Aerofotograafia

Aerofotograafia on maapinna pildistamine lennukilt, helikopterilt vm õhusõidukilt[1]. Sel viisil tehtud fotot nimetatakse aerofotoks.

Nõukogude Liidu tankipolgust alles jäänud hooned Keilas. Aado Salumäe foto 1990. aastate algusest

Viimasel aastakümnel on oluliselt paranenud mehitamata õhusõidukite ehk droonide kättesaadavus ning selle toel on kasvanud aerofotograafia populaarsus.

Fotoaparaadiga droon lennus Tallinna sadamas 2014. aastal.

Eestis tegelevad aerofotograafiaga näiteks Hiiumaa Mudeliklubi ja Keila Mudellennu Klubi ning aerofotomõõdistamisega Maa-amet. Fotograafidest on sellega tuntust kogunud näiteks Andres Tarto, Sven Začek ja Kaupo Kalda.

RegulatsioonRedigeeri

Kuni 150 kg kaaluvate mehitamata õhusõidukite lennutamiseks on Eestis alates 150 meetri kõrgusel nii ärilisel kui mitteärilisel eesmärgil vaja Lennuametist hangitud ühekordset (aastast) luba, piirangutega aladel on lisaks nõutav lennu kooskõlastus. Piirangutega või keelualad on suuremate linnade kohal, piirialadel, militaaraladel ja looduskaitsealadel.[2][3]

Alates 01. juuli 2021 hakkab Euroopa Liidus kehtima uus regulatsioon, mille kohaselt kõik fotodroonide lennutajad peavad oma lennuvahendid registreerima ning saavad registreerimistunnistuse. Kolm aastat pärast regulatsiooni jõustumist enam ilma vastava loata õhusõidukeid lennutada ei tohi.[4]

Lisaks tuleb arvestada inimeste privaatsusega: kui inimese isik on kaadris tuvastatav, tuleb temalt jäädvustamiseks eelnevalt luba küsida. Avalikel üritustel on vaja ürituse korraldaja luba.[5]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. TEA entsüklopeedia 1. köide, 2008.
  2. "Mehitamata õhusõidukid, sealhulgas droonid". Transpordiamet. Vaadatud 05.02.2021.
  3. "VFR kaart". EANS. Vaadatud 05.02.2021.
  4. "Korduma kippuvad küsimused". Transpordiamet. Vaadatud 05.02.2021.
  5. "Meelespea käitajale". Transpordiamet. Vaadatud 05.02.2021.

VälislingidRedigeeri