376-klassi kaater on Nõukogude Liidus ja Venemaal massiliselt valmistatud mitmeotstarbeline siseveekogude ja rannikumere jaoks mõeldud kerge kaater-abilaev.

Kaater Ukraina mereväes 2011. aastal
Kaater Ukraina mereväes 2011. aastal
Teenistuskäik
Nõukogude Liit
Tellitud 1948
Ehitaja Jaroslavli laevatehas
Teenistuses alates 1953
Laeva üldandmed
Klass ja tüüp 376
Veeväljasurve min 31,9 t; maks 46,9 t
Pikkus 21 m
Laius 3,8 m
Vabaparda kõrgus 0,83 m
Süvis min 1,1 m, maks 1,38 m
Kere teras
Tekiehitus teras
Kütusemahutid 1580 l
Õlimahutid 80 l
Peamasinad 1 diiselmootor 3D6
Käiturid 1 sõukruvi Ø 0,82 m
Kiirus 10,5 sõlme
Sõidukaugus 390 meremiili (või u 700 km)
Sõidupiirkond siseveekogud, rannikumeri
Kandevõime 15 t
Autonoomsus 5 päeva
Meeskond 4–10

Laiemalt tuntud kui Jaroslavets või VRD. NATO klassifikatsioon PO-2.

Alus on kerge, ökonoomne ja lihtsa konstruktsiooniga. Mõeldud nii militaar- kui ka tsiviilotstarbeks.

Kirjeldus

muuda

Kere on valmistatud terasest ja jaguneb üldiselt 7 sektsiooniks (vöörist alates):

  1. vöörpiik,
  2. 4-kohaline vöörikajut,
  3. vahekajut trepiga peatekile või laadruum,
  4. väike kambüüs ja toiduainete hoidla,
  5. masinaruum,
  6. laadruum või spetsiaalruum.
  7. ahterpiik.

Esimesed versioonid olid ankruklüüsitorudeta ja 2 ankrut paiknesid tekil. Algsed puidust põrkeprussid on vahetunud metalsete vastu. Jäämurdja stiilis vöör võimaldab sõita vajadusel praktiliselt otse siseveekogu pehmesse kaldasse. Laev ise on siiski võimeline liikuma vaid ettepurustatud jääs. Väike süvis võimaldab navigatsiooni siseveekogudel ja ranniku lähedal. Kannatab kuni 4-pallist lainetust kõrgusega kuni 1,25 m. Puuduseks on peetud õhukesevõitu korpust, sisevete jaoks kõrgevõitu vabaparrast ja üle 1 m ulatuvat süvist, kuid merele sõites on see omakorda kasulik.

Tekiehitis

muuda

Pealisehitis on eemaldatav, et võimaldada raudteevedu. Roolimaja on originaalis väikeste akendega, millest nähtavus on viletsavõitu. Seetõttu on paljude kaatrite roolimaja ümber ehitatud suuremate akendega. Lisatud on elektroonilisi navigatsioonivahendeid, mis algvariandis praktiliselt puudusid. Tekiehitises on lisaks roolimajale ja trepikäigule ette nähtud raadioruhv ja WC kraanikausiga, kuid puudub eraldi pesemisruum.

Jõuseade

muuda

Peamasin 3D6S on võimsusega 150 hj. 4-taktilisel peamasinal on 6 silindrit. Kütusekulu on sõltuvalt kiirusest 20...30 ltr/h. Käivitamine on võimalik nii suruõhu kui ka elektristarteriga. Tankimootori algega peamasin oli oma aja kohta moodne ja efektiivne, kuid tänapäeval peetakse seda mürarikkaks – eriti seetõttu, et asub laeva keskel kajutite kõrval. Hilisematele versioonidele on paigaldatud ka uuemaid võimsamaid peamasinaid. Parda elektrivool on originaalis 24 V alalisvool. Paljudel versioonidel puudub originaalis abimasin (220 V). Laeval on 1 sõukruvi. Vanematel versioonidel on ahtris 1 tüür, uuematel kõrvuti 2.

Meeskond

muuda

Koosneb pikemal sõidul tavaliselt 4 liikmest, kes moodustavad 2 vahti. Reisijaid on võimalik peale võtta kuni 12. Mereväes on meeskonna suuruseks olnud kuni 10 liiget, neist 2 mitšmanit.

Relvastus

muuda

Relvastatud variantidel on tavaliselt 1x2-25 mm automaatkahur 2M-3M või 1x2-14,5 mm kuulipilduja 2M-7. Enamik kaatreid on relvastamata, kuid paljudel on vööritekil olemas relvapaigaldusalus.

