Johannes Keskküla

Johannes Keskküla (kodanikunimega Ülo Keskküla; 28. september 1952 Tartu – 16. detsember 2009 Tartu) oli eesti õigeusu vaimulik, aastatel 1999–2009 Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Tartu praost.

Elulugu

Ta sündis Tartus tulevase arsti Udo Keskküla ja meditsiiniõe Erna Margareeta Keskküla kolmanda lapsena. 1953. aastal kolis nende perekond Kuremäele, kus isa sai töökoha kohalikus haiglas.

Kooliteed alustas Ülo Keskküla 1959. aastal Kuremäe neljaklassilises algkoolis, 1963 jätkas haridusteed Pagari kaheksaklassilises koolis. A. Kesleri nimelise Kohtla-Järve Keskkooli lõpetas 1970. aastal.

Kooli lõpetamise järel töötas aasta Tallinnas elektrikuna ja astus sügisel 1971 Tartu Riiklikku Ülikooli psühholoogia erialale, mille lõpetas 1979. aastal.

Õpingute ajal töötas katlakütjana, Meeri internaatkooli kasvataja ja kehalise kasvatuse õpetajana. Ülikooli esimesel kursusel osales Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva Karksi-Nuia rühma töös. Karksi-Nuias tutvus ta kohaliku õigeusu preestri Viktor Linnuga ja osales kohaliku õigeusu kiriku remonttöödel. Ka järgmistel suvedel võttis ta koos venna Ardoga osa õigeusu kirikute remontimisest mitmel pool üle Eesti.

Ta ristiti Karksi-Nuia Püha Aleksei koguduses ja sai ristimisel nimeks Johannes.

Pärast ülikooli lõpetamist töötas Ülo Keskküla lühikest aega Tartu Riikliku Ülikooli kommunistliku kasvatuse laboris nooremteadurina, hiljem aga Tartu Ropka keskkatlamaja katlakütjana, trassimeistri ja brigadirina.

1986. aastal asus tööle Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudi erikonstrueerimisbüroo varustajana.

21. juulil 1989 pühitses metropoliit Aleksius Johannes Keskküla Tallinna Jumalaema Sündimise (Kaasani pühakuju) kirikus preestriks ja määras ta teenima Nõo Püha Kolmainu kogudust. Ühtlasi sai isa Johannesest Tallinna ja Eesti piiskopkonna valitsuse sekretär, kellena ta töötas kuni abipiiskop Korneliuse määramiseni Tallinna ja kogu Eesti piiskopiks 1992. aasta augustis.

Nõo koguduse kõrval määrati ta teenima ka Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti kogudust; sealse kogudusepreestrina tuli teenida lisaks veel Mehikoorma ja Võõpsu õigeusu kogudusi.

Alates 1993. aastast oli üks Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku autonoomia taastamise eestvedajaid ja allkirjastas 24. augustil 1994 ühena neljast vaimulikust palvekirja Konstantinoopoli patriarhile Bartholomeosele, millega taotleti EAÕK autonoomia taasjõustamist. Pärast Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku taastamist anti talle ülempreestri aunimetus.

1999. aastal valiti isa Johannes Tartu praostiks ja jäi sellele ametikohale oma surmani. Pärast Räpina kogudusepreestri kohusetäitja ametist vabanemist töötas lisaks kaplanina Tartu Vanglas.

Johannes Keskküla põhikoguduseks jäi kuni surmani Nõo kogudus, kuid hooldajapreestrina teenis ta veel Karksi-Nuia, Lalsi, Kavilda ja Põltsamaa õigeusu kogudusi, samuti pidas jumalateenistusi väliseestlastest õigeusulistele Stockholmis Püha Nikolai koguduses.

2005. aastal kandideeris Tartus kohalike omavalitsuste valimistel Eesti Keskerakonna nimekirjas.

Isiklikku

Johannes Keskküla oli abielus meedik Diana Keskkülaga. Abielust sündis neli last: tütred Veronika (1975) ja Vivika (1978) ning pojad Toomas (1983) ja Taaniel (1986).

Tema vend on eesti õigeusu vaimulik Ardalion Keskküla.

Välislingid

• Keskküla, Ardalion. In Memoriam : Ülempreester Johannes (Ülo) Keskküla 28.09.1952 – 16.12.2009. Metropoolia, nr 50, detsember 2009, lk 7–8.
• Pensa, Milvi. Paastukuul Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Nõo Püha Kolmainu koguduses. Nõo Valla Leht, nr 3 (134), märts 2008, lk 5.