Endla järv

järv Jõgevamaal

Endla järv on järv Jõgevamaal Jõgeva vallas Kärde külas.

Endla järv
Valgla maad Eesti
Sissevool Mustjõgi
Väljavool kanal Põltsamaa jõkke
Pindala 2,844 km²
Pikkus 2,3 km
Laius 2 km
Kaldajoone pikkus 28,064 km
Kõrgus merepinnast 75 m
Koordinaadid 58° 51′ 38″ N, 26° 11′ 55″ E
Endla järv (Eesti)
Endla järv

Kirjeldus

muuda

Endla järv on 284,4 ha suur, asetsedes u 75 m kõrgusel merepinnast. Järve veetaset on korduvalt alandatud.

Järve kaldad on enamikus mudased, turbased ja raskesti ligipääsetavad, ainult kirde pool on ka kõvemat kallast. Seal asub järve ulatuv poolsaar koos Juta kiviga.

Endla järv on üks Eesti saarterohkemaid – seal on 34 saart [viide?].

Läbivool

muuda

Läbivoolujärv, kuhu suubub Mustjõgi ja mitmeid teisi kraave, samuti esineb allikaid. Väljavool toimub Räägu kanali kaudu Põltsamaa jõkke. Põltsamaa jõega ühendab järve ka Nava jõgi, mis võib sõltuvalt veetasemest voolata mõlemas suunas.[1]

Kalastik

muuda

Kaladest esineb järves särge, ahvenat, haugi ja linaskit, vähem säinast, kokre, kiiska, lutsu ja viidikat.

Üks Eesti linnustikurikkamaid järvi.

Ajulugu

muuda
 
RMK Endla metsamaja järve kirdenurgas

19. sajandi teisel poolel kaevati järve veetaseme alandamiseks ja ümbruskonna heinamaade kuivendamiseks Räägu kanal (ehk Uusjõgi) Endla järvest Sinijärve kaudu Põltsamaa jõkke ning rajati Nava jõele tamm, kuid loodimisvigade tõttu alanes veetase vaid 30 cm. 1950. aastatel läbi viidud kanali süvendamise tagajärjel langes veetase sedavõrd, et enamik Endlast kadus. Nava jõgi, mis varem võis sõltuvalt veetasemete erinevusest voolata mõlemas suunas, voolas nüüd vaid Endla poole. 1968. aastal rajati Sinijärvele algeline pais, mis Endla järve suures osas taastas.[2][3][1] 1997. aastal ehitati sinna kindlam pais. Pärast seda voolab põhiosa Põltsamaa jõe veest järve mitteläbiva haru kaudu ja Nava jõgi võib jälle mõlemas suunas voolata.[1]

Muistendid

muuda

Muistendi järgi on Endla tekkepõhjuseks uppunud Endlit leinava Juta pisarad.

Endla järve ja Vanemuise kasutütart Jutat mainitakse eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" sissejuhatuses:

Tule sa, laulik-targa tütar!
Jõua Endla järve`esta!
Pikalt ju hõbedases peeglis
Siidihiukseid silitasid. [4]

Samuti on Endla järvest juttu eepose kolmeteistkümnendas loos (Rännak laudadega. Minek allmaailma. Põrgupiigad), kus Kalevipoeg:

Käänas teelta kura käele
Otse Endla järve äärde,
Sammus siis silmasihilla
Piki sooda edaspidi.

Järve lähedal künka juures oli koobas, millest sai alguse tee allmaailma.[5]

Endla järve, täpsemalt järves asuvat Ahervaresaart, kasutati Nõukogude ajal lendurite poolt sõjalise sihtmärgina ja järve heideti lennukipomme. 2017. aasta juulis leidsid keskkonnakaitseinspektorid Endla järvest Ahervaresaare juurest vene päritolu lennuki süütepommi ZAB-50 FP.

Endla järvest on luuletuse kirjutanud Manivald Kesamaa pealkirjaga "Järv I".

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 Räägu kanal Eesti looduse infosüsteemis
  2. Helmut Joonuks (1981). Põltsamaa jõgi. Tallinn. Lk 36–39
  3. Katrin Möllits (1997). Endla ja ta sõsarjärved. Eesti Loodus, 10/1997
  4. Kalevipoeg, Kirjastus "Eesti Raamat". Tallinn 1975, lk 7
  5. Kalevipoeg, Kirjastus "Eesti Raamat". Tallinn 1975, lk 163

Välislingid

muuda