Sojaõli

Sojaõli on taimeõli, mida ekstraheeritakse sojaoa seemnetest.[1] Sellel õlil on sageli kas tumekollane või õrnalt rohekas värvus.[2] Sojaõli koosneb viiest rasvhappest (palmitiin-, steariin-, oleiin-, linool- ja lionoleenhape).[3]

Sojaõli on võimalik kasutada mitmel viisil (praadides, küpsetades, röstides, frittides) toiduvalmistamiseks.[1]

Sojaõli

KasutamineRedigeeri

Sojaõli kasutatakse paljudes tööstusharudes. Tänu sellele saab toota järgmisi tooteid: keskkonnasõbralikud pestitsiidid, värvid, vaik, fungitsiidid, plastmaterjalid, määrdeained, biodiislikütus, seebid, kosmeetikumid, toit ja joogid. Kuid peamiselt kasutatakse sojaõli siiski toiduainetetööstuses järgmiselt: toiduõlina, salatikastmetes, margariini valmistamiseks, et anda küpsetistele õrnust, emulgeeriva ainena, valmistada krõbedaid koorikuid, vahvleid, kreekereid, leibu jne. Samuti majoneesikastmetes, grillkastmetes ja suure rasvasisaldusega frittimisel.[4]

TootmineRedigeeri

Sojaõli tootmiseks sojaoad purustatakse, reguleeritakse niiskusesisaldus, kuumutatakse 60–88 kraadini, rullitakse oad helvesteks ja ekstraheeritakse heksaanilahusega. Seejärel õli rafineeritakse, segatakse erinevateks otstarveteks ja vahel hüdrogeenitakse. Nii vedelaid kui ka osaliselt hüdrogeenitud õlisid müüakse taimeõlina või neid kasutatakse töödeldud toitude koostises. Suurem osa järelejäänud jäägist kasutatakse loomasöödana.[5] Kõige tavalisem ekstraheerimismeetod on eelpressimine, mis hõlmab õli osalist eraldamist enne keemilist ekstraheerimist. Sel viisil saadud kook purustatakse ja saadetakse jahvatamiseks, misjärel see ekstraheeritakse, mis viiakse läbi orgaaniliste lahustite abil.[6]

Aastatel 2018–2019 toodeti kogu maailmas ligikaudu 62 miljonit tonni sojaõli, mis tegi sellest õlist ühe levinuma toiduõli maailmas.[1]

Sojaõlitoodang maailmas[7]Redigeeri

Aasta Toodang

(mln t)

2019/20 56,728
2018/19 55,848
2017/18 55,165
2016/17 53,720
2015/16 51,559
2014/15 49,322
2013/14 45,245

SuitsemispunktRedigeeri

Sojaõli suitsemispunkt on üsna kõrge, ligikaudu 450 °F (230 °C). Tänu kõrgele suitsemispunktile sobib sojaõli kasutada nii küpsetamisel, praadimisel, röstimisel kui ka pruunistamisel, kuna ta talub kõrgeid temperatuure ilma lagunemata.[1]

Eri liiki õlide suitsemispunktid[8]Redigeeri

Õli Suitsemispunkt
Avokaadoõli 375–400 °F 190–205 °C
Või 350 °F 175 °C
Rapsiõli 400 °F 205 °C
Kookosõli 350 °F 175 °C
Maisiõli 450 °F 230 °C
Viinamarjaseemneõli 390 °F 195 °C
Searasv 370 °F 185 °C
Oliiviõli (Extra Virgin) 325–375 °F 165–190 °C
Oliiviõli (rafineeritud) 465 °F 240 °C
Maapähkliõli 450 °F 230 °C
Saflooriõli 510 °F 265 °C
Seesamiõli 350–410 °F 175–210 °C
Sojaõli 450 °F 230 °C
Päevalilleõli 440 °F 224 °C
Taimeõli 400–450 °F 205–230 °C

Ilu ja tervisRedigeeri

Sojaõli kasutatakse ka nahahooldusseerumite, -geelide ja -vedelike koostisosana. Uuringutega on leitud, et sojaõli võib olla kasulik naha tervisele. Uuringud on näidanud ka seda, et selle õli kandmine nahale aitab säilitada naha niiskussisaldust. Samuti aitab see kaitsta ultraviolettkiirguse poolt põhjustatud nahapõletike eest. Sojaõli on E-vitamiini rikas põletikuvastane toiduaine, millest võib olla kasu naha tervisele. E-vitamiin võib kaitsta nahakahjustuste eest ja aidata ravida teatud nahahaigusi, näiteks aknet ja atoopilist dermatiiti.[9]

KoostisRedigeeri

Sojaõli on väga hea oomega-3- ja oomega-6-rasvhapete poolest. Sojaõli sisaldab umbes 15% küllastunud, 24% monoküllastamata ja 61% polüküllastamata rasvhappeid, millest 53,2% moodustab linoolhape, samas kui linoleenhappe sisaldus on umbes 7,8%. USA toidu- ja toitumisamet soovitab täiskasvanud inimesel tarbida 8-9 mg alfatokoferooli ekvivalenti päevas. Arvestades aga alfatokoferooli taset 11 mg / 100 g sojaõlist valmistatud toiduõlis, siis 1 teelusikatäis (u 14 g) sellist toitu sisaldaks 1,5 mg alfatokoferooli. Seega annaks selle toote ühekordne tarbimine 15–20% täiskasvanu soovitatud kogusest päevas.[10]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Rachael Link (1. november 2019). "6 Benefits and Uses of Soybean Oil". Vaadatud 01.04.2020.
  2. Joseph Mercola (7.03.2019). "Soybean Oil: Lurking Danger in Processed Foods". Organic Consumers Association. Vaadatud 02.04.2020.
  3. Cahoon (2003). "Soybean Oil". ScienceDirect. Vaadatud 01.04.2020.
  4. Merlin Annie Raj (19.11.2019). "The Benefits And Bright Side Of Soybean Oil". StyleCraze. Vaadatud 02.04.2020.
  5. "SOYBEAN OIL". Global Biologics Industries Group. Vaadatud 02.04.2020.
  6. "https://healthy-food-near-me.com/soybean-oil-oil-description-health-benefits-and-harms/". 19.05.2021. {{netiviide}}: välislink kohas |pealkiri= (juhend)
  7. M. Shahbandeh (31.01.2020). "Global soybean oil production volume 2012/13-2019/20".
  8. Kayla Brown (25.09.2017). "THE ULTIMATE GUIDE TO COOKING OILS". Swiss Diamond. Originaali arhiivikoopia seisuga 29.05.2019. Vaadatud 01.04.2020.
  9. Rachael Link (1.11.2019). "6 Benefits and Uses of Soybean Oil". healthline. Vaadatud 01.04.2019.
  10. H. Yesim Karasulu et al. (2011). "Soybean Oil: Production Process, Benefits and Uses in Pharmaceutical Dosage Form". Vaadatud 01.04.2020. {{netiviide}}: et al.-i üleliigne kasutus kohas: |authors= (juhend)