Ivan Makarov
![]() |
See artikkel on Eesti ajakirjaniku kohta; laulu- ja tantsuansambli juhi kohta vaata artiklit Ivan Makarov (ansamblijuht); teiste samanimeliste kohta vaata artiklit Ivan Makarov (täpsustus) |
Ivan Makarov (sündinud 15. oktoobril 1957 Tartus) on Eesti poliitik, ajakirjanik ja muusik, 2020. aasta veebruarist 2021. aasta jaanuarini oli ta rahvastikuministri kommunikatsiooninõunik, 2021. aasta juunist Riigikogu aseesimees Martin Helme abi, valitud 25. novembril 2021 Tallinna Linnavolikogu Haridus- ja kultuurikomisjoni aseesimeheks.

Elulugu Redigeeri
Makarov lõpetas 1979. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia kalakasvatuse erialal. Pärast ülikooli töötas ta Läänemere kalamajanduse teadusliku uurimise instituudis nooremteadurina ja Õhtulehes tõlgi ja toimetajana.[1]
Ta on töötanud Eesti Raadios (edaspidi ERR-is) 1992. aastast kuni 2020. aasta maini Raadio 4 vastutava toimetajana, juhtinud kümme aastat selle venekeelse raadiokanali reklaamiosakonda, olles ühtlasi ka clipmaker, teinud 20 aastat Raadio 4-s igapäevast Balti infosaadet "Raadius", 28 aastat öömuusika programmi ja 25 aastat hommikuprogramme, viimastel aastatel oli info- ja poliitiliste nädalasaadete "Subbotitsa" (Субботица) ja "Nedelitsa" (Неделица) juht. Makarov on teinud Vikerraadios "Keskööprogrammi" ja iganädalast vene meediaväljaannete ülevaadet, mis asendus hiljem iganädalase kommentaariga. Makarov on teinud Raadio 2-s ka muusikasaadet "Estrada".
Ta on olnud Postimehe kolumnist.
2020. aasta veebruarist kuni 2021. aasta jaanuari lõpus toimunud valitsusevahetuseni töötas ta rahvastikuminister Riina Solmani kommunikatsiooninõunikuna. Alates 2020. aasta aprillist on ta ka portaali Objektiiv kolumnist.
Alates 2022. aastast kuulub ta Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda. Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosad) 692 häält ning ei osutunud valituks.
Looming Redigeeri
Makarov andis välja ansambli Ruja üleliidulise vinüülplaadi "Pust budet vsjo". Ta on kirjutanud umbes 150 venekeelset ja sadakond eestikeelset lauluteksti.[1] Laule tema tekstidele esitasid Urmas Alender, Peeter (Pepe) Saar, Hillar Norralt, Indrek Patte, Mihkel Van, Tanel Padar, Jüri Homenja, Jaan Elgula, Mati Nuude, Estin, Erich Krieger, Tajo Kadajas, Hendrik Sal-Saller, Anne Veski, Uku Suviste, Ruja, Vanemõde, Data, Justament, Sunshine Company, 4 tankisti ja Rebane, Meie Mees, Hovery Covery, Triana Park jpt.
Laulukirjutajana ja Ivanhoe solistina on ta andnud välja 4 sooloalbumit: kaks üleliidulise tiraažiga LP-d "Ozjora" (Melodija 1981) ja "Nomen nescio. Sine loco" (Melodija 1981), venekeelse helikasseti "Tšornõi angel" (Forte 1994) ning eestikeelse CD "Pojale" (Raadius).
2019. aasta novembris ilmus Makarovi raamat "Venelane Eestimaal".
Tunnustus Redigeeri
- 2008 Avatud Eesti Fondi Koosmeele auhind
- ajakirja Nädal aastapreemia
- 2011 Valdo Pandi nimeline ajakirjanduspreemia[2]
- 2019 Postimehe aasta arvamusliider[3]
- 2020 Eesti välisministeeriumi teeneterist[4]
Isiklikku Redigeeri
Ta on filosoofide Mihhail Makarovi ja Aleksandra Gorjatšova poeg.
Viited Redigeeri
- ↑ 1,0 1,1 Ivan Makarov: ükski parasiit ei tapa oma ohvrit, Epl.delfi.ee, 2. juuni 2007
- ↑ Ivan Makarov pälvis Valdo Pandi nimelise preemia. Delfi, 3. juuni 2011.
- ↑ Postimehe aasta arvamusliidri tiitli sai Ivan Makarov. Postimees, 28. märts 2019.
- ↑ Välisministeerium andis esmakordselt välja teeneteristid. Välisministeerium, 20. veebruar 2020.