -- Ahsoous 28. märts 2010, kell 10:17 (EEST)

Ahsoous tahab öelda, et eesti keeles on lubatud ka algkeelest lähtuv hääldus ja sellel põhinev käänamine. Seda on Peeter Päll alati öelnud. Kas see on tema isiklik arvamus? Ta väidab kirjas, et see on keeletoimkonna seisukoht.

Vanas ENE-s on näiteks artiklis "Illinois" toodud kaks hääldusvarianti.

Ma arvan, et Ahsoousel on õigus, et artiklites Illinois ja Arkansas tuleks mainida ka inglispärast hääldust. Probleemiks on aga see, milline see on. Andres 28. märts 2010, kell 09:25 (EEST)

Sakha keel

Thanks for the help. Yakuts - so us name Russian. We want, that the international community us named Sakha. Thanks for understanding. At us the republic too is called Republic Sakha, and only then in brackets Yakutia. --Hahay Sagynnyjah 30. aprill 2010, kell 00:06 (EEST)

---

Palun vaata Arutelu:Qopa, küllap oskad aidata. Andres 4. mai 2010, kell 21:30 (EEST)

---

Uuendad jalgpallikoondisete andmeid, aga miks septembri seisuga? Viimane tabel on ju 20. oktoober. Ja selle numbri peaks ka kuu ette panema, nagu nt Eesti jalgpallikoondise omal. Pelmeen10 22. oktoober 2010, kell 20:54 (EEST)

Pildid

Tere! Palun lisa piltide Lipukaartide mang.jpg ja 5krooni1993M.jpg juurde sobiv litsentsimärgis. Teise juures täpsusta ka, kas oled autor. Pikne 10. november 2010, kell 10:39 (EET)

Article request

Could you trasnlate the following article onto Estonian please?

European nationalism is the name which defines the political movement and flow of thought that wants a Europe united in a single state. History: European nationalism is born with the idea of Victor Hugo about the United States of Europe. Overlooked by the contemporary idea of Victor Hugo, reached its climax in the '20s, especially in September 1929, when the President of France, Aristide Briand made a speech in which he said that Europe has to move towards a federal model. However, European nationalism was cut short by the rise of Hitler and World War II. Such a war was that Europe was no longer the center of the world into the United States of America. After the Second World War, the idea of Victor Hugo has been growing until the creation first of the European Economic Community, following the European Union and the introduction of the single currency for the entire European Union and the Constitution.

If you want to translate any article onto Spanish, Galician, Catalan, Portuguese or Asturian, tell it to me please. --Jeneme 27. november 2010, kell 21:37 (EET)

E-kiri

Saatsin e-kirja--Bioneer1 5. detsember 2010, kell 23:41 (EET)

Staadionid

Mitmeotstarbelistel staadionitel peaks olema Kategooria:Staadionid. Pelmeen10 14. märts 2011, kell 17:27 (EET)

Jah, aga kui staadion on mitmeotstarbeline, siis pole vaja seda panna nt jalgpallistaadionite alla. --Metsavend 14. märts 2011, kell 17:35 (EET)

Ma ei oleks selles nii kindel. Praegu peaks igal pool "topelt" olema. Ei tea mis teised arvavad. Pelmeen10 14. märts 2011, kell 17:37 (EET)

Kui kategooria mõte on aidata leida kõik staadionid, millel jalgpalli mängitakse, siis on vaja. Andres 15. märts 2011, kell 00:22 (EET)

Tõlketalgute lõpetamine

Tere!

Tõlketalgud on nüüd läbi. Kutsume Teid 17. juunil kell 16 Euroopa Liidu majja, kus pakutakse talgute lõpetamise puhul jooke ja suupisteid. Seal selgub ka, milliste talguliste panus seekord kõige väärtuslikumaks osutus ja antakse kätte kingitused: 1000-eurone reisitšekk, Rahva Raamatu kinkekaardid ning Tallinna Ülikooli kirjastuse raamatud.

Euroopa Liidu maja asub Tallinnas aadressil Rävala pst 4 (sissepääs Laikmaa tänavalt, Kaubamaja vastast). Üritusel osalemiseks ja kingituse vastuvõtmiseks saatke palun meile oma pärisnimi, mida ei avalikustata. Palun vastake kindlasti, kas saate üritusel osaleda.

