John Franklin

John Franklin (16. aprill 178611. juuni 1847) oli Briti mereväeohvitser ja Arktika uurija.

John Franklin

Aastatl 18191822 juhtis Franklin ekspeditsiooni, mis pidi uurima Kanada rannikut Coppermine'i jõe suudmest ida pool. Ekspeditsioon ebaõnnestus puuduliku varustamise tõttu ja ekspeditsiooni 20 liikmest suri 11, peamiselt nälga, kuid oli ka vähemalt üks mõrv. Ellujäänud olid sunnitud sööma samblikke ja isegi oma nahksaapaid. See andis Franklinile hüüdnime "Mees, kes sõi ära oma saapad". Surnuid olnuks veelgi rohkem, kui kohatud indiaanlased poleks neid aidanud.

Franklin oli aastatel 18361843 Tasmaania, mida tollal nimetati Van Diemeni maaks, kuberner. Kubernerina püüdis ta reformida kohalikku sunnitöökolooniat, aga põrkus ülejäänud ametnike vastuseisule. Tema abikaasa Jane Franklin töötas Tasmaaniasse ülikooli, muuseumi ja botaanikaaia rajamise heaks.

John Franklin suri Kanada Arktikas loodeväila leidmiseks korraldatud ekspeditsioonil. Sellel osalesid kaks laeva, Erebus ja Terror, kokku 129 mehega, kes hukkusid külma, nälja, tuberkuloosi, konservidest saadud pliimürgistuse, kopsupõletiku, botulismi ja skorbuudi tagajärjel. Ekspeditsioon jättis maha kõigest kaks teadet (kõik muud paberid olid eskimote poolt hävitatud), millest esimene kirjutati 28. mail 1847 ning selle järgi oli ekspeditsiooniga veel kõik korras. Kaks nädalat hiljem Franklin siiski suri. Tema haud on teadmata, aga tõenäoliselt ta maeti Kuningas Williami saarele. Teine teade kirjutati sama paberi äärtele 25. aprillil 1848 ning selle järgi oli ekspeditsiooni liikmetest 24 surnud ja 105 elus ning meeskond valmistus laevu maha jätma. Hilisemad päästeekspeditsioonid leidsid hajutatult nende surnukehasid. Kõik ekspeditsiooni liikmed tunnistati ametlikult surnuks 31. märtsil 1854. Ekspeditsiooni hukkumise täpsed asjaolud on üks suuremaid müsteeriume polaarekspeditsioonide ajaloos.

John Franklini auks said nime neem, ahelik, laht ja väin Alaskas ja Kanadas.

Vaata kaRedigeeri

KirjandusRedigeeri