Kamniki-Savinja Alpid

Kamniki–Savinja Alpid (sloveeni: Kamniško-Savinjske Alpe) on Lõuna-Lubjakivialpide mäestik. See asub Põhja-Sloveenias, peale põhjapoolseima osa, mis asub Austrias.

Vaade Kamniki Alpidele Velika planinalt
Kamniki-Savinja Alpid (Sloveenia)
Kamniki-Savinja Alpid
Asukoht Sloveenias

Mäestiku lääneosa nimetasid teadlased Belsazar Hacquet ja Franz Xaver von Wulfen 1778. aastal Kamniki linna (Stein) järgi Kamniška Bistrica jõe orus Kamniki Alpideks (saksa: Steiner Alpen). Selle idaosa nimetas alpinist Johannes von Frischauf 1875. aastal Solčava asula (Sulzbach) ja peamise jõe Savinja (Sann) ülemjooksu järgi Savinja Alpideks (Sanntaler Alpen) või Solčava Alpideks (Sulzbacher Alpen).

Kamniki–Savinja Alpid asuvad Karawankide mäestikust lõuna pool Austria ja Sloveenia piiril, ulatudes Sava jõest läänes Savinjani idas, kus asuvad külgnevad Sloveenia Eelalpid koos Pohorje mäestikuga, Celje künkad Dravinja jõe ääres, samuti Sava kõrgustik. Loodes on Bad Vellachisse viiv Vellachi oja org nii Austria Kärnteni liidumaa kui ka kogu Austria lõunapoolseim punkt.

Kogu peaahelik on täna Sloveenia osa. Ajalooliselt moodustas see Sise-Austria Kärnteni, Steiermargi ja Kraini hertsogkondade vahelise piiri. Kolmikpunkt asus Kärnteni Rinka mäel (sloveeni: Koroška Rinka).

Skuta mäel on ka väike liustik, mis on Lõuna-Alpide idapoolseim liustik.

Mäed ja kurud muuda

Olulisimad tipud on:

Kokku ületavad 2000 m 28 tippu. Sloveenia osa kogupindala on u. 900 km². U. 3/4 pinnast on kaetud metsaga ja paljud kõrgemad tipud on kõledad ja kivised.

Olulisimad mäekurud on Seebergi sadul (sloveeni: Jezersko sedlo) Austria Kärnteni ja Sloveenia Jezersko vahel, samuti Pavliči sadul. Sloveenia poolel on suusapiirkond, samas kui Vellachi oru turism keskendub tervisekeskustele.

Galerii muuda