Inuktituti keel
Inuktitut või Ida-Kanada inuiti keel (ᐃᓄᒃᑎᑐᑦ, murdeti ka Inuktitut, Inuttitut, Inuktitun, Inuinnaqtun, Inuttut) on Kanadas räägitav inuiti keel. Keele rääkijaid on üle 35 000 (lisatud Lääne-Kanada inuiti), kellest 200 elab väljaspool traditsioonilisi inuittide alasid [1].
| Ida-Kanada inuiti keel (Inuktitut) | |
|---|---|
| Kokku kõnelejaid | Emakeelena 14 000 (1991) |
| Keelesugulus |
eskimo-aleuudi keeled inuiti keeled Ida-Kanada inuiti keel |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | iu |
| ISO 639-2 | iku |
| ISO 639-3 | ike |
 Ida-Kanada inuiti murded (Kivallirmiutut, Aivilingmiutut, Qikiqtaaluk uannangani, Qikiqtaaluk nigiani, Nunavimmiutitut, Nunatsiavummiutut) | |
Inuktituti keelt kõneldakse Kanada Arktika saarestikus ja mujal Põhja-Jäämere rannikul kuni Labradori mere rannikuni. Eristatakse kaht murret ja 14 murrakut.[viide?]
Inuktituti keel jaguneb lääne- ja idamurdeks. Neid peetakse vahel eraldi keelteks. Seetõttu on väljend "inuktituti keel" kahetähenduslik: ta võib tähendada nii lääne- ja idamurret koos kui ka ainult idamurret. Ida-Kanada inuiti keel jaguneb kuueks murdeks: Kivallirmiutut, Aivilingmiutut, Qikiqtaaluk uannangani, Qikiqtaaluk nigiani, Nunavimmiutitut, Nunatsiavummiutut
Inuktituti keele läänemurde nimi on inuinnaqtun. Kirjakeeli eristab see, et inuktituti kirjutatakse silpkirjas ja inuinnaqtuni ladina kirjas, kuid lisaks kajastatakse inuinnaqtunis ka mõningaid ida- ja läänemurde erisusi.
Inuktituti keel on Kanada Loodealade ja Nunavuti üks ametlikke keeli. Nunavutis on neli ametlikku keelt: inglise keel, prantsuse keel, inuktituti keel ja inuinnaqtun.
Inuktituti keele positsioon inuittide seas on tugev. 2001. aasta rahvaloendus loendas Kanadas 24 000 inuitti, kellest 80% väitis end inuktituti keelt oskavat ja 3500 neist väitis end oskavat üksnes inuktituti keelt.
Murded muuda
Ida-Kanada inuiti keel jaguneb kuueks murdeks:
- Kivalliq-Aiviliki murded
- Kivalliq (enda nimi ᑭᕙᓪᓕᕐᒥᐅᑦ Kivallirmiut, Kivallirmiutut, Kivallirmiutun, Inuktitun; ingl. Kivalliq, Keewatin dialect, Caribou dialect, Caribou Inuit (sensu stricto)). Nunavutis ᖃᒪᓂᑦᑐᐊᖅ (Qamanittuaq/Baker Lake) ja ᑎᑭᕋᕐᔭᖅ (Tikirarjuaq/Whale Cove).
- ingl. Qairnirmiut subdialect. Hõimud: Qaernermiut, (?) Harvaqtormiut
- ingl. Hauniqturmiut subdialect.
- ingl. Paallirmiut subdialect.
- ingl. Ahiarmiut subdialect.
- Aivilik (enda nimi Aivilingmiutut, Inuktitut; ingl. Aivilik dialect, Walrus Inuit). Nunavutis ᓴᒡᓕᖅ (Sagliq/Southampton Island), ᐃᒡᓗᓪᓕᒑᕐᔪᒃ (Igluligaarjuk/Chesterfield Inlet) ja ᑲᖏᖅᖠᓂᖅ (Qangiqłiniq/Rankin Inlet).
