Hesseni maakrahvkond
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2014) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Hesseni maakrahvkond (saksa Landgrafschaft Hessen) oli Saksa-Rooma riigi vürstkond. See eksisteeris üksusena aastatel 1264–1567, kui see jagati viimase maakrahvi Philipp I poegade vahel.
|
Landgrafschaft Hessen 1264–1567 | |
  Lipp
Vapp
| |
 Hesseni maakrahvkond (sinine) 1400. aasta paiku | |
| Valitsusvorm | feodaalmonarhia |
|---|---|
| Osa | Saksa-Rooma riigist |
| Pealinn |
Marburg, Gudensberg, Kassel (aastast 1277) |
Ajalugu Redigeeri
Varakeskajal moodustas germaani hõimu kattide järgi nime saanud Hessengau territoorium, samuti külgnev Lahngau Saksa Frangimaa hõimuhertsogkonna põhjaosa. Pärast Konradiinidest hertsogite hääbumist omandati need Reini Frangimaa krahvkonnad järk-järgult Tüüringi maakrahvi Ludwig I ja tema järglaste poolt.
Pärast Tüüringi pärilussõda maakrahv Heinrich Raspe surma järel aastal 1247 tagas tema vennatütar, Brabanti hertsoginna Sophie Hesseni valdused oma alaealisele pojale Heinrichile, kellest sai aastal 1246 esimene Hesseni maakrahv ja Hesseni dünastia asutaja. Ülejäänud Tüüringi maakrahvkond läks Wettinist Meißeni markkrahvile Heinrich III-le. Hesseni Heinrich I ülendati aastal 1292 Saksamaa kuninga Adolfi poolt vürstiseisusse.
Aastatel 1308–1311 ja taas aastast 1458 oli maakrahvkond jagatud Ülem-Hesseniks ja Alam-Hesseniks kuni taasühendamiseni maakrahv Wilhelm II ajal aastal 1500. Maakrahvkond tõusis esmatähtsaks Wilhelmi poja, maakrahv Philipp I (Philipp Suuremeelne) ajal, kes võttis peale 1526. aasta Hombergi sinodit omaks protestantismi ning astus seejärel samme protestantlike vürstide ja valitsejate kaitseliidu loomiseks katoliikliku keisri Karl V vastu. Pärast Philipp I surma aastal 1567 jagati maakrahvkond tema poegade vahel esimesest abielust, mis nõrgestas otsustavalt selle tähtsust, järegmiselt:
- Hessen-Kassel (aastast 1803 Hesseni kuurvürstkond, aastal 1866 liidendati Preisimaa Hessen-Nassau provintsi) läks Wilhelm IV-le;
- Hessen-Marburg (liin hääbus aastal 1604, liidendati Hessen-Kasselisse ja Hessen-Darmstadti) läks Ludwig IV-le;
- Hessen-Rheinfels (liin hääbus aastal 1583, liidendati Hessen-Kasselisse) läks Philipp II-le;
- Hessen-Darmstadt (aastast 1806 Hesseni suurhertsogkond, aastast 1918 Hesseni Rahvariik) läks Georg I.
Hesseni territooriume ei taasühendatud kuni Suur-Hesseni moodustamiseni (kuigi ilma Reini Hessenita) liitlaste poolt okupeeritud Saksamaa osana aastal 1945.