Hesseni maakrahvkond

Hesseni maakrahvkond (saksa Landgrafschaft Hessen) oli Saksa-Rooma riigi vürstkond. See eksisteeris eraldi maaüksusena 1264. aastast kuni 1567. aastani, mil see jagati viimase maakrahvi Philipp I poegade vahel.

Landgrafschaft Hessen
Hesseni maakrahvkond


1264–1567
Lipp
Vapp
Hesseni maakrahvkond (sinine) 1400. aasta paiku
Valitsusvorm feodaalmonarhia
Osa Saksa-Rooma riigist
Pealinn Marburg, Gudensberg,
Kassel (aastast 1277)

Ajalugu

muuda

Varakeskajal moodustas germaani hõimu kattide järgi nime saanud Hessengau territoorium ning sellega külgnev Lahngau Frangimaa hõimuhertsogkonna põhjaosa. Pärast konradiinidest hertsogite hääbumist omandasid Tüüringi maakrahv Ludwig I ja tema järglased järk-järgult need Lääne-Frangimaa krahvkonnad.

Maakrahv Heinrich Raspe surma järel 1247. aastal puhkenud Tüüringi pärilussõjas tagas tema vennatütar, Brabanti hertsoginna Sophie, Hesseni valdused oma alaealisele pojale Heinrichile, kellest sai 1247. aastal esimene Hesseni maakrahv ja Hesseni dünastia asutaja. Ülejäänud Tüüringi maakrahvkond läks Wettinist pärit Meißeni markkrahvile Heinrich III-le. Saksamaa kuningas Adolf ülendas Hesseni Heinrich I 1292. aastal vürstiseisusse.

Aastatel 1308–1311 ja taas 1458. aastast oli maakrahvkond jagatud Ülem-Hesseniks ja Alam-Hesseniks. See taasühendati maakrahv Wilhelm II ajal aastal 1500. Maakrahvkond tõusis esmatähtsaks Wilhelmi poja, maakrahv Philipp I (Philipp Suuremeelse) ajal, kes võttis pärast 1526. aasta Hombergi sinodit omaks protestantismi ning astus seejärel samme protestantlike vürstide ja valitsejate kaitseliidu loomiseks katoliikliku keisri Karl V vastu. Pärast Philipp I surma 1567. aastal jagati maakrahvkond tema poegade vahel esimesest abielust, mis nõrgestas oluliselt maakrahvkonna tähtsust.

Hesseni territooriumid taasühendati alles 1945. aastal Suur-Hesseni moodustamisel (ilma Reini Hessenita) liitlaste poolt okupeeritud Saksamaa osana.

Vaata ka

muuda