- Sallirmiut (ingl. Southampton subdialect)
- Rankin (ingl. Rankin subdialect). Hõimud: Aivilingmiut, (?) Amitormiut
- Kivalliq (enda nimi ᑭᕙᓪᓕᕐᒥᐅᑦ Kivallirmiut, Kivallirmiutut, Kivallirmiutun, Inuktitun; ingl. Kivalliq, Keewatin dialect, Caribou dialect, Caribou Inuit (sensu stricto)). Nunavutis ᖃᒪᓂᑦᑐᐊᖅ (Qamanittuaq/Baker Lake) ja ᑎᑭᕋᕐᔭᖅ (Tikirarjuaq/Whale Cove).
- Qikiqtaaluki murded
- Põhja-Qikiqtaaluk (Põhja-Baffin, enda nimi Qikiqtaaluk uannangani, Inuktitut; ingl. North Baffin dialect, North Qikiqtaaluk dialect). Nunavutis ᐃᒡᓗᓕᒃ (Iglulik/Igloolik), ᓴᓂᕋᔭᖅ (Sanirajaq/Hall Beach), ᒥᑦᑎᒪᑕᓕᒃ (Mittimatalik/Pond Inlet), ᑲᖏᖅᑐᒑᐱᒃ (Kangiqtugaapik/Clyde River), ᐃᒃᐱᐊᕐᔪᒃ (Ikpiarjuk/Arctic Bay), ᓇᓂᓯᕕᒃ (Nanisivik), ᖃᐅᓱᑦᑐᖅ (Qausuittuq/Resolute) ve ᐊᐅᔪᐃᑦᑐᖅ (Aujuittuq/Grise Fiord).
- Tununirmiut (ingl. Tununirmiut subdialect). Hõimud: Nedlungmiut, Tununirusirmiut, Tununermiut, Mittimatalingmiut [rahvas] Mittimatalingmiutut [keel], Aggomiut, (?) Pilingmiut
- Iglulirmiut (ingl. Iglulingmiut subdialect)
- Lõuna-Qikiqtaaluk (Lõuna-Baffin, enda nimi Qikiqtaaluk nigiani, Inuttitut; ingl. South Baffin dialect (sensu lato), South Qikiqtaaluk dialect). Nunavutis ᑲᖏᖅᑐᒑᐱᒃ (Kangiqtugaapik/Clyde River), ᕿᑭᖅᑕᕐᔾᔪᐊᖅ (Qikiqtarjuaq/Broughton Island), ᐸᖕᓂᖅᑐᐅᖅ (Pangniqtuuq/Pangnirtung), ᐃᖃᓗᐃᑦ (Iqaluit/Frobisher Bay), ᑭᖕᒥᕈᒃ (Kingmiruk/Lake Harbour) ja ᑭᙵᐃᑦ (Kinngait/Cape Dorset).
- kagu-murre (ingl. Southeast Baffin subdialect, East Baffin dialect). Hõimud: Akudnirmiut, Padlimiut, Qinguamiut, Saumingmiut, Kingnaitmiut, Qinguamiut, Okomiut, Talirpingmiut
- edela-murre (ingl. Southwest Baffin subdialect, South Baffin dialect (sensu stricto)). Hõimud: Kingarmiut või Sikosuilarmiut (ingl. Cape Dorset dialect), Akuliarmiut, Nugumiut, Qaumauangmiut
- Põhja-Qikiqtaaluk (Põhja-Baffin, enda nimi Qikiqtaaluk uannangani, Inuktitut; ingl. North Baffin dialect, North Qikiqtaaluk dialect). Nunavutis ᐃᒡᓗᓕᒃ (Iglulik/Igloolik), ᓴᓂᕋᔭᖅ (Sanirajaq/Hall Beach), ᒥᑦᑎᒪᑕᓕᒃ (Mittimatalik/Pond Inlet), ᑲᖏᖅᑐᒑᐱᒃ (Kangiqtugaapik/Clyde River), ᐃᒃᐱᐊᕐᔪᒃ (Ikpiarjuk/Arctic Bay), ᓇᓂᓯᕕᒃ (Nanisivik), ᖃᐅᓱᑦᑐᖅ (Qausuittuq/Resolute) ve ᐊᐅᔪᐃᑦᑐᖅ (Aujuittuq/Grise Fiord).
