John Deely

John Deely Eestis 2009

John Nathaniel Deely (26. aprill 1942 Chicago – 7. jaanuar 2017 Latrobe, Pennsylvania) oli ameerika semiootik ja filosoof, ameerika semiootika üks liidreid.

Ta tegeles semiootika ajalooga (eriti keskaja semiootikaga, sealhulgas Johannes Poinsot' töödega) ja semiootika filosoofiaga. Ta uuris ka märkide rolli esemete ja objektide vahendamisel. Deely jõudis seisukohale, et kogemus ise on dünaamiline struktuur, mille elemendid või koostisosad vahetavad aja jooksul oma rolle ja positsioone.

John Deely on esitanud filosoofia ajaloo käsitluse märgi mõistmise ajaloo kaudu.

Ta töötas aastail 1999–2015 filosoofiaprofessorina St. Thomase Ülikoolis Houstonis Ameerika Ühendriikides. Ta on varem (aastast 1976) töötanud Dubuque'is Loras' Kolledžis. Aastal 2015 asus ta Saint Vincenti Kolledžisse Latrobe'is.

Ta oli 2006–2007 Ameerika Semiootika Seltsi tegevjuht.

Deely ja semiootika

Deely uuris Filosoofiauuringute instituuti vanemteadurina keelt ning tegi tänu sellele tutvust ka semiootikaga, milleni viis ta juhendaja Mortimer J. Adler. Deely kohtus semiootiku Thomas A. Sebeokiga 1968. aastal tänu asjaolule, et uuris keskaja vaimulike Jacques Maritaini ja Johannes Poinsot’ töid. Sebeok tegi Deelyle ettepaneku koostada arvustav väljaanne Poinsot’ "Tractatus de Signis" ("Märkide käitlusest"), mis on kõige varasem täielik süstematiseeritud uuring märkidest. Väljaande valmimine võttis aega 15 aastat ja Deelyst ja Sebeokist said lähedased partnerid. 1975. aastal asutati Ameerika Semiootika Selts, millele Deely Sebeoki palvel ka põhiseaduse koostas.

1980. aastal juhtis Deely Sebeoki palvel Ameerika Semiootika Seltsi (ingl.k Semiotic Society of America) aastaraamatu menetluse mahtude väljatöötamist. Töö viljana koostas Deely laadilehe, mille aluseks on, et keegi ei kirjuta peale nende surma – igas väljaandes peab olema märgitud allika esmane kuupäev. Idee pärineb ajaloolise kihistamise põhimõttest, kuna paljastab diskursuse kihid (nagu näiteks kivimite kihid, mis paljastavad Maa ajaloo geoloogide jaoks). Sarnaselt Thomas A. Sebeokiga tunnustas John Deely täielikult semioosi vältimatut ajaloolisust. 1982. aastal ilmus Deelyl teos "Tutvustades semiootikat" ("Why Semiotics?"), mille eessõnas identifitseeris Sebeok Deely tööd "Tractatus de Signise" kohta kui "puuduvat pusletükki antiigi ja tänapäeva käsitluses semiootika ajaloos, mis on nii pöörlemisteljeks kui ka vaheseinaks kahe suure intellektuaalse maastiku vahel, mille kummagi ökoloogiat ei saanud enne teose ilmumist piisavalt hinnata". "Tutvustades semiootikat" tugines 1981. aastal ilmunud esseel "The relation of logic to semiotics", mis pälvis esimese Mouton D’ori auhinna parima essee eest valdkonnas kalendriaastal

1990. aastal avaldas John Deely "Semiootika alused" ("Basics of Semiotics"). Thomas A. Sebeok on teost nimetanud ainsaks edukaks kaasaegseks sissejuhatuseks semiootikasse. 1963. aastal väitis Sebeok, et nüüdseks valdav nimi märgiteadusele ehk semitoloogiale hõlmab ekslikult vähem kui nimetus ütleb (pars pro toto eksiarvamus). Sarnaselt Locke’i, Peirce’i ja Jakobsoniga leidis Sebeok, et "semiootika" on õige nimi tervikule, milles "semioloogia" keskendub ainult antroprotsentrilisele osale. Kõik märgid ulatuvad kaugemale kui kultuurivaldkond seda võimaldab, hõlmates veel ka kogu elusolendite valdkonda, mida tänapäeval kutsutakse kokkuvõtlikult biosemiootikaks.

Deely ja Eesti semiootika (Tartu koolkond)

Deely on Tartu Ülikooli semiootika osakonda külastanud kolmel korral. Esmakordselt käis ta Eestis 2000. aastal ja pidas loengu teemal "Umwelt". 2005. aastal käis ta Tartu Ülikoolis esitlemas oma teose "Basics of Semiotics – Semiootika alused" neljandat trükki, mis ilmus kakskeelsena (eestikeelse tõlke tegi Kati Lindström) ning kuhu on kirjutanud eessõna ka semiootikaosakonna õppejõud Peeter Torop, Kalevi Kull ja Silvi Salupere. Deely viimane külaskäik Eestisse toimus 2009. aastal, kui ta luges seminare teemal "Human Beings Understood Semiotically".

Deely arvas, et Tartu koolkonnast peaks saama 21. sajandi maailma semiootika keskus.

Teoseid

• Myrdene Anderson, John Deely, M. Krampen, J. Ransdell, T. A. Sebeok, Thure von Uexküll. A semiotic perspective on the sciences: Steps toward a new paradigm. – Semiotica, 44, lk 7–47.
• Deely, John (toim.) 1985. "Tractatus de signis: The Semiotic of John Poinsot". Berkeley: University of California Press. ISBN 0-520-04252-2
• Deely, John 2001. "Four Ages of Understanding". Toronto: Toronto University Press. ISBN 0-8020-4735-1
• Deely, John 2005 [1990]. "Semiootika alused. Basics of Semiotics". 4th edition. [Rööptekst inglise ja eesti keeles.] Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. ISBN 9949-11-086-6
• Paul Cobley (toim). Realism for the 21st century: A John Deely reader, Scranton: Scranton University Press 2009.

Kirjandus

• Timo Maran, Kaie Kotov 2000. Galileo Galilei kohtuprotsessi mõjust semiootika arengule: Vestlus John Deelyga. Sirp 24. nov. vt
• Aare Pilv 2002. Usutlus (John Deely). Vihik nr. 1. (arhiiviversioon)
• Riho Laurisaar 2005. John Deely – semiootikaprofessor seikles Tartus. Eesti Päevaleht 18. juuni. vt
• Urve Eslas 2005. John Deely raamat näitab, et semiootika on teadus võimalusest eksida. Postimees 19. aug. vt
• Urve Eslas 2005. Semiootiline loom, kes kunagi ei kahtle. Postimees 19. aug. vt
• John Deely. Küsinud Urve Eslas, 2006. Semiootika ja eetika. Akadeemia 4, lk. 741–762.
• Aija Sakova 2009. Semiootika on inimliku mõtlemise alus ja tulevikuteadus. Universitas Tartuensis 5: 28–31. vt
• Kalevi Kull. Opus magnum: Semiotics uncovers an order in the history of philosophy. – Chinese Semiotic Studies, 2016, 12(3), lk 341–349.
• Paul Cobley, Donald Favareau, Kalevi Kull. John Deely, from the Point of View of Biosemiotics. (nekroloog) – Biosemiotics, 2017.