Lugupidamisega

Rita Niineste

Euroopa Komisjoni esindus Eestis

e-post: rita.niineste@ec.europa.eu

Kategooriad

Miks on vaja lisada kategooria "venemaa linnad", kui artiklis juba on "x oblasti linnad"? Adeliine 21. juuli 2011, kell 12:10 (EEST)

Sellepärast, et oleks võimalik teada, mitme linna kohta on artikkel olemas. Loenditest pole siin kahjuks abi, sest need on mittetäielikud ja loendites võivad olla ka linnad, mille kohta artikkel veel puudub. Minu meelest lõpliku ja mõistliku suurusega hulga puhul (antud juhul veidi üle 1000) pole vaja vältida seda, et üks artikkel on kahe taseme kategoorias. --Metsavend 21. juuli 2011, kell 12:18 (EEST)

Kas see loogika kehtib ainult Venemaa linnade suhtes või tuleb kõikide geograafiliste objektide kategooriaid ümber teha? Geonarva 21. juuli 2011, kell 12:39 (EEST)

Mitte kõikide, aga linnade puhul küll. Nt jõgesid, järvi ja mägesid ei ole tavaliselt lõplik arv. Külasid on jälle nii palju, et neid ei ole mingist artiklite arvust alates mõistlik ühes kategoorias hoida. Mõne riigi puhul on ka linnadega probleeme, aga valdavalt mitte. Ega ma ei taha öelda, kuidas peab olema, seda võiks arutada. Mulle tundub, et see on lihtslt üks juhtudest, kus kategooriatel on selge eelis loendite ees ja seda tuleks võimalikult hästi ära kasutada. --Metsavend 21. juuli 2011, kell 12:50 (EEST)

Mulle tundub, et parem oleks täiendada loendit, selle eeliseks on see, et kohe on arusaadav, mille linna kohta artikkel puudub. Geonarva 21. juuli 2011, kell 23:21 (EEST)

Loendist ei saa teada, mitme linna kohta on artikkel olemas. Kui keegi viitsib, siis loendi täiendamine on igati teretulnud. Andres 21. juuli 2011, kell 23:26 (EEST)

Nüüd on Venemaa linnade loend täis, isegi on 10 üleliigset asulat. Kas saame juba "Venemaa linnad" kategooriat loobuda? Geonarva 26. juuli 2011, kell 20:32 (EEST)

Mis tähendab 10 üleliigset? Sa vist ei saanud aru. Loendist ei saa automaatselt teada, mitme linna kohta on artikkel. Selleks tuleks kõik sinised v punased lingid üle lugeda. Kategooriast saab kohe teada kategooriasse liigitatud artiklite arvu. Sellepärast on hea, kui Venemaa linnade kategooria säilib linnade artiklitel vähemalt seni, kuni kõikide linnade kohta on artikkel olemas. --Metsavend 26. juuli 2011, kell 20:47 (EEST)

omakaitse vs enesekaitse

Miks sa arvad, et Jaapani Omakaitsejõud on õigem? Ajakirjanduses on kasutusel pigem enesekaitsejõud.--Kyng 21. september 2011, kell 12:50 (EEST)

Ma ei tea, kuidas ajakirjanduses on, aga EE 4. ja 15. kd nimetab Jaapani sõjaväge omakaitsejõududeks. --Metsavend 21. september 2011, kell 12:56 (EEST)

Blokeerimine

(Blokeerimislogi); 10:46 . . Metsavend (arutelu | kaastöö)‎ blokeeris kasutaja 195.13.151.108 (arutelu). Blokeeringu aegumistähtaeg on igavene

Mis tolku on igavesest blokeerimisest? Seesama maniakk oli juba kell 11:13 uue IP-numbriga jälle Vikit sodimas. 11:15 blokeeris lifar ta aastaks, 11:29 oli juba uuelt IP-numbrilt tagasi.

Kõik need IP-d ja ka need, kust ta eelmine kord käis on kf.lu.lv domeenis. Sealsed administraatorid peaks ju jälile saama ja midagi ette võtma, kui mõni Viki administraator teavitaks. Variant on muidugi ka Viki poolt kogu kf.lu.lv blokeerida. 84.50.36.10 6. oktoober 2011, kell 22:21 (EEST)

Kašaja vs kahšaaja

Kogu lugupidamise juures KNABi vastu on sealne variant 'kašaja' ilmselt selle koostaja(te) võõrkeelsete andmete põhjal tehtud parim oletus võimaliku häälduse kohta, sest maakeelses kirjanduses pole seda etnonüümi kunagi vaja läinud. Kahšaajade omakeelne nimi kõlab just nii nagu seda kirjutasin, pika rõhulise vokaaliga teises silbis ja preaspireeritud š-ga [kʔahšáaja]. Kõnekeeles võib preaspireeritud [š] kõlada kui pikk [šš]. KNABis on isegi rõhk valesti esimesel silbile märgitud. Kahšaaja suprasegmentaalide (ja üldse pomo keeleteaduse) üks spetsialiste oli muuseas hiljuti lahkunud eesti päritolu Berkeley amerikanist Eero Vihman, kes samuti seda etnonüümi eestlastele suupärasemas vormis kasutas. --Vihelik 13. november 2011, kell 11:01 (EET)

See on kõik ilmselt õige, aga mina ei ole õige inimene, kelle poole selles asjas pöörduda. Peaksid sellest Peeter Pällile teada andma, et ta parandaks oma andmebaasis ära. See paistab üsna kerge juhtum olevat, kus erinevus pole tingitud mitte isiklikust eelistusest, vaid info puudusest. --Metsavend 13. november 2011, kell 17:30 (EET)

Koosmeele Keskus

Mis põhjendusega on kasutusel sõna Läti erakonna tähistamiseks, mida ÕS ei tunnista?

