Anrepi lõvi

mälestusmärk Eestis

Anrepi lõvi on Viljandi vallas Kärstna mõisa kalmistul asuv mälestusmärk, mis on pühendatud Preisi-Prantsuse sõjas Mohrungeni lahingus (Morąg, Poolas) hukkunud kindralleitnandile Heinrich Reinhold von Anrepile (17601807). 1844. aastal püstitatud mälestusmärk koosneb rändrahnu külge paigaldatud mälestustahvlist ja rahnul puhkavast lõvikujust.

Anrepi lõvi
Foto: Aet Altement, märts 2021
Anrepi lõvi
Foto: Ivo Kruusamägi, juuni 2008
Lõvi tagaosas on näha kaks kuuliauku
Foto: Ivo Kruusamägi, juuni 2008

Mälestusmärgi lasi paigaldada Heinrich Reinhold von Anrepi poeg, ratsaväekindral Joseph Carl von Anrep (17961860).[1] Kindralleitnandi enese põrm toodi kodukohta ning maeti Anrepitele kuulunud mõisa maamulda suure kivi ette.[2]

Kuju kuulub kunstimälestisena muinsuskaitse alla.[1]

Eesti Vabariigi 100. aastapäevaga seoses korraldati Muinsuskaitseameti eestvõttel Eesti saja aarde valimine,[3] kus Anrepi lõvi Kärstnas tuli rahvahääletusel neljandale kohale[4].

Asukoht muuda

Anrepi lõvi asub Viljandi vallas Kärstna mõisa keskusest poolteist kilomeetrit läänes Kärstna kabelimäel oleval Kärstna mõisa kalmistul ja selle geograafilised koordinaadid on 58° 8′ 33″ N, 25° 47′ 4″ E.

Mälestusmärgi taga asub varem rajatud Anrepite suguvõsa kabel. Hoonest olid alles ainult müürid, kui ehitis taastati 2010–2013.[5]

Kuju muuda

 
Puhkava lõvi kuju Gerhard von Scharnhorsti haual Berliinis

Selle magava lõvi kuju (saksa keeles Schlafender Löwe) autor on saksa skulptor Christian Daniel Rauch, keda aitas nähtavasti tema õpilane Theodor Kalide.[viide?] Vastav valuvorm loodi 1820. aastatel. Esimene lõviskulptuur valati keiserlikus valukojas (saksa Königlich Preußische Eisengießerei) Gliwices, hilisemad koopiad (ka Anrepi lõvi) sama valukoja Berliini tehases. Esimene eksemplar sai osaks Preisi sõjaväelase Gerhard von Scharnhorsti hauamonumendist Berliinis,[6] mille valmistamise tellis Preisimaa kuningas Friedrich Wilhelm III. Samasuguseid lõvikujusid leidub veel Münsteris (1832)[7], Lübeckis (1840)[8], Dortmundis (1869)[9] ja mujal.

Lisaks magava lõvi kujule on tuntud ka ärkvel lõvi skulptuur (saksa Wachender Löwe) samadelt autoritelt,[10] millest leidub mitmeid koopiad Saksamaal ja Poolas.

Käpa lõhkumine muuda

2006. aastal lõhuti lõvifiguuri üks tagakäpp. Käpa puudumist märkas Kärstna Kooli direktor Anu Roht, kui ta tegi Viljandi eakatele ekskursiooni. Tarvastu vallavanem Alar Karu pani ajalehe Sakala kaudu vandaalile ette käpp tagasi tuua, kuid seda ei juhtunud.[11]

Käpa taastas skulptor Paul Uibopuu. Ta modelleeris selle savist ja tegi kipsist mudeli. Taastamine kestis plaanitust kauem, sest selgus, et muldvormiga on seda keeruline valada. Lõpuks valati käpp kolmes osas ning skulptor keevitas ja liimis selle kokku. Valmis käpa keevitas ta selle eelkäijast jäänud neetliite külge ja lõpuks värvis käpa üle.[12]

Esialgne taastamise tähtaeg oli jaanipäev, kuid lõpuks valmis lõvi 23. oktoobril 2007. Taastamise maksumus suurenes plaani ümbertegemise tõttu ja lõplikuks kuluks kujunes 15 tuhat krooni ehk ligi 1000 eurot.[13]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 Anrepi lõvi kultuurimälestiste riiklikus registris
  2. "Anrepi lõvist Tarvastu valla kodulehel". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. september 2015. Vaadatud 5. veebruaril 2014.
  3. "Eesti sada aaret leitud" Maaleht, 4. september 2015
  4. Hääletustulemused eesti100aaret.ee
  5. "Kuulus lõvi ei pea enam rusuhunniku kõrval tukkuma" Sakala, 3. november 2013
  6. Scharnhorst grave Wikimedia Commons
  7. Heinrich Wilhelm von Horni hauamonument Münsteris (pilt)
  8. Holstentor lions Wikimedia Commons
  9. Löwendenkmal (Dortmund) saksakeelne Vikipeedia
  10. Christian Daniel Rauch kunst-luebeck.de
  11. "Varas viis lõvikujult jala" Sakala, 26. mai 2006
  12. Jüri E. Kukk "Kärstna lõvikuju saab sügiseks uue käpa" Sakala, 4. juuli 2007
  13. Aivar Aotäht "Kärstna lõvikuju sai käpa jälle tagasi" Sakala, 26. oktoober 2007

Välislingid muuda

 
Anrepi mälestusmärk lahingupaigas Poolas

Anrepi lõvi kohta

Mohrungeni lahingu kohta