Kartulimardikas
Kartulimardikas (ehk koloraado mardikas; Leptinotarsa decemlineata) on poilaste sugukonda kuuluv mardikaline. Ta on umbes 10 millimeetrit pikk, erekollast või oranži värvi. Kummalgi kattetiival viis musta pikitriipu, eesrindmikul mustad täpid. Koorunud tõugud on kumera kehaga, oranžikaspunased. Täiskasvanud tõugud on värvuselt oranžikaskollased või tuhmkollased, 15-16 millimeetrit pikad, hästi kumerdunud kehaga.[viide?]
| Kartulimardikas | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Klass |
Putukad Insecta |
| Selts |
Mardikalised Coleoptera |
| Sugukond |
Poilased Chrysomelidae |
| Perekond |
Leptinotarsa |
| Liik |
Kartulimardikas |
| Binaarne nimetus | |
|
Leptinotarsa decemlineata | |
Kartulimardikas toodi Euroopasse 1877. aastal. Tol korral suudeti tema levik tõkestada. I ja II maailmasõja ajal aga nõrgenes kontroll ja vähenes tõrje ning kartulimardikas tungis edasi Euroopa aladel. Oma kodumaal Mehhikos kartulimardikas kartulit ei söö, vaid toitub endiselt oma põlisest toidutaimest, metsikust maavitsast.[viide?]
Eestis leiti kartulimardikas esmakordselt 1965. aastal Pärnumaal. Kartulimardikal on väga suur rännuinstinkt. Massilisi väljarändeid teevad nad tavaliselt kevadel mai- ja juunikuus. Väljarändeid soodustavad ka äikese-eelsed ja põuased ilmad. Tema lennukiirus võib olla kuni 8 kilomeetrit tunnis ja lennukõrgus kuni 10 meetrit. Ööpäevas võib lennata 8–10 kilomeetrit. Tugeva tuule puhul orienteerivad nad oma lennu tuule suunas ning võivad kanduda 200–400 kilomeetri kaugusele. Merre sattununa peavad nad vastu kuni kaks nädalat.[viide?]
Kartulimardika areng muuda
Kartulimardikas võib korraga muneda kuni 800 muna kuni kolm korda aastas. Eesti oludes on kartulimardikas seni andnud ühe põlvkonna suve jooksul. Talvitunud mardikate munemisest kuni uue põlvkonna mardikate ilmumiseni kulub Eesti kliimas umbes 50 päeva. Ta muneb harilikult kartulitaimede lehtedele. Munakurnad munetakse 5–6. päeval peale mardikate ilmumist. Munemise kõrgperiood langeb ajaliselt ühte hobukastani õitsemise lõpuperioodiga. Vastsed kooruvad 11–12 päeva pärast. Vastsed kasvavad täis ja lähevad mulda nukkuma juulis. See on aeg, mil kartulitaimed alustavad õitsemist. Noormardikad hakkavad mullast välja tulema, kui kartulipõllud on täisõites. Nad toituvad 3–10 päeva kartulilehtedest ning lähevad seejärel mulda talvituma. Ajaliselt on see augustikuu lõpp või septembrikuu algus. Pika sügise korral jõuavad noormardikad ka muneda, kuid tavaliselt II põlvkond hävib Eesti kliimas.[viide?]
-
Munad lehe alaküljel -
Vastne -
Kartulimardikas Héderváris, Ungari
Välislingid muuda
- Kartulimardikas andmebaasis eElurikkus
