Johannes Raudmäe
Johannes Raudmäe VR II/3 (kuni 1936. aastani Johannes Eisenberg, 22. aprill 1891 Tagatõnu talu, Kuimetsa vald (Juuru kihelkond), Harjumaa – 29. detsember 1973 Stockholm) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).
Ta oli Vabadussõja alguses soomusrongide ülemjuhataja kapten Karl Partsi adjutant ja seejärel alates märtsist 1919 kuni Vabadussõja lõpuni Soomusrongide divisjoni tagavarapataljoni 1. roodu ülem. Peale Vabadussõda aastatel 1926-1928 Kaitseliidu Järvamaa maleva pealik ja aastatel 1928-1940 Kaitseliidu Sakalamaa maleva pealik. Teises maailmasõjas 1944. aasta veebruarist kuni septembrini 5. piirikaitserügemendi ülem.
Eesti Vabadussõjas
muudaTa oli Vabadussõja alguses detsembrist 1918 kuni veebruarini 1919 soomusrongide ülemjuhataja kapten Karl Partsi adjutant. Seejärel alates veebruarist 1919 Soomusrongide divisjoni staabi adjutant. Ja märtsist 1919 kuni Vabadussõja lõpuni Soomusrongide divisjoni tagavarapataljoni 1. roodu ülem. Osales lahingutegevuses Punaarmee vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel.
Eesti Vabariigis
muudaOli 1928. aasta maist kuni 1940. aasta juunini Kaitseliidu Sakalamaa maleva pealik.
21. septembril 1933 valiti ta Allveelaevastiku Sihtkapitali Viljandi toimkonna esimeheks[1].
Teises maailmasõjas
muudaOli Teises maailmasõjas 1944. aasta veebruarist kuni Eesti vallutamiseni 5. piirikaitserügemendi ülem, kellena osales koos oma rügemendiga Peipsi ranna ja Emajõe põhjakalda kaitsmises.
26. oktoobril 1944 õnnestus tal viimase vabasse maailma jõudnud mootorpaadiga Juminda rannast Soome sõita ja sealt edasi Rootsi pääseda.
Tunnustus
muuda- Vabadusristi II liigi 3. järk, 1925
- Kaitseliidu Valgeristi III klass, 1929
- Kotkaristi V klassi teenetemärk, 1931
- Kotkaristi III klassi teenetemärk, 1935
- Eesti Punase Risti V klassi teenetemärk, 1940
Viited
muuda- ↑ Siseriigist. Vaba Maa, 24. september 1933, nr. 224, lk. 6.
Kirjandus
muuda- Mati Õun, Jaak Pihlak, "Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased", 2. kogumik, Tallinn: Sentinel, 2002, lk 89–90.
- Jaak Pihlak, "Viljandi linn ja Vabaduse Risti vennad" Viljandi Muuseum, 2010, lk 137-139.
- "Ma pääsesin siiski: kolonelleitnant Johannes Raudmäe mälestusi." Koostaja Heino Tõnismägi. Tallinn: Hea Lugu, 2013.