Hans Soosaar

Hans Wilhelm Soosaar (18. veebruar 1903 Tallinn – 12. detsember 1961 Klooga) oli eesti pressifotograaf ja kujundaja.

Ta oli polügraafiliste fotomontaažide autor, üks esimesi sotsiaalkriitilisi fotodokumentaliste Eestis.

Elukäik

Tema isa Karl Heinrich Paul Soosaar oli farmaatsiaäri omanik, ema Helene Kaarmann aga suurärimees Teodor Kaarmanni õde. H. S. oli Meta S.-e (1904–1982) abikaasa, Martti S.-e (snd 1933) ja Peet S.-e (1929–1994) isa.

Hariduse omandas Tallinna Reaalkoolis, Tallinna Õhtukoolis ja Tallinna Kolledžis, fotograafiat õppis Nikolai Nyländeri juures a.-st 1922. Töötas kuni sõjaväeteenistuseni kohtupalatis kirjutajana. Sõjaväe sundaega teenis ta omal soovil lennuväe aerofotograafia allüksuses – 1922 pildistas lennukilt Tartut, a-st 1923 oli Eesti lennuväe aerofotograaf.

Looming ja tegevus

1924 (Ergutusvõistlus algajatele fotoamatööridele – I koht; 6. EFK fotovõistlus – II koht lavastusfotoga "Neegripoisid pildistamas") ja 1928 (Soome-Eesti fotovõistlus Helsingis) osales oma portreefotodega ("Portree", "Akt", "Puhketunnil" ja "Naislendur") Eesti Foto-Klubi näitustel ja konkurssidel Eestis ja Soomes (1926 Eesti-Soome fotovõistlus jm). Soosaar teenis aega lennuväe aerofotograafia allüksuses (1925–1926) ja tegutses lühiajaliselt vabakutselise fotograafina.

Fotodokumentalistika

Alates jaanuarist 1927 töötas ta ajalehe Rahwaleht ja seejärel vasakpoolse Eesti Tööerakonna kirjastusühisuse Waba Maa ning kõigi selle väljaannete (Esmaspäew, Waba Maa (koos sotsiaalkriitilise karikaturisti Goriga), Rahwaleht, Perekonnaleht jt) fotoreporterina kuni 1938 – seejärel uuesti Rahwalehes kuni selle natsionaliseerimiseni 1940. aastal.

Aastatel 1927–1939 pildistas Soosaar paljusid maailmakuulsusi nende külaskäigul Eestisse. Nende hulgas olid ooperilaulja Fjodor Šaljapin, helilooja Jean Sibelius, kirjanikud Thomas Mann, Jules Romains ja Herbert George Wells, lendurid Charles Lindbergh ja Jean Batten jpt. 1930. aastatel pildistas Soosaar paljusid valdkondi; säilinud on fotod Lorupi klaasitööstusest, kalatööstusest, Poola tööliste saabumisest Eestisse, Nõukogude Liidu sõjaväelaste 1939. aasta ultimatiivset külaskäiku jpm.

Kuni Eesti Vabariigi likvideerimiseni oli Hans Soosaar Eesti Ajakirjanikkude Liidu, Eesti Fotoklubi ja Tallinna Jahtklubi liige, Eesti Mereskautide Maleva auvanem ju teeneteristi kavaler.

1940–1941 pildistas Varest, Säret, Ruusi, Ždanovit, Lauristine ja teisi keskseid kommuniste. Soosaar on ka pildistanud osa Klooga surmalaagri fotodest, mis avaldati ENSV-s ilmunud raamatus Saksa fašistlik okupatsioon Eestis 1941–1944. [Toim. M. Lausson, E. Päll ja J. Saat]. Tallinn, 1947. jm. 1941 hoidis siiski kõrvale venelastega Jaroslavlisse evakueerumisest. Ajalehe Rahvaleht sulgemise järel arvati Soosaar Noorte Hääle kaastööliseks. Saksa okupatsiooni ajal (1941–1944) oli ta Revaler Zeitungi fotokorrespondent, nõukogude okupatsiooni taastamise järel töötas ajalehtede Õhtuleht ja Rahva Hääl fotograafina. S. kartis 1949. aasta küüditamist ent loobus põgenemisest Rootsi, kuhu teda kutsus 1944 tuntud ajakirjanik Jüri Remmelgas. Ta vallandati töölt EKP VIII pleenumi järel 1950, mil toimus suur kaadripuhastus "kodanlikest natsionalistidest". Elu lõpuni töötas mitmete Tallinnas ilmunud ajalehtede korrespondendina. Ühena vähestest reporteritest palendas S. Eesti Vabariigi ühiskondliku reaalsuse kriitilisi aspekte: töölishurtsikuid, korteritest väljatõstetud perekondi, töötute elu, tööbörsi järjekordi jms. Teadaolevalt ainsana jäädvustas S. hüpnotisööride seansse ja armeekindral Meretskovi juhtimisel toimunud vene delegatsiooni ultimatiivset külaskäiku Eestisse baaside rajamise asjus oktoobris 1939. Reporteritöö kõrval avaldas Soosaar fotoetüüde, koostas ühiskonnakriitilisi, seltskonnaelu kajastavaid, humoristlikke ja muid fotomontaaže, mis kuuluvad Eesti modernistliku kunsti paremikku.

Kirjandus

• Tõnis Liibek, "Hans Soosaar - fotoreporter Pätsi ajast Hruštšovi sulani".- Eesti pressifoto 2014. Tallinn: MTÜ Eesti Pressifotograafide Liit, 2014, lk 10–16
• Peeter Linnap (toim), Väike visuaalkultuuri leksikon. (Silmakirjad 6). Tartu: Tartu Kõrgem Kunstikool, 2011, lk. 349
• Peeter Linnap, "The History of Estonian Photography 1900–1938", Vaclav Macek (Ed), The History of Estonian Photography 1900–1938, I, pp. 212, 222.
• Peeter Linnap, "Eesti fotograafiast 1900–1940", Mart Kalm (Toim.). Eesti Kunsti Ajalugu 5, lk. 546–548.
• Martti Soosaar, Lase vareseid. Raamat eilse Eesti elust. Tallinn: Tänapäev, 2006.
• Martti Soosaar, "Õiget poolt ei olnudki: Kas vaenu õhutamine eestlaste vahel on kellelegi kasulik?, Maaleht (Maakodu), 2006, 21. 09.
• Pekka Erelt, "Fotoreportaaži peameister", EE, 2003, 06. 02.
• Martti Soosaar, "Looming" lugeja kohtu ees", Kultuur ja Elu, 2003, lk. 54–57.
• Ilona Martson ja Andrus Kivirähk, "Elukunstnik Hans Soosaar", Päevaleht, 1993, 8.02.
• Peet Soosaar, "Soosaar võtab ülesse kõik: kutselise fotograafi pilte eesti ajast", Kultuur ja Elu, 1992, nr. 5, lk. 56–60.
• "Ta fikseeris aega, sündmusi ja saavutusi", Spordileht, 1991, 16.12.
• "Tema teeb meie pildid", Rahvaleht, 1937, jaanuar.