Jüri Tõnisson
Jüri Tõnisson (21. jaanuar 1929 Narva – 10. september 2020 Narva) oli eesti energeetik, koduloolane ja muinsuskaitsja.
Ta lõpetas 1949. aastal Tallinna Elektromehaanika Tehnikumi.
Aastatel 1949–1959 töötas ta Ahtme soojuselektrijaamas, pärast seda Balti soojuselektrijaamas kuni pensionile minekuni detsembris 1996.
Ta oli 1989. aastal Narva Muinsuskaitse Seltsi asutajaliige ning alates 2003. aastast oli ta selle esimees.
Ta võitles aastaid punategelaste järgi nimetatud Narva tänavate ümbernimetamise, Pimeaias Vabadussõja-aegse punaste võltsühishaua mälestusmärgi eemaldamise ja mälestiste nimekirjast[1] kustutamise ning Laidoneri liini ehitiste väljapuhastamise, tähistamise ja eksponeerimise eest.
Looming
muudaArtikleid
muuda- "Narva koonduslaagri ohvrite matmispaigast". Mälestusteleht. Alutaguse Memento nr 15, detsember 2002. Lk 6
- "Kellele püstitati obelisk?". Kultuur ja Elu, 3/ 2010
- "Vangilaagri-elust Kreenholmi puuvillaaitades". Kultuur ja Elu, 2/ 2014
- "Victoria bastion − kunagine Narva Nokia". Põhjarannik nr 131, 30. juuli 2015. Lk 6
- "Kinnipidamisasutustes hukkunute tunnustamisest". Põhjarannik nr 131, 9. august 2018. Lk 4
- "Miks tuleks laagrikalmistud sõjahaudadega võrdsustada". Põhjarannik nr 135, 18. august 2018. Lk 4
Käsikiri
muuda"Vaasa sammas". Võimaliku artikli visand. 3. märts 2013. Käsikiri Robert Treufeldti valduses
Fotosid
muuda- "Osa Suthofi pargist, kus oli Saksa sõdurite kalmistu". Juuni–juuli 1968. Eesti Sõjamuuseumi fotokogu, KLM ET 1588:282 F
- "Mälestusmärk endisel Saksa sõdurite vennaskalmistul Suthofi pargis". Juuni–juuli 1968. Eesti Sõjamuuseumi fotokogu, KLM ET 1588:283 F
- "Vaade Laagnalt Sinimägedele". 1969. Eesti Sõjamuuseumi fotokogu, KLM ET 1588:279 F
- "Sõjas kannatada saanud puu Vepskülas". 1969. Eesti Sõjamuuseumi fotokogu, KLM ET 1588:280 F
- "Narva Peetri kalmistu värav". 15. mai 1971. Eesti Sõjamuuseumi fotokogu, KLM ET 1588:278 F
Tunnustus
muudaIsiklikku
muudaTema lell oli sõjaväelane Aleksander Tõnisson.
Viited
muuda- ↑ Kultuurimälestis nr 46 "Vabadussõjas hukkunute ühishaud". Kultuurimälestiste register, vaadatud 21. juuli 2023
- ↑ Eesti Vabariigi teenetemärkide kavalerid
Kirjandus
muuda- Ahto Siig. "Võimalik, et nn. Laidoneri liini säilmed võetakse riigi kaitse alla". Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet nr 18, 8. mai 1997. Lk 9
- artikli foto: "Eesti idapiiri kaitserajatise varemed Kudruküla kandis". Foto: Jüri Tõnisson. Eesti Rahva Muuseumi fotokogu, ERM Fk 3051:5336
- "MUINSUSKAITSJAD ON KOLLEDŽI UUE HOONE EHITAMISE VASTU". Põhjarannik, 8. märts 2005
- "Eesti aja lood I-IV". Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur, toimetaja Renita Timak. Videosalvestis DVD-l, 1 tund 52 min. Tallinn: Eesti Rahvusringhääling, 2008
- Irina Tokareva. "AJALUGU: Vabadussõjas langenute mälestussammas roostetab ja laguneb. Vandaalide lõhutud kalmistu ootab presidenti". Põhjarannik nr 28, 11. veebruar 2009. Lk 4
- Taastrükk: Põhjarannik nr 43, 6. märts 2015. Lk 7
- Ilja Smirnov. "Küünlad olematu Vana-Narva mälestuseks". Põhjarannik nr 43, 5. märts 2014. Lk 4
- "Linna väärikuse küsimus". Põhjarannik nr 209, 13. detsember 2017. Lk 2
- Ants Kraut. "Jüri Tõnissoni mälestuseks". Põhjarannik nr 104, 15. september 2020. Lk 6