Vikipeedia

Kaasav eelarvemenetlus

Kaasav eelarvemenetlus ehk kaasav eelarve koostamine on kodanikuvõimu arutlus- ja otsustusprotsess, üks osalusdemokraatia avaldumisvorme. Kaasavas eelarvemenetluses otsustavad kindla piirkonna elanikud, kuidas kasutada (kulutada) osa omavalitsuse või muu institutsiooni[1] eelarvest. Eelarve kulude poole arutelul osalemine võimaldab kodanikel avalikke kulutusi leida, arutada ja tähtsuse järjekorda seada ning annab neile võimu teha rahakulutuse kohta otsustusi. Kui eelarve kulude arutellu kaasamist võetakse tõsiselt ja see toetub vastastikusele usaldusele, võidavad sellest nii kohalik omavalitsus kui ka kodanikud. Mõnel juhtumil on kaasav eelarvemenetlus tõstnud isegi inimeste maksukuulekust.

Tavaliselt koosneb kaasav eelarveprotsess mitmest järgust: 1) kogukonnaliikmed tuvastavad prioriteetsed kulutused ning valivad eelarvesaadikud; 2) eelarvesaadikud töötavad ekspertide abiga välja konkreetsed ettepanekud kulutusteks; 3) kogukonnaliikmed hääletavad, milliseid ettepanekuid rahastada; 4) omavalitsus või muu eelarvega tegelev institutsioon rakendab kõige populaarsemad ettepanekud töösse.

Kaheksa Brasiilia omavalitsuse juhtumiuuring näitas, et sageli on tulemuseks õiglasem kulujaotus, valitsemise suurem läbipaistvus ja vastutusvõimelisus, samuti kasvab avalikkuse osalus valitsemises (eriti marginaliseeritud rühmade ja vaeste seas) ning areneb demokraatlik kodanikuühiskond. Kaasava eelarve kaudu ei saa lahendada laiaulatuslikke probleeme nagu riiklikul tasemel tööpuudus, kuid see parandab kohaliku omavalitsuse pakutavaid teenuseid nagu tervishoid, kommunaalteenused ja üldharidus.

Maailmas alustas kaasava eelarve kasutamist esimesena Porto Alegre linn Brasiilias 1989. aastal. Ehkki praeguseks kasutab seda juba üle 1500 omavalitsuse üle maailma, on kaasav eelarve tänini levinuim just Ladina-Ameerikas. Indias propageerib Aam Aadmi Partei kaasava eelarve (swaraj) juurutamist riigi kui terviku tasandil[2].

Eestis

muuda

Kaasava eelarve vajalikkusest on kodanikuühiskonna esindajad Eestis juba mõnda aega rääkinud, sel teemal peeti ka 2011. aastal Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu kevadkool. 2012. aasta lõpus tegid sotsiaaldemokraadid ettepaneku kaasata Tallinna linnaeelarve koostamisse asumiseltsid koos linnaosade halduskogudega. Väiksemas ulatuses ja ebajärjekindlalt on kaasavat eelarvemenetlust mõnel pool ka rakendatud. Nii pannakse omavalitsuste arengukavade tegevuskavad avalikule väljapanekule, mille käigus võivad kodanikud esitada ettepanekuid. Samuti on mõne omavalitsuse eelarves eraldatud väiksemad summad näiteks külaliikumisele, mille kasutamist saavad suunata elanikud ise.

Eestis võttis kaasava eelarvemenetluse esimesena suuremal määral kasutusele Tartu linn 2013. aastal, eraldades kaasava eelarve tarbeks 1% linna investeeringuist ehk 1 promilli kogueelarvest, 140 000 eurot. Tartu esimese kaasava eelarve ideede kogumine algas 21. augustil ja tähtaeg oli 10. september 2013, ideede analüüs kestis oktoobrini, neid esitleti ja hääletati novembris ning otsuse kinnitas volikogu linna 2014. aasta eelarve vastuvõtmisega 2013. aasta detsembris. Rahvahääletuse võitis ettepanek Tartu kultuurikvartali helitehnika ostuks, mida toetasid Genialistide Klubi, Tartu Uus Teater, Tartu Elektriteater jt kultuuriorganisatsioonid.[3] Samas leiti Tartus läbi viidud algatuse juurest ka mitmeid puudusi: näiteks kritiseeriti seda vähese kaasamise pärast[4][5]. Kaasav eelarve nähti ette 2014. aasta linnaeelarves ning kavas on kujundada taolisest protsessist iga-aastane eelarve koostamise osa. Tartut nõustab kaasava eelarve menetluses e-Riigi Akadeemia.[3]