- Nunavik-Nunatsiavuti murded
- Nunavik (enda nimi Inuttitut, Nunavimmiutitut, Nunavimiut; ingl. Nunavik dialect, Arctic Quebec Inuit). ᑰᑦᔪᐊᕌᐱᒃ (Kuujjuaraapik/Great Whale River), ᐅᒥᐅᔭᖅ (Umiujaq), ᐃᓄᑦᔪᐊᖅ (Inujjuaq/Inukjuak), ᐳᕕᕐᓂᑐᖅ (Puvirnituq), ᓴᓂᑭᓗᐊᖅ (Sanikiluaq), ᒣᓚᓯᒃᑯᑦ (Mailasikkut/Chisasibi), ᐊᑯᓕᕕᒃ (Akulivik), ᐃᕗᔨᕕᒃ (Ivujivik), ᓴᓪᓗᐃᑦ (Salluit), ᑲᖏᖅᓱᔪᐊᖅ (Kangiqsujuaq), ᖁᐊᖅᑕᖅ (Quaqtaq), ᑲᖏᕐᓱᒃ (Kangirsuk), ᐊᐅᐸᓗᒃ (Aupaluk), ᑕᓯᐅᔭᖅ (Tasiujaq), ᑰᑦᔪᐊᖅ (Kuujjuaq/Fort Chimo), ᑲᖏᖅᓱᐊᓗᑦᔪᐊᖅ (Kangiqsualujjuaq), ᑕᕐᐸᖓᔪᖅ (Tarpangajuq) ja ᑭᓪᓕᓂᖅ (Killiniq/Port Burwell).
- Tahagmiut või Tarramiut [rahvas] Tarramiutut või Taqramiutut [keel]. Hõimud: Nuvugmiut, Ungavamiut, Tahagmiut
- Siqinirmiut. Hõimud: Koksoakmiut, Kangiqsualujjuamiut, Kidlinungmiut
- Itivimiut
- Qikirtamiut (ingl. Belcher Islands Inuit)
- Nunatsiavut või Labrador (enda nimi Inuttut, Inuttitut, Nunatsiavummiutut, Labradorimiutut; ingl. Labrador Inuttut, Labrador Inuttitut). Naini (Nain), Hopedale, Maqûvik (Makkovik), Ukkusitsalik (Davis Inlet), Vaali (Goose Bay–Happy Valley), Nutâk (Nutak), Hebron†, Tikirarsuarusik (Rigolet).
- Põhja-Nunatsiavut (ingl. Northern Labrador subdialect, Labrador Inuttut (sensu stricto)). Hõimud: Kongithlushuamiut, Chuckbuckmiut, Nunenumiut, Avitumniut
- Rigolet (ingl. Rigolet subdialect, Rigolet Inuttut). Hõimud: Aivitumiut, (?) Netcetumiut, (?) Puthlavamiut
- Nunavik (enda nimi Inuttitut, Nunavimmiutitut, Nunavimiut; ingl. Nunavik dialect, Arctic Quebec Inuit). ᑰᑦᔪᐊᕌᐱᒃ (Kuujjuaraapik/Great Whale River), ᐅᒥᐅᔭᖅ (Umiujaq), ᐃᓄᑦᔪᐊᖅ (Inujjuaq/Inukjuak), ᐳᕕᕐᓂᑐᖅ (Puvirnituq), ᓴᓂᑭᓗᐊᖅ (Sanikiluaq), ᒣᓚᓯᒃᑯᑦ (Mailasikkut/Chisasibi), ᐊᑯᓕᕕᒃ (Akulivik), ᐃᕗᔨᕕᒃ (Ivujivik), ᓴᓪᓗᐃᑦ (Salluit), ᑲᖏᖅᓱᔪᐊᖅ (Kangiqsujuaq), ᖁᐊᖅᑕᖅ (Quaqtaq), ᑲᖏᕐᓱᒃ (Kangirsuk), ᐊᐅᐸᓗᒃ (Aupaluk), ᑕᓯᐅᔭᖅ (Tasiujaq), ᑰᑦᔪᐊᖅ (Kuujjuaq/Fort Chimo), ᑲᖏᖅᓱᐊᓗᑦᔪᐊᖅ (Kangiqsualujjuaq), ᑕᕐᐸᖓᔪᖅ (Tarpangajuq) ja ᑭᓪᓕᓂᖅ (Killiniq/Port Burwell).
