Ilmar Taska

Ilmar Taska (sündinud 21. mail 1953 Kirovis) on eesti filmilavastaja, -produtsent ja -stsenarist ning kirjanik. Ta on loonud Eesti esimese eratelekanali.

Ilmar Taska ühe Pobeda ees

1990. aastal oli Oscari gala ühe osa produtsent. Aastatel 1993–1997 tegeles Kanal 2 loomise ja arendamisega.

ElukäikRedigeeri

Ta lõpetas 1971. aastal Tallinna 22. Keskkooli^[1] ja 1976. aastal Ülevenemaalise Riikliku Kinematograafia Instituudi (Moskva kinoinstituudi) filmiteadlasena. Aastatel 1976–1978 töötas Tallinnfilmis stsenaariumide toimetuskolleegiumi liikmena, ta on tegelenud filmidega "Hukkunud Alpinisti hotell", "Navigaator Pirx" ja "Tuulte pesa".^[viide?]

1978. aastal asus seoses abiellumisega elama Rootsi. Seal töötas ta näitlejana Remote Control Productionsi ja Nordstjärna teatritruppides ning oli dokumentaalfilmi "Paul Wunderlich" režissöör. 1985. aastal sai Rootsi Instituudi ja Skandinaavia-Ameerika Fondi stipendiumid Ameerikasse, kus tegutses stsenaristi, produtsendi ja toimetajana.

Aastatel 1987–1988 oli ta Ameerika-Nõukogude Filmiinitsiatiivi asepresident. Aastatel 1988–1990 töötas filmiettevõttes Fries Entertainment. Märkimisväärne on, et senini ainsa eestlasena on Taska tootnud ja kirjutanud Hollywoodi stuudio filmi ("Back in the USSR", 1991, Largo Ent. / 20th Century Fox) ja lavastanud õudusfilmi ("Thy Kingdom Come/Wings of Fear", 2010).

Eestis on Ilmar Taska lavastanud mängufilmi "Täna öösel me ei maga" ja näidendi "Üks suveöö Rootsis". Viimane rääkis Andrei Tarkovskist ja pälvis Vene kultuuripreemia.

LoomingRedigeeri

Kirjanduslik loomingRedigeeri

2011. aastal avaldas Taska raamatu "Parem kui elu", mille esimeses osas kirjeldab värvikalt oma kohtumisi erinevate Hollywoodi tähtedega ja tööd legendaarses 20th Century Foxi stuudios. Raamatu teise osasse on koondatud lühijutud.
2014. aastal pälvis Taska Loomingu novellipreemia lühijutu "Pobeda" eest.
2014. aastal avaldas Rootsi kirjastus Soleka Förlag Ilmar Taska lühijuttude kogumiku "Skönare än livet".
2015. aastal valiti Taska lühijutt "Apartment for Rent" Euroopa parimate hulka ja avaldati kogumikus "Best European Fiction 2016".
2016. aastal ilmus kirjastuses Varrak romaan "Pobeda 1946", mis sai palju positiivset vastukaja.

Ilmar Taska loomingut on tõlgitud bulgaaria, hollandi, inglise, leedu, läti, rootsi, saksa, soome, taani, ja ungari keelde.

FilmidRedigeeri

1976–1978 töötas Tallinnfilmis stsenaariumide toimetuskolleegiumi liikmena, filmide "Hukkunud Alpinisti hotell" ja "Tuulte pesa" ("Võõras") toimetajana.
1983–1986 "Naabermaa Eesti" (telesaated) ja dokumentaalfilm saksa kunstnikust Paul Wunderlichist
1992 "Back in the USSR", produtsent ja kaasautor
1993 "Küünlad pimeduses" (režissöör Maximilian Schell), produtsent
1999 "Out of the Cold" (režissöör Aleksandr Buravskiy), kaasprodutsent
2004 "Täna öösel me ei maga", režissöör
2009 "Hirmu tiivad" (varasema pealkirjaga "Sinu riik tulgu", Ameerika-Itaalia-Hispaania), režissöör ja üks produtsentidest.

MuudRedigeeri

1980–1983 töötas sõltumatute teatritega Remote Control Productions ja Nordstjärna
2010 lavastas Londonis Courtyardi teatris Tony J. Williamsi näidendi “Armastuse jõud”
2011 lavastas West-Hollywoodis Macha teatris Odalys Nanini näidendi "Lavender Love"
2011 raamat "Parem kui elu"
2012 Erland Josephsoni näidendi "Üks suveöö Rootsis" lavastaja Tallinna Vene Teatris
2012 Steve Gough' näidendi "Godot" lavastaja MET Teatris Los Angeleses
2009. aastast filmimüügi ja -levi firma House of Film (Beverly Hills) konsultant

IsiklikkuRedigeeri

Ilmar Taska on Eduard Taska pojapoeg. Tal on poeg Kristian Taska. Tema õde Marje Taska on eesti ja rootsi kunstnik. Nende emapoolne vanaema Elisabeth Haman oli naistearst.

Tema elukaaslane on Hille Karm, kellega tal on poeg ja tütar, 2018. sündinud kaksikud.^[2]

ViitedRedigeeri

↑ JWG vilistlased
↑ Kirsti Vainküla. Ilmar Taska ja Hille Karmi meeldiv šokk: 51aastaselt emaks, 65aastaselt isaks. Eesti Ekspress, 08.08.2018.

VälislingidRedigeeri

[1] JWG vilistlased

[2] Kirsti Vainküla. Ilmar Taska ja Hille Karmi meeldiv šokk: 51aastaselt emaks, 65aastaselt isaks. Eesti Ekspress, 08.08.2018.

[1]

[2]