Lugupidamisega Ellen Vimberg

Siin on lähtutud puhtalt ajakirjanduses kasutuses olevast nimekujust (ERR, Postimees). On kasutatud ka nimekuju Üksmeele Keskus, aga harvemini. --Metsavend 16. november 2011, kell 16:00 (EET)

BNS ütleb nende kohta järjekindlalt Üksmeele Keskus. EPL on ka seda kasutanud, aga mulle tundub, et nad ei ole järjekindlad. Ohpuu 16. november 2011, kell 16:24 (EET)

Kas keelekorraldajad ei soovita sõna "koosmeel"? Seda ei saa öelda paljalt selle põhjal, et sõna ÕS-is sees ei ole. Andres 16. november 2011, kell 21:23 (EET)

kui ma õigesti mäletan, on "koosmeel" uussõna, mille Rein Taagepera on pakkunud tähistama konsensuse mõistet. minu meelest võiks seda tarvitada kyll, kuigi kõige järjekindlam tarvitus on tundub olevat selle Läti valimisliidu nimes. ehk tuleks ÕS-i toimetajatele soovitada, et nad sõna järgmine kord sõnaraamatusse paneksid? siin-seal nimetatakse valimisliitu eesti keeli ka Kooskõla Keskuseks. kui artikkel teha, siis peaks olema ka ymbersuunamised ylejäänud nimekujudelt. Ohpuu 17. november 2011, kell 10:24 (EET)

heaintress

Tere Metsavend. Vaatan et kustutatud on loodud artikkel heaintress. Mis tundus, et selles sobimatut oli?

Minu meelest on sobimatu, et Vikipeedias on artiklid vähetuntud portaalidest, mis reklaamivad laenuteenuseid. Kindlasti on ka teisi arvamusi. Möönan, et olin veidi tormakas kustutamisega. --Metsavend 19. detsember 2011, kell 22:59 (EET)

Arusaadav. Heaintress.ee on tõesti täna veel suhteliselt tundmatu, kuna alles alustasime. Samuti ei piirdu portaal pelgalt laenutingimustega - plaanis on laieneda ka hoiustele ja teistele finantsteenustele. Siiski ei reklaami me laenuteenuseid, vaid pigem oleme teejuhiks neile, kes laenuotsuse juba on teinud - aitame neil leida parimad laenutingimused kuna laenuandjad reklaamivad ennast erinevate intresside kaudu - meie oleme teisenandu need ainsalae objektiivsele alusele - krediidi kulukuse määrale, et kasutaja saaks leida parima pakkumise.

itaaliakeelse nimisõna piazza (f) tähendus on tavaliselt "väljak" (väljaku esisel ei saa asuda teine väljak/plats, kuigi, saab küll, depends ;-) vt — Taavet) --Toivo 12. jaanuar 2012, kell 18:37 (EET)

Protoanguilla palau

Hello Metsavend, I have just corrected the spelling for Protanguilla palau]] in the article but cannot move the article in this language. Could you take care of this please? Thank you and best wishes from Germany, Cymothoa exigua 14. jaanuar 2012, kell 13:43 (EET)

Done. --Metsavend 14. jaanuar 2012, kell 17:04 (EET)

---

Palun selgita nimekuju Gabdelhäy Ähätov. Andres 4. veebruar 2012, kell 15:41 (EET)

Vikipeedia:Articles with most interwikis

Please, translate to Estonian names of article in Vikipeedia:Articles with most interwikis. This list I need to compare articles with most interwikis among Baltic states languages. Thank you! --Treisijs (arutelu) 13. mai 2012, kell 16:08 (EEST)

Kutse tõlketalgute lõpetamisele

Tere!

Suur tänu tõlketalgutel osalemise eest! Euroopa Komisjoni Eesti esindusel on hea meel paluda Teid talgute ametlikule lõpetamisele 14. juunil kell 17.00 Euroopa Majas, kus tehakse talgutest kokkuvõtteid ja antakse kätte auhinnad tublimatele tõlkijatele. Samuti on see talgulistele ja žüriiliikmetele heaks võimaluseks omavahel tuttavaks saada ja väikse veini saatel natuke juttu puhuda.

Euroopa Maja asub Tallinnas aadressil Rävala 4, sissepääs Laikmaa tänavalt.

Palun teatage e-posti aadressil rita.niineste@ec.europa.eu, kas saate meie koosviibimisest osa võtta.

Ootame Teid väga!

Lugupidamisega

Rita Niineste

Keelenõustaja

Euroopa Komisjon DGT-Tallinn Tel. 626 44 03 e-post: rita.niineste@ec.europa.eu

---

Minu arust ei tohi sellist ümbersuunamist teha. Andres (arutelu) 22. september 2012, kell 23:20 (EEST)

Miks mitte? --Metsavend 23. september 2012, kell 23:31 (EEST)

Sest see ajab lugeja segadusse. Andres (arutelu) 24. september 2012, kell 02:07 (EEST)

Keeletoimetamisest (dets 2012)

Tere!
Artiklis Kristen Michal leidub lause, mis ei ole stiililselt kuigi õnnestunud. Lauses "Alates 6. aprillist 2011 6. detsmebrini 2012 /---/" tuleks arvude parema loetavuse huvides perioodi alguse ja lõpu vahele lisada sõna "kuni". Vt ka Eesti keele käsiraamat, "Numbrite rühmitamine arvus. Arvude paigutamine tekstis O 51". Viisin vastavad muudatused sisse. --kanakukk (arutelu) 6. detsember 2012, kell 16:30 (EET).

Vabandust, et ma Vikipeedia untsu keerasin ja tänan, et Sa korda tegid. Kiiruga tehes juhtub nii mõndagi. Edaspidi pole igast oma stiiliparandusest mulle kasutajalehele vaja kirjutada. --Metsavend 6. detsember 2012, kell 18:09 (EET)

Oleks ma siis pidevalt sulle teateid jätmas ja üldse mingi veidra, eklektilisega kirjastiiliga, kus iga teise sõna järel on koma ja siis veel mingid vahemärkused stiilis icicicic l33tspiik :D: D:D: :] :____=)))) :*:*:* (K)(L), et sel juhul sa lõpuks murdud ja vastad mõrudalt (mida ma sellest "untsu ajamisest" ja vastuse üldisest toonist peaksin muud välja lugema?). Võib-olla olnuks tõesti sobilikum umbisikuliselt üldisesse arutellu kirjutada, et numbrite rühmitamist tasub jälgida, aga jällegi – seda kõike saanuks palju inimväärsemalt kirja panna. Vabandust, et võtsin voli jõulurahu rikkuda. Kinnitan, et edaspidi ma siinses arutelus enam ääremärkusi või muid tähelepanekuid ei esita. --kanakukk (arutelu) 6. detsember 2012, kell 20:21 (EET).

Kanakukk, ära võta südamesse, Metsavend mõtles seda, et ta on stiili jms koha pealt täielikult pädev ja see üks kord oli lihtsalt kogemata. Juhtub ka paremates peredes. Seda ei olnud vaja hakata talle teatama, piisas lihtsalt artiklis äraparandamisest. Adeliine 7. detsember 2012, kell 12:56 (EET)

---

Milleks ETBL artiklitest kategooriate massiline kustutamine hea on? Nende artiklite juurde on kategooriaid ju vaja, kui nad yhel hetkel nimeruumi kantakse. Jah, kategoorialehed ei ole seetõttu imekaunid, aga seal on palju hullemat jama ja kategoriseeritud artiklid ei jää mitte igavesti nimeruumi. Ma võin muidugi käia neid sinu järelt tagasi panemas, aga meil mõlemal võiks olla selle ajaga midagi paremat teha. Või tahad sa vabatahtlikult kõiki neid artikleid ise kunagi uuesti kategoriseerima hakata, kui sa praegu teiste tööd kustutad? --Oop (arutelu) 23. detsember 2012, kell 19:24 (EET)

Võiksid vähe viisakam olla ja mitte niimoodi lahmida. Kustutasin vaid nende artiklite kategooriad, mis olid juba Vikipeedia nimeruumis olemas ja kui nüüd keegi kunagi liidab kaks artiklit, siis pole vaja kategooriaid uuesti lisada, need on juba olemas. Ühes kategoorias ei tohiks olla sama isikut kaks korda. Tegelikult ei ole normaalne ka olukord, et kategooriad on täis mingeid kasutajalehtede alamlehti. Ma näen, et keegi liitmisega ei tegele ja topeltisikud kategooriates häirivad mind ja ma pole nii kindel selles, et nad muidu sinna igavesti ei jää. --Metsavend 23. detsember 2012, kell 19:40 (EET)