Ilmar Arro

Ilmar Arro (27. märts 1942 Raikküla vald9. juuli 2021 Tallinn) oli eesti tehnikateadlane.

HaridusRedigeeri

Lõpetas Kabala 7-a. Kooli 1956. aastal. Seejärel õppis Tallinna Polütehnikumis elektrotehnikat (tehnik-elektrik traatside ja raadiofitseerimise alal) 19561960; Bontš-Brujevitši nimelises Elektrotehnika Sideinstituudis raadioside ja levi erialal (raadioside insener) 19601965 ning aspirantuuris 19681970.

Ilmar Arro on täiendanud end Eesti NSV Sideministeeriumi Arvutuskeskuses 1975; Eesti NSV TA Küberneetika Instituudis 1979; Eesti NSV TA Küberneetika Instituudi Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroos ja Taškendi Elektrotehnilises Sideinstituudis 1984; Tehnilise Füüsika Liiduametis (Berliin) 1996. [1][2]

Ta on tehnikateaduste kandidaat 1971 (Bontš-Brujevitši nimeline Elektrotehnika Sideinstituut); tehnikateaduste doktor 1992 (Moskva Lennundusinstituut); dotsent 1976; professor 1992. [1]

TöökäikRedigeeri

Leningradi raadiokeskus N3, tehnik 19601961; Bontš-Brujevitši nimeline Elektrotehnika Sideinstituut, tehnik, insener 19621966, nooremteadur 19681970; Eesti Vabariiklik Raadiokeskus, insener 19661967.

Tallinna Polütehnilises Instituudis 19671978: raadiotehnika kateedri assistent, vanemõpetaja 1967, 19711973, dotsent 19731985; elektroautomaatika teaduskonna prodekaan 19741978.

Eesti NSV TA Küberneetika Instituudi Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo projekti peakonstruktor 19851991; AS Ahero juhatuse esimees 1991.

TTÜs: raadio- ja sidetehnika instituudi signaalitöötluse õppetooli juhataja 1992; direktor 19921996; signaalitöötluse professor 19922005; emeriitprofessor 2005–2021. [1], [2].

Teadustöö põhisuunadRedigeeri

Ionosfäärifüüsika, raadiolainete levi, raadioluure ja raadiovastutegevus; radari- ja navigatsioonisüsteemid, allveeakustika, sonarsüsteemid, signaalide teooria ja signaalide töötlemise algoritmid, kodeerimine, signaaliprotsessorid, erisidetehnika, krüptograafia. Ta on välja töötanud ja konstrueerinud ionosfääriradarite signaalide digitaaltöötluse algoritmid ja neid realiseerivad protsessorid, reaalsignaali kiired, Fourier’ teisenduste algoritmid ja neid realiseerivad protsessorid, alginfo liiasust kahandavad algoritmid ja neid realiseerivad kosmoselaeva MIR pardaprotsessorid, peidetud parameetritega seonduvad signaalid, nende optimaalsed ja adaptiivsed digitaaltöötluse algoritmid ning nende alusel realiseeritud aktiivsonarid merepõhja kaardistamiseks.[1][2] Avaldanud üle 130 teaduspublikatsiooni, sh 3 monograafiat, omab 6 autoritunnistust: Signaalide digitaaltöötlus (Tallinn, 1996), Sonartehnika (Tallinn, 1998), Statistilise raadiotehnika alused (Tallinn, 1975). [1]

Teaduskorralduslik tegevusRedigeeri

Raadioelektroonika ühingu allorganisatsiooni esimees 19731975; Ameerika Matemaatikaühingu (American Mathematical Society) tegevliige 1988–…; Eesti Elektroonikaühingu tegevliige. [1]

TunnustusRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Ilmar Arro oli poliitik Lembit Arro vend.

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk. 36-37
  2. 2,0 2,1 2,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon. Köide 1. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk. 98-99