Kalamaja muuseum

Kalamaja muuseum on 2021. aastal avatav muuseum ja Tallinna Linnamuuseum filiaal. Muuseum tegutseb aadressil Kotzebue 16 ja keskendub Kalamaja ajaloole, tänapäevale ja tulevikule.

Kalamaja Muuseum

Kalamaja muuseumis hakatakse korraldama töötubasid, kontserte, luuleõhtuid, perepäevi ja etendusi. Plaanis on näidata seal kohalike inimeste kollektsioone ning pidada sünnipäevi.

Muuseumi loomise luguRedigeeri

Kalamaja muuseum asub Tallinna vanimas eeslinnas Kalamajas, arhitekt Herbert Johansoni projekteeritud funktsionalistlikus eramus (valmis 1934). Seal elas Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikaprofessor Hans Einberg oma perega.[1]

Kogukonnamuuseumi rajamine algatati 2018. aasta algul, kui valmistuti senise Lastemuuseumi uuendamiseks. Mõte kasvas välja teadmisest, et Tallinna Linnamuuseum avab erinäolisi tahke linna ajaloost, sealhulgas eri ajastutest. Kalamaja kirev lugu ulatub tagasi juba hiliskeskaega. Kokkuhoidev kogukond on ise huvitatud muuseumist, mis avaks paiga minevikku nii kohalikule kui ka tutvustaks lugu laiemalt[2].

Muuseum korraldas ettevalmistuseks kogukonna küsitlusi, kohtumisõhtuid, praeguste ja endiste Kalamaja elanike mälestuste, esemete ja fotode kogumist, kaasas lapsi ja noori, korraldas avalikult muuseumi visuaalse identiteedi ja logo valimise jm infoüritusi. Muuseumil on hea koostöökogemus ka Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse ja ka naabruskonnas asuva Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuritudengitega, leidmaks Kalamaja Muuseumile erivajadustega inimesi arvestav sissepääsuvõimalus.[3] Tallinna Linnamuuseum pälvis Kalamaja Muuseumi ettevalmistava ja kogukonda kaasava protsessiga Eesti muuseumide aastakonverentsil Valgas tiitli Aasta kogukonna sõber 2019.[4]

Muuseumi missioonRedigeeri

Kalamaja muuseum on kogukonnamuuseum, mis loodud koos kogukonnaga ja suunatud kogukonnale. Kalamaja muuseum on kokkusaamispaik, mis kutsub kõiki kaasa mõtlema ja panustama, innustades Kalamaja elanikke ja külalisi avastama piirkonna kirevat minevikku, vahvat olevikku ja põnevat tulevikku.[5]

Muuseumi visioonRedigeeri

Kalamaja muuseum on elav muuseum, mis kõneleb ja kõnetab. See on toetav koht kogukonna aktiivsetele liikmetele oma ideede teostamisel.[5]

VälinäitusedRedigeeri

Kalamaja muuseumi üks eesmärke on olla nähtav ka linnaruumis. Koostöös Fotokuuga valmis välinäitus „Kuhu ühtegi päikesekiirt ei paista“  (3. oktoober – 4. detsember 2019), mille keskmes oli fotoreporter Hans Soosaare pildiseeria 1920. aastate Kalamaja korterioludest. Olles esimene taoline aktsioon, tõi väljapanek tänase Kalamaja tänavatele kõrvutuse tolleaegse eluga. Tänavatele paigaldati kümme stendi Soosaare fotode ja nende tagakülgedelt pärinevate olustikukirjeldustega. Asukohaks oli samade majade esine või ümbrus, mille elanikke Soosaar üle 90 aasta tagasi jäädvustas. Nii moodustus isemoodi linnagalerii. Välinäitus sündis koostöös kohalike korteriühistutega, kes andsid loa fotostendide paigaldamiseks oma majade ette. [6]

2019. aasta kuulutati välja üleskutse Põhja-Tallinna lastele, et nad saadaksid muuseumile kaastöid erinevatel teemadel, näiteks  “Minu lemmikkoht”, “Minu lemmikloom”, “Kui Kalamajas oleks muuseum, siis mis seal kindlasti peaks olema?”, “Milline võiks olla Kalamaja muuseumi maskott?”, “Milline võiks välja näha tuleviku Kalamaja?” Kokku jõudis muuseumisse üle 160 pildi-kavandi ja 54 kirjatükki, muuhulgas üks linnamatka plaan, üks pisiskulptuur, kaks õlimaali ja kaks maketti. Ilmestamaks vanalinna ja Kalamaja ühendava Balti jaama tunneli kõledat linnaruumi, sai 2019. aasta oktoobrist näha tunneli seintel näitust Kalamaja muuseumile saadetud laste töödest. Kõik originaalid olid eksponeeritud Kalamaja raamatukogus. Hetkel on võimalik tutvuda näitusega "Kalamaja laste kastmes" Balti jaama turul. [7][8]

18. juunist 2020 on Kalamaja tänavatel välinäitus "Kalamaja kadunud killud. Pildikesi perealbumitest". Seekordne väljapanek toob perealbumitest pildid Kalamaja tänavatele ja on justkui ajarännak aastatetagusesse aguliellu. Tegemist on  väärtusliku pildimaterjaliga, mida muuseumi üleskutsele reageerinud endised ja praegused kohalikud on muuseumiga jaganud. Fotoalbumid on olnud inimeste kalleim vara, mida elu keerulistel rännakutel ikka kaasas on kantud. Fotosid täiendavad intervjuudel põhinevad tekstilõigud, andes aimu, kuidas ühes Tallinna suurimas eeslinnas elati 50, 60, 70 ja 80 aastat tagasi. Fotostendid on paigutatud nende majade juurde või lähedusse, kus need kunagi üles on võetud.[9]

Kalamaja muuseumi väljapanek Telliskivi tänaval avas koostöös Põhja-Tallinna linnaosaga pop-up näituste sarja Põhja-Tallinna tänavatel. Näitus „Lenderi maja – eestlaste esimene linnakodu“ tõi möödakäija ette üheksa Kalamaja hooneid kujutavat fotot Tallinna Linnamuuseumi Fotomuuseumi kogust, tutvustamaks Tallinna esimese eestlasest linnapea, inseneri ja ettevõtja järgi nime saanud majatüüpi „Lenderi maja“. Näitusega sai tutvuda 22.06 – 28.06  Telliskivi tänav​al​, Telliskivi loomelinnaku ees.[10]

ViitedRedigeeri

  1. "Maja ajalugu".
  2. Paatsi, Kristi. "Sõber muuseum". Sirp, 6. aprill 2020.
  3. "Aasta kogukonna sõber on Kalamaja muuseum".
  4. "Muuseumirotid 2019".
  5. 5,0 5,1 "Muuseumist".
  6. Õunapuu, Janet. "Kuraator läbi Kalamaja kulgevast näitusest: Hans Soosaar on avanud kitsikust eri külgedest". Aktuaalne kaamera, 3. oktoober 2019.
  7. "Näitus “Kalamaja laste kastmes” kolis Balti jaama turule".
  8. "Kuidas sünnib Kalamaja kogukonnamuuseum? I osa".
  9. "Välinäitus “Kalamaja kadunud killud. Pildikesi perealbumitest” alates 18. juunist".
  10. "„Lenderi maja – eestlaste esimene linnakodu“ Pop-up näitus Telliskivi tänaval 22.06 – 28.06".

VälislingidRedigeeri