Kärstna mõisa kalmistu

Kärstna mõisa kalmistu on kalmistu Helme kihelkonnas Viljandimaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Kannuküla külas Viljandi vallas Viljandi maakonnas.

Kärstna mõisa kalmistu

Kalmistu rajasid mõisa tollased omanikud Anrepid 1830. aastatel. Kalmistu on korrastatud arvatavasti 19. sajandi lõpul Walter von Engelhardti projekti järgi.

AsukohtRedigeeri

Kalmistu asub Kärstna mõisa südamest pooleteise kilomeetri kaugusel lääne-edelas 136 meetri kõrgusel Kärstna mäel, mis on ümbruskonna üks kõrgemaid paiku ja millelt avaneb avar vaade ida suunas kuni Vooremaa küngasteni. Mõisasüdamest kabelimäele kulgev tee on kujundatud maalilise alleena. Lühem allee suundub mõisast ka lõunasse, endise kihelkonnakeskuse Helme poole.

KabelRedigeeri

 
Anrepi suguvõsa kabel 2010. aasta septembris

Kalmistul olev kabel on ruudukujulise (7,5 × 7,5 m) põhiplaani ja sümmeetrilise fassaadilahendusega maakivihoone, mis oli kuni 2013. aastani varemeis. Hoone restaureeriti aastatel 2010–2013. Kabel taastamistööde eestvedajaks oli Külli Kuldkepp.[1]

Anrepi lõviRedigeeri

  Pikemalt artiklis Anrepi lõvi

1844. aastal püstitati kabeli lähedusse 1807. aastal Preisi-Prantsuse sõjas Mohrungeni lahingus hukkunud kindralleitnant Heinrich Reinhold von Anrepile malmist lõvikujuline mälestusmärk (Anrepi lõvi), mille on modelleerinud saksa skulptor Christian Daniel Rauch. Lõvikuju on identne nt Münsteris ja Lübeckis säilinud lõvimonumendiga ning valatud Berliini kuninglikus valukojas. 2006. aastal lõhuti lõvifiguuri üks tagakäppadest, mille 2007. aastal taastas skulptor Paul Uibopuu.

Kalmistule maetuidRedigeeri

 
Heinrich Reinhold von Anrepi mälestuseks püstitatud mälestusmärk – Anrepi lõvi
  • Josephine Anrep-Elmpt (1806–1838)
  • Josef Karl Anrep Anrep-Elmpt (1797–1860)
  • Joseph Anrep-Elmpt (1843–1880)
  • Reinhold Johann Philipp Anrep-Elmpt (1834–1888)
  • Cäcilie Julie Philippine Anrep-Elmpt (1812–1892)
  • Konrad (Kurt) von Anrep (1866–1922)
  • Konrad Ferdinand von Anrep (1839–1924)

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • "Helme". - Valgamaa // Eesti V. Tartu 1932. Lk 334-335
  • Alo Särg. "Kärstna (Kerstenhof)". // Viljandimaa mõisad ja mõisnikud. Argo. Tallinn 2007. Lk 42–45
  • Valdo Praust. "Kärstna mõis (Kerstenhof)". // Viljandimaa mõisad. Tänapäev. Tallinn 2010. Lk 151 ja 153
  • Margus Haav. "Kuulus lõvi ei pea enam rusuhunniku kõrval tukkuma". Sakala, 2. november 2013. Lk 8
  • "Kärstna marmorlaps jõudis suure ringiga koju tagasi". Tarvastu Teataja, veebruar 2014. Lk 1.
  • "Vana foto". Tarvastu Teataja, veebruar 2014. Lk 4.
  • Taavi Pae. Eesti kalmistute kujunemine ja paiknemise seaduspärasused. // Magistritöö Tartu Ülikooli Geograafia Instituudis. Tartu 2002

VälislingidRedigeeri