Jõgeva vald (1991)
Jõgeva vald oli omavalitsusüksus Jõgeva maakonnas. Vald paiknes ümber Jõgeva linna, maakonna põhja- ja keskosas. Vallavalitsus asus Jõgeval.
| Jõgeva vald | |
|---|---|
Pindala: 459 km² (2016)[1]  | |
|
Elanikke: 4307 (1.01.2017)[2] | |
| Rahvastikutihedus: 9,4 in/km² | |
|
EHAKi kood: 0248[3] | |
| Keskus: Jõgeva | |
 |
Jõgeva vald oli üks suuremaid Eesti maavaldasid pindalaga 458 km², millest umbes 32% moodustas haritav maa ja 50% metsamaa. Vallas asus 37 küla ja neli alevikku. Omavalitsusüksuse piirid kujunesid välja 1979. aastal,[4] mil Jõgeva külanõukoguga liideti Pedja külanõukogu.
Jõgeva vallavanem oli Enn Kurg.[5]
Ajalugu
muuda1866–1939
muuda
Pikemalt artiklis Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)
Jõgeva vald moodustati 1866. aasta vallaseadusega Jõgeva ja Pakaste mõisapiirkondade maa-aladele[6]. Moodustatud vald hõlmas Võduvere, Kõssima, Ellakvere, Jõgeva, Mäe, Mõisamaa, Õuna, Eristvere, Painküla, Pakaste ja Väljaotsa küla. Esimeseks vallavanemaks sai Kustav Pirn.
1920. aastate alguses liideti Jõgeva vallaga Kurista valla Kaave, Kurista, Siimusti ja Viruvere küla[7]. Selliseks jäi valla territoorium kuni 1939. aasta haldusreformini.
1939–1950
muuda- Pikemalt artiklis Jõgeva vald (1939)
1939. aasta vallareformiga liideti Jõgeva vallaga endise Härjanurme valla maa-alad, Oonurme küla maa-alad ning Kuremaa valla Võikvere asundus. 1949. aastast alates kuulus vald samal aastal loodud Jõgeva maakonna koosseisu.
1950–1993
muuda- Pikemalt artiklis Jõgeva külanõukogu
1950. aastat haldusreformiga kaotati haldusüksustena senised vallad ja maakonnad ning Jõgeva valla põhjal moodustati Jõgeva külanõukogu Jõgeva rajooni koosseisus.
1975 liideti Jõgeva külanõukoguga endise Laiuse külanõukogu maa-alad.
1979 liideti endise Pedja külanõukogu maa-alad.
1993–2017
muudaJõgeva valla omavalitsuslik staatus kinnitati aastal 1993.[8]
2017. aastal liideti haldusreformi käigus Jõgeva linn, Jõgeva vald, Palamuse vald, Torma vald ning Pajusi valla Kaave küla ja Puurmani valla Jõune, Härjanurme, Pööra ja Saduküla küla uueks Jõgeva vallaks.
Asend
muudaJõgeva vald piirnes põhjas Lääne-Virumaa Rakke valla ja Järvamaa Koeru vallaga. Idas oli ühine piir Torma vallaga, lõunas Palamuse ja Puurmani vallaga, läänes Puurmani ja Pajusi vallaga. Tähtsamatest ühendusteedest läbisid valda Piibe maantee, Jõgeva–Põltsamaa maantee ja Jõgeva–Mustvee maantee (Põltsamaa–Mustvee maantee) ning Tapa–Tartu raudtee.
Loodus
muuda
Jõgeva valla territooriumi tuumiku moodustasid Pedja jõe ja tema lisajõgede Onga ja Kaave valglad ning Vooremaa põhjaosa Laiuse suurvoor. Valla äärealad jäid Endla soostiku ja Kesk-Eesti moreentasandikule. Valla territooriumil asusid Endla ja Mustallika looduskaitseala. Valla maa-alast oli umbes 60% nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel, mis paiknesid peamiselt valla kesk- ja lääneosas, hõlmates Kurista, Vaimastvere, Kärde ja Vägeva küla, Jõgeva alevikku ning Siimusti ja Painküla alasid.
Suurematest veekogudest paiknevad osaliselt või täielikult valla piirides:
Laiuse-Kuremaa piirkond asub Saadjärve voorestiku keskosas. Seal vahelduvad 20–30 meetri kõrgused voored soo- ja järvenõgudega.
Maavarad
muudaJõgeva valla territooriumil olid arvestatavad turba, ehitusliiva ja ehituskruusa varud. Täielikult või osaliselt paiknes valla maadel seitse turbamaardlat, kaks ehituskruusa maardlat, kaheksa ehitusliiva maardlat ja üks ehituslubjakivi maardla.
Asustus
muudaJõgeva vallas eristusid kesksete asulate järgi viis põhilist piirkonda: Vaimastvere, Laiuse, Kuremaa, Jõgeva aleviku ja Siimusti. Kokku oli Jõgeva vallas 41 asulat.
Alevikud
muuda
Jõgeva alevik, Kuremaa, Laiuse, Siimusti
Külad
muudaAlavere, Ellakvere, Endla, Kaera, Kassinurme, Kaude, Kivijärve, Kurista, Kõola, Kärde, Laiusevälja, Lemuvere, Liivoja, Lõpe, Mooritsa, Mõisamaa, Paduvere, Painküla, Pakaste, Palupere, Patjala, Pedja, Raaduvere, Rohe, Selli, Soomevere, Teilma, Tooma, Vaimastvere, Vana-Jõgeva, Vilina, Viruvere, Võduvere, Võikvere, Vägeva, Väljaotsa, Õuna
Rahvastik
muudaJõgeva vallas elas 2012. aasta alguse seisuga 4911 inimest[4]. Sarnaselt enamiku maaomavalitsustega iseloomustas ka Jõgeva valda pidev rahvastiku vananemine ja vähenemine. Rahvastikumuutused alates aastast 2000:
| 2000 | 2003 | 2006 | 2009 | 2012 |
|---|---|---|---|---|
| 5410 | 5379 | 5316 | 5117 | 4911 |
Jõgeva valla rahvastik oli koondunud sellistesse suurematesse keskustesse nagu Siimusti (726 elanikku), Jõgeva alevik (560), Laiuse (411), Kuremaa (344) ja Vaimastvere (287).
Valla elanikest moodustasid 94,3% eestlased. Enam esindatud rahvused olid veel venelased (3,4%) ja soomlased (0,9%). Ülejäänud rahvused moodustasid elanikkonnast alla 0,5%. Kokku elas Jõgeva vallas 17 rahvuse esindajaid.[4]
Majandus
muudaValla suurimad tööandjad olid avalik sektor, Jõgeva Sordiaretuse Instituut ning põllumajandus- ja puidutöötlemisettevõtted.
Vaatamisväärsused
muuda
Viited
muuda- ↑ Maakatastri statistika, vaadatud 26.03.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 30.05.2017.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Jõgeva valla arengukava aastateks 2012–2020 ja tegevuskava aastateks 2012–2017.DOC. Vaadatud 6.12.2012
- ↑ Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17.10.2014
- ↑ "Jõgeva vald". Rahvusarhiivi Eesti valdade register 1866–1917. Vaadatud 19.10.2017.
- ↑ Kurista walla osa ühendatakse Jõgewa wallaga. Postimees, nr 131, 15.06.1921
- ↑ Omavalitsusliku staatuse andmise kohta (vastu võetud 22.04.1993 nr 115)