Variandid

muuda
 
RK-516 Vene mereväes
 
Laev Buotama
 
Modifitseeritud väikese korstnaga ja varjualusega ahtris. 2014.
 
Ukraina V376 variant 2-14,5 mm kuulipildujaga

Sadamateenistuse, keemialuure-, meditsiini-, õppe-, puksiir- ja reisikaatrid:

  • R376, R376U – kõige enam toodetud ja levinud versioon. Valmistatud kokku üle 400.
  • RM376
  • RM376/03765
  • RMU376 - õppeostarbeline
  • RMI376U
  • 03764

Suured hüdrograafiakaatrid (GBP):

  • G376, G376U – üks enamtoodetud versioone. Valmistatud üle 90.

Tuukrikaatrid:

  • RV376, RV376U – üks enamtoodetud versioone. Valmistatud üle 60.
  • RVN376U – (rahvamajanduse otstarbeline)
  • RV376A
  • RVK376

Torpeedoretriiverid:

  • L376
  • TL376

Kaater-miinitraalerid ja -miinijahtijad:

  • T376
  • I376, I376U

Patrullkaatrid:

Ajalugu

muuda

Kaatri projekteerimine algatati 1948. aastal Jaroslavlis laevatehases nr 345. Eelkäijaks oli 1930. aastatel valmistatud Ja (Я) klassi kaater. Projekt sai numbri 376 ja tähistuse Sever (Põhjasuund). Alustati korraga kolme põhimodifikatsiooni väljaarendamist: töökaater, tollikaater ja tuukrikaater. Kaatrit pidi olema võimalik vedada raudteeplatvormil. Esimene alus valmis 1953. a ja kohe seejärel algas massiline seeriatootmine. Aastail 1955–1957 parandati vastavalt kogemustele kaatri ehitust. Muuhulgas muutusid ankrute asukoht vööritekilt parda klüüsitorudesse ja pisut masti kuju. Uued mudelid said lõppu lisatähe "U". Esmase versiooni aluseid on säilinud väga vähe. Teiseks Jaroslavetsite tootmiskohaks sai hiljem veel Sosnovski laevatehas nr 640.

Kokku valmistati neid lihtsa ehitusega kaatreid aastakümnete jooksul mitusada (täpne arv ebaselge) ja need olid laialdaselt kasutusel eri valdkondades ning ülesanneteks hariduslikest sõjalisteni. Ühtlasi eksporditi mitukümmend kaatrit kommunismisõbralikesse riikidesse ja toodeti litsentsi alusel Bulgaarias. Tootmine lõpetati 1992. a. Jaroslavets on ilmselt üks enimtoodetud töölaevu maailmas.

Paljud alles jäänud kaatrid on tänaseks erakätes ja ka vajaduspõhiselt, sh eraisikute väikelaevadeks, rohkemal või vähemal määral ümber ehitatud. Päris originaalkujulisi Jaroslavetseid on näha võrdlemisi harva - peamiselt ettevõtete ja asutuste omanduses. Hoolimata projekti suurest vanusest ja moraalsest väsimusest ning vahepeal omadusilt märksa paremate ja tingimusilt mugavamate aluste (näiteks Flamingo) juurutamisest on paljud laevad jätkuvalt käigus. Põhjusiks võivad olla näiteks taskukohane ostuhind, tagasihoidlikud ekspluatatsioonikulud, varuosade saadavus (paljudelt maha kantud alustelt) aga ka lihtsateks ülesanneteks ja -oludeks piisav võimekus.

Jaroslavetseid on iseseisvas Eestis kasutanud teadaolevalt Kaitseliit, Veeteede Amet ja Piirivalveamet.

Arendusplaanid

muuda
 
Flamingo ja Jaroslavets Novorossiiskis

Jaroslavetsi järeltulijaks planeeriti 1970. aastail arendatud ja omadusilt efektiivsem Flamingo klassi abilaev, mis aga ei saavutanud kaugeltki võrreldavat tootmisarvukust ega levikut tänu keerukamale konstruktsioonile (kallidusele) ning lõpuks ka Nõukogude Liidu lagunemisele koos senise majandussüsteemi hääbumisega.

Jaroslavli laevatehas valmistas 2015. aastal ka algset ideed jäljendava moekama versiooni Jaroslavets-M. See pole aga tänu vahepeal kardinaalselt muutunud majandus- ja ühiskondlike olude tõttu kuigi populaarseks saanud.

Vaata ka

muuda

Välislingid

muuda