Vabaühenduste Liit
Vabaühenduste Liit (varem Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, lühendatult EMSL), on avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste liit, kes töötab selle nimel, et Eestis oleks mõjus kodanikuühiskond, kus inimesed tahavad, saavad ja oskavad osalemise ja koostöö kaudu ühiskondlikke muutusi juhtida. Liit asutati 10. oktoobril 1991 Eesti Fondide Keskuse nime all.
Liidu missiooniks on aidata areneda kodanikuaktiivsust toetaval keskkonnal ja tugevdada ühenduste suutlikkust selles keskkonnas tulemuslikult tegutseda. Organisatsioonil on põhiline roll viia ellu Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAKi) põhimõtteid kodanikuühiskonna arengukava kaudu.
Liidu osalusel loodi 1990. aastatel põhiline osa Eesti kolmanda sektori õigusraamistikust ja maksupoliitikast[viide?] ning vabaühenduste tugikeskuste võrgustik, mis tegutsevad maakondlike arenduskeskuste koosseisus ja mida finantseerib Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
1996. aastast valitakse kodanikuühiskonna aasta tegijat, 2009. aastast jälgitakse hea valimistava täitmist.
Avalikkuses kasutatakse kaubamärki Hea Kodanik; selle nimega ilmuvad muuhulgas kodanikuühiskonna ajakiri Hea Kodanik ja infovärav (heakodanik.ee) internetis.
Aastatel 2017–2020 on Vabaühenduste Liidul seitse peamist sihti:
- Osalus- ja otsustamispraktikad on kaasavad ja tõhusad, nõudlus avatud valitsemise järele suurenenud.
- Arutelu kodanikuaktiivsust toetavast keskkonnast ja selle arendamise võimalustest on vabaühenduste poolt tulemuslikult juhitud.
- Kodanikuruum on mõtestatud ning sõna-, ühinemis- ja kogunemisvabadus Eestis hoitud.
- Koolide kodanikuharidusprogrammid võimaldavad noortel saada osalemise kogemuse ning seeläbi on paranenud noorte teadlikkus kodanikuühiskonnast.
- Vabaühendused on organisatsioonidena hästi juhitud ning kasutavad oma töös läbimõeldud, innovaatilisi töövõtteid, senisest enam e-lahendusi.
- Kodanikuühiskonna toimimist mõistab ja selles osaleb senisest rohkem Eesti inimesi.
- Vabakonda loovad toimivad koostöövõrgustikud, mille tegevus on nähtav ja mõju tuntav.
JuhtimineRedigeeri
Organisatsiooni struktuuri kuuluvad:
- üldkoosolek – kõrgeim organ, mille pädevuses on näiteks põhikirja muutmine, eesmärgi muutmine, nõukogu liikmete valimine, majandusaasta aruande kinnitamine jne. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus tavaliselt üks kord aastas.
- nõukogu – seaduse mõttes volinike koosolek, liidu pikemaajalist tegevust kavandav, juhatuse tegevust juhendav ja igapäevase tegevuse raamest väljuvaid küsimusi otsustav organ. Nõukokku kuuluvad 2017. aasta seisuga Ivo Visak, Jannus Jaska, Katrina Koppel, Leena Kivisild, Liisa Past, Mari-Liis Jakobson, Martin A. Noorkõiv ja Toomas Roolaid. Varem on nõukokku kuulunud Anneli Kana, Hille Hinsberg, Margus Rink, Margo Loor, Rasmus Rask, Liia Hänni, Krista Pedak, Sandra Lillemaa, Tarmo Tüür, Barbi Pilvre, Daniel Vaarik, Maarja Mändmaa, Kristina Mänd, Mall Hellam, Allar Jõks, Rainer Nõlvak, Eimar Veldre, Aare Hõrn, Lagle Parek, Reet Valing, Monika Salu, Jüri-Ott Salm, Toomas Trapido, Jaan Manitski, Rein Voog, Madis Masing, Uku Lember, Reet Laja, Mari Suurväli, Jaak Võsa, Kalle Laane, Tuuli Rasso, Margit Säre, Heli Aru, Aare Kasemets jt.
- meeskond – eesotsas üheliikmelise juhatusega korraldab igapäevast tegevust ning viib ellu tegevuskava. Vabaühenduste Liidu juhataja on 2018. aastast Kai Klandorf. Varem on tegevjuhid olnud Maris Jõgeva, Urmo Kübar, Kristina Mänd, Marit Otsing, Kadri Kopli, Heli Aru, Heli Kask ja Rita Tamm.