2014. aastal tehti Tartus kaasava eelarve raames 92 ettepanekut, millest 51 pääses edasi aruteluvooru. Autorite ja ekspertide koostöös valiti neist 25 ettepanekut rahvahääletusele, mis toimus 6.–12. oktoobril. Erinevalt eelmisest aastast valiti välja kaks ideed (kummagi maksumuse ülempiir oli 70 000 eurot), üks neist võis olla üritus. Hääletada said kõik vähemalt 16-aastased tartlased, kes olid rahvastikuregistris Tartusse registreeritud. Reeglite kohaselt pidi rahvahääletusel enim toetust leidva investeeringu viima ellu linnavalitsus, ürituse korraldama idee esitaja.[6] Tartu eeskujul võtsid kaasava eelarveprotsessi 2014. aastal kasutusele Kuressaare, Viljandi ja Elva[7][8][9][10][11]. Hääletuse võitsid ettepanekud linna igapäevaelu teemal: ristmikel kõnniteede äärekivide langetamine ja kesklinnas Emajõe kaldapiirde korrastamine, osales 1938 hääletajat. Nii nagu eelmisel aastal, võeti ka 2014. aastal tehtud ettepanekutest mõned linnavalitsuses töösse hoolimata nende kohast hääletusel.[12][13][14]

2015. aastal algas Tartu kaasava eelarve ideekonkurss 27. aprillil ja kestis 17. maini. Konkursile järgnesid kaheastmelised arutelud, kus kõigepealt hindasid eksperdid ideede realiseeritavust ning seejärel hääletasid eksperdid ja ideeautorid valdkonniti populaarsemad ideed rahvahääletusele. Otsustatav summa on endiselt 140 000 eurot, mis jaguneb hääletusel kahe populaarseima ettepaneku vahel.[15]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ "Goal of Swaraj". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. juuni 2013. Vaadatud 13. jaanuaril 2014.
  2. ↑ Arvind Kejriwal: SWARAJ
  3. ↑ 3,0 3,1 http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=16660
  4. ↑ "Tartu kaasav eelarve tõi õhinat ja pettumusi" Hea Kodanik, 17. jaanuar 2014
  5. ↑ Märt Põder: "Kaasav eelarve ei ole projektikonkurss vabal teemal" Vabakund
  6. ↑ http://pluss.postimees.ee/2837075/linlastel-tuleb-valida-veerandsaja-idee-vahel
  7. ↑ http://www.sakala.ajaleht.ee/2843411/200-poolthaalt-otsustab-30-000-euro-saatuse
  8. ↑ 2015. aasta kaasav eelarve Viljandi linna kodulehel
  9. ↑ https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=35&artid=59665[alaline kõdulink]
  10. ↑ http://tartu.postimees.ee/2960597/elva-kaasava-eelarve-kasutamiseks-laekus-28-ettepanekut
  11. ↑ http://uudised.err.ee/v/eesti/3e725c6c-a29e-4f40-bf3e-6b370e1049c9
  12. ↑ http://www.tartu.ee/index.php?page_id=36&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=/teated.nsf/web/viited/1E2B4C13FB81D900C2257D6F00450A1E?OpenDocument
  13. ↑ http://tartu.postimees.ee/2962773/lilian-lukka-head-motted-on-tartule-tahtsad
  14. ↑ http://tartu.postimees.ee/2953527/rahvas-suunas-raha-konniteedesse
  15. ↑ "Tänasest saab esitada kaasava eelarve ideid" Tartu Linnavalitsuse pressiteade 27.04.2015 (vaadatud 27. aprillil 2015)

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kaasav_eelarvemenetlus&oldid=6355146"