Kasutaja:Angelinatrash/Norra põllumajandus

Põllumajandus

Traditsiooniline Norra vaade

Põllumajanduse tähtsus riigi majanduses

Norra põllumajanduse osa on SKTs on väike - 1,2% ja hõivatud vaid 2,2% tööealisest rahvastikust, selle majandusharu roll riigi majanduses on väike: alla kümnendiku Norra ekspordituludest tuleb põllumajandusest.

Põllumajanduse arengu eeldused

Norra loodustingimused ja -ressursid pole eriti soodsad. Ainult riigi lõunaosas on põllumajanduseks soodsas tingimused, sest riigi lääne ja põhjaosas on väga mägine pinnamood, mille pärast mullad on ebaviljakad.

Ökoloogiline farm Norras

Maakasutamise struktuur

2011. aasta seisuga põllumaa hõlmab 2,7% Norra pindalast , sellest 2,2% on haritav maa ja 0,5% on rohumaad. Mitmeaastaste põllukultuuride all on 0% riigi territooriumist. Metsaga on kaetud 27,8% Norra territooriumi. 69,5% maast on muud maad - peamiselt mäestikud.

Põllumajanduse geograafia

Taimekasvatus

Kõige rohkem Norras kasvatatakse kartulit (305 tuh t). Samuti kasvatatakse kaera nisu (275tuh t), kaera (239 tuh t), porgandit (46 tuh t),kapsast (25tuh t), sibulat (17tuh t) jms.

Loomakasvatus

Norras peetakse üsna palju loomi. Loomade arv seisuga 2014. aasta FAO andmetel: lambad- 2,2 mln , veised - 850 tuh, sead - 849 tuh, kitsed - 63 tuh.

Toiduainetööstus

Norras toodetakse erinevaid tooteid, näiteks rasvata piima (569 tuh t), juustu (75 tuh t), hapukoore (36 tuh t) ja või (15 tuh t).

Kaubandus

Import

Kõige rohkem Norras importeeritakse soojauppa (420 tuh t), nisu (410 tuh t), toiduainet (364 tuh t), rapsiõli (265 tuh t), suhkrut (128 tuh t) ja rapsikooki (96 tuh t).

Eksport

Kõige rohkem Norras eksporteeritakse sojakooki (150 tuh t), sojaõli (69 tuh t), vett (46 tuh t), loomse sööta (30 tuh t) ja liha (21 tuh t).

Sellest võiks järeldust teha, et Norras on ülekaalus import.