Võldas

See artikkel räägib kalaliigist; perekonna kohta vaata artiklit Võldas (perekond)

---

Võldas ehk harilik võldas ehk euroopa võldas (Cottus gobio) on võldaslaste sugukonda võldaste perekonda kuuluv kala.

Harilik võldas
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 2.3)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Luukalad Actinopterygii
Selts	Meripuugilised Scorpaeniformes
Sugukond	Võldaslased Cottidae
Perekond	Võldas Cottus
Liik	Võldas
Binaarne nimetus
Cottus gobio Linnaeus, 1758

Võldas Bodeni järve põhjal

Võldas elab igal pool Euroopas Põhja-Hispaaniast kuni Uuralini. Teda leidub mitmes Mandri-Eesti veekogus.

Võldas on paikse eluviisiga põhjakala ja võrdlemisi väikese levimisvõimega, seega osutuvad ebasoodsate elutingimustega jõelõigud talle tihti levila laiendamisel ületamatuks takistuseks.

Eestis kuulub võldas looduskaitsealuste liikide III kategooriasse, kuid kogu maailmas arvatakse võldas kõige vähem ohustatud liikide hulka.

Võldas elab enamasti magevees, harvem riimvees, eelistades puhtaveelisi veekogusid.

Võldas on kuni kümne sentimeetri pikkune kala. Eestist Ahja jõest, 1987 aastal püütud suurim võldas oli 13 sentimeetrit pikk ja kaalus 42,2 grammi. Ta on väga aeglase kasvuga kala.

Võldase keha on soomusteta, küll võib kehapinnal leiduda tahapoole suunatud väikeseid ogakesi. Kehal asub kaks seljauime, mis peaaegu on ühinenud: esimene lühem ja tugevate ogakiirtega, tagumine pikem ja pehmem. Lõpuskaanest turritab välja üksik oga. Võldas on laia peaga ja külgedelt lamendunud tagakehaga. Peaaegu kogu pea ulatuses on tihedate peente hammastega suu. Silmad asuvad kõrgel pealael. Eriti huvitavad on kala rinnauimed, suured ja lehvikutaoliselt ümardunud. Need ulatuvad kala pärakuni. Võldas on pruunikas-hallikat värvi, tumedamate laikudega ja kohandunud veekogu põhjas varjatud eluviisiks. Kõhualune on heledam. Maikuus muutub isase võldase tume värvus hoopis eredamaks, erkoranži äärega. Võldasel on oskus suhteliselt kiiresti oma värvust muuta.

Võldase venekeelne nimetus подкаменщик ('kivialune') viitab kala kombele peituda mitmesuguste veealuste esemete varju, mis pakuvad talle kaitset vaenlaste eest ja võimaldavad tal endal saaki luurata.

Suuremad võldased on röövkalad, kes luuravad saaki oma alalise elupaiga läheduses. Nende toiduks on lisaks selgrootutele teiste kalade, kõige sagedamini forelli, luukaritsa ja trullingu mari, vastsed ja maimud. Võldas ajab vee häguseks, laskub põhja ja alla langev hägu katab ta kinni. Niimoodi muutub võldas peaaegu märkamatuks. Kui saak lähedusse tuleb, teeb võldas kiire sööstu ja püüab selle kinni. Niimoodi peab ta jahti ainult päeval, hommikul ja õhtul ujub ta saaki otsides ringi.

Võldas ise on forelli ja lutsu lemmiksaak.

Kevadel, märtsist maini koeb emane puhastatud kivile mõnikümmend suurt marjatera. Isane kaitseb neