Lenderi maja
Lenderi maja on 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Tallinnas ehitatud puidust üürimajatüüp.
Majatüüp sai nime inseneri ja ehitusettevõtja, esimese eestlasest Tallinna linnapea Voldemar Lenderi järgi. Seda tüüpi üürimaju ehitati laialdaselt seoses eestlaste massilise Tallinna elama asumisega ja eestlastest linlaste põlvkonna tekkimisega nimetatud ajaperioodil.
Nn Lenderi maja on harilikult kahekorruseline rõhtpalkkonstruktsiooniga, horisontaalse laudvooderdusega, paekivist sokliosaga, tõrvapapist viilkatusega, mida sageli ilmestasid vertikaallaudisega vahevööd, sepistatud varikatus ja dekoreeritud välisuks. Hoone fassaadikäsitlus ja plaanilahendus on sümmeetriline, mahutades enamasti neli kööktuba ühele korrusele.
Kõige enam Lenderi tüüpi maju leidub Tallinnas: Pelgulinnas, Kalamajas, Kelmikülas, Kassisabas, Uues Maailmas, Kitsekülas, vähemal määral Kadriorus, Veerenni, Tatari, Raua, Torupilli ja Sikupilli asumites. Need asumid on kuulutatud miljööväärtuslikeks hoonestusaladeks.
Näited: Männiku tee 7, Amandus Adamsoni tänav 2, 5, 17, 19, 20, 21/1, 27 ja Luise tänav 17, 19 ja Katusepapi tänav 38a Tallinnas.
Galerii
muuda-
Paekivi 3
-
Paekivi 9
-
Ravi tänav 10
-
Allika tänav 8
-
Katusepapi tänav 38 ja 38a, taamal
Vaata ka
muudaKirjandus
muuda- Anni Martin. Lenderi maja. Hoonetüübi areng ja säästev uuendamine. Tallinn: Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, 2011. ISBN 9789949921904