Näited muuda
| ainsus | kaksus | mitmus | tähendus |
| ᐃᖃᓗᒃ iqaluk | ᐃᖃᓘᒃ iqaluuk | ᐃᖃᓗᐃᑦ iqaluit | kala |
| ᐃᕐᖑᓯᖅ irngusiq | ᐃᕐᖑᓰᒃ irngusiik | ᐃᕐᖑᓰᑦ irngusiit | tass |
| ᓵ saa | ᓵᒃ saak | ᓵᑦ saat | laud |
| ᑎᑎᕋᐅᑦ titiraut | ᑎᑎᕋᐅᑏᒃ titirautiik | ᑎᑎᕋᐅᑏᑦ titirautiit | sulepea |
| ᐅᑳᓚᐅᑦ uqaalaut | ᐅᑳᓚᐅᑏᒃ uqaalautiik | ᐅᑳᓚᐅᑏᑦ uqaalautiit | telefon |
Tähestik muuda
| lühike | pikk | ladina | lühike | pikk | ladina | lühike | pikk | ladina | silbi lõpus | ladina | |||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| ᐃ | ᐄ | i (ii) | ᐅ | ᐆ | u (uu) | ᐊ | ᐋ | a (aa) | ᐦ | h | |||
| ᐱ | ᐲ | pi | ᐳ | ᐴ | pu | ᐸ | ᐹ | pa | ᑉ | p | |||
| ᑎ | ᑏ | ti | ᑐ | ᑑ | tu | ᑕ | ᑖ | ta | ᑦ | t | |||
| ᑭ | ᑮ | ki | ᑯ | ᑰ | ku | ᑲ | ᑳ | ka | ᒃ | k | |||
| ᒋ | ᒌ | gi | ᒍ | ᒎ | gu | ᒐ | ᒑ | ga | ᒡ | g | |||
| ᒥ | ᒦ | mi | ᒧ | ᒨ | mu | ᒪ | ᒫ | ma | ᒻ | m | |||
| ᓂ | ᓃ | ni | ᓄ | ᓅ | nu | ᓇ | ᓈ | na | ᓐ | n | |||
| ᓯ | ᓰ | si | ᓱ | ᓲ | su | ᓴ | ᓵ | sa | ᔅ | s | |||
| ᓕ | ᓖ | li | ᓗ | ᓘ | lu | ᓚ | ᓛ | la | ᓪ | l | |||
| ᔨ | ᔩ | ji | ᔪ | ᔫ | ju | ᔭ | ᔮ | ja | ᔾ | j | |||
| ᕕ | ᕖ | vi | ᕗ | ᕘ | vu | ᕙ | ᕚ | va | ᕝ | v | |||
| ᕆ | ᕇ | ri | ᕈ | ᕉ | ru | ᕋ | ᕌ | ra | ᕐ | r | |||
| ᕿ | ᖀ | qi | ᖁ | ᖂ | qu | ᖃ | ᖄ | qa | ᖅ | q | |||
| ᖏ | ᖐ | ngi | ᖑ | ᖒ | ngu | ᖓ | ᖔ | nga | ᖕ | ng | |||
| ᙱ | ᙲ | nngi | ᙳ | ᙴ | nngu | ᙵ | ᙶ | nnga | ᖖ | nng | |||
| ᖠ | ᖡ | łi | ᖢ | ᖣ | łu | ᖤ | ᖥ | ła | ᖦ | ł |
Viited muuda
- ↑ 147 Kanadas räägitavat keelt kõneleja elukoha järgi rühmitatuna (inglise keeles) ja 165 Kanadas räägitavat keelt kõneleja soo järgi rühmitatuna (inglise keeles)