Käsitööstuskoda

Käsitööstuskoda oli käsitööstuse alal tegutsevate isikute kutseesindus Eestis.

Taust

Pärast Prantsuse revolutsiooni kaotati kogu Euroopas järk-järgult tsunftikord. Selle ja vabrikutööstuse arengu tagajärjel langes käsitööliste ühiskondlik positsioon, kutseoskused ja majanduslik kindlustatus. Arenev tööliskond ja tema institutsioonid (ametiühingud) nägid käsitöölistes konkurenti, nende mõjul võeti vastu iseseisvatele käsitöölistele kahjulikke sotsiaalseadusi. Käsitöölised hakkasid uuesti organiseeruma pärast 1868. aastat, mil Austrias asutati esimene käsitööstuskoda. Samal ajal hakati ka väärtustama käsitöötooteid kui midagi aristokraatset ja hinnalist (vastandina vabrikutoodetele), Inglismaal tekkis Arts and Crafts movement.

Koja asutamine ja valimine

Septembris 1934 esitas käsitöömeistrite keskkoondus Riigivanem Konstantin Pätsile märgukirja, milles rõhutati vajadust käsitöökoja elukutsumiseks, ja koja seaduse eelnõu^[1]. 1. detsembril 1935 toimus Tallinnas 127 osavõtjaga ülemaaline käsitöösturite kongress^[2].

Koja valimistel oli hääleõigus umbes 40 000 isikul, ettevõtteid maksustati tööliste arvu järgi^[3].

Käsitööstuskoda valiti 20. detsembril 1936, valimistulemused kinnitati Majandusministri poolt 5. jaanuaril 1937. Täiskogu esimene koosolek toimus 12. jaanuaril 1937 Kaubandus-Tööstuskoja ruumes Tallinnas Pikk tänav 20.

Käsitööstuskoja liikmete loend

Metallitööstuse sektsiooni liikmed

Ehitustööstuse sektsiooni liikmed

Toiduainete sektsiooni liikmed

Aleksander Naeres, Tallinn
Rudolf Rosing, Tallinn
Theodor Järverand, Tallinn
Eduard Antsov, Tartu
Gustav Tänav, Viljandi
Peeter Potsep, Tartu
Aleksander Volke, Tallinn
Johannes Steinberg, Tallinn
Erni Vaher, Tallinn
Arnold Tralla, Tallinn

Juuksetööstuse sektsiooni liikmed

Tekstiiltööstuse sektsiooni liikmed

Mihkel Andreesen, Tallinn
Jüri Ahven, Tallinn
Max Johanson, Tallinn
Mart Adamson, Tartu
Heinrich Liivard, Tallinn
Johanna Lumi, Tallinn
Jaan Tuulas, Tartu
Martin Andrekson, Pärnu
Emilie Prost, Tartu
Martin Adorf, Viljandi

Nahatööstuse sektsiooni liikmed

Graafikatööstuse sektsiooni liikmed

Eduard Rang, Viljandi
Jaan Ehapalu, Tartu
Karl Haroff, Tartu
Ernst Kangro, Tartu
Ferdinand Stau, Tartu
Gustav Zopp, Võru
Aleksander Jurich, Tallinn
Mihkel Õnnis, Pärnu
Johannes Heidmets, Põltsamaa
Valter Lemberg, Tallinn

Eesti Majanduskoja Käsitööstuse Peaosakond

Saksa okupatsiooni ajal, aastail 1942–1944, tegutses Eestis Eesti Majanduskoja Käsitööstuse Peaosakond Eesti peakäsitööstusmeistri juhtimisel. Peakäsitööstusmeistri nõuandjana toimis 5-liikmeline (sektsioonide esimeestest koosnev) juhatus ja 20-liikmeline nimetatav nõukogu. Peaosakond koosnes viiest sektsioonist: ehitustööstuslik sektsioon, metallitööstuslik sektsioon, tekstiil- ja nahatööstuslik sektsioon, toiduainetetööstuslik sektsioon, segatööstuslik sektsioon^[4].

Viited

↑ Käsitöökoda asutamisel. Vaba Maa, 14. september 1934, nr 216, lk 3.
↑ Käsitööstuskoja saamisvalud. Rahvaleht, 2. detsember 1935, nr 142, lk 3.
↑ Rahvas koja katuse all. Esmaspäev, 12. juuni 1937, nr 24, lk 5
↑ A. Naeris. Käsitööstuse korraldamine Eesti Majanduskoja kaudu. Eesti Sõna, 30. august 1944, nr 201, lk 4.

Kirjandus

Käsitöökoda. Kaja, 6. veebruar 1929, nr 31, lk 3.
Käsitöökoda ellukutsumisel. Vaba Maa, 10. juuni 1934, nr 133, lk 4.
Käsitöömeistrid riigivanema jutul. Kaja, 15. jaanuar 1935, nr 13, lk 3.
Käsitöösturid nõuavad koda. Vaba Maa, 15. jaanuar 1935, nr 13, lk 7.
Käsitöösturid pooldavad oma koda. Uus Eesti, 2. detsember 1935, nr 76, lk 7.
Eestisse jääb ainult 7 fotograafi? Vaba Maa, 11. märts 1937, nr 57, lk 5.

Välislingid

[1] Käsitöökoda asutamisel. Vaba Maa, 14. september 1934, nr 216, lk 3.

[2] Käsitööstuskoja saamisvalud. Rahvaleht, 2. detsember 1935, nr 142, lk 3.

[3] Rahvas koja katuse all. Esmaspäev, 12. juuni 1937, nr 24, lk 5

[4] A. Naeris. Käsitööstuse korraldamine Eesti Majanduskoja kaudu. Eesti Sõna, 30. august 1944, nr 201, lk 4.

[1]

[2]

[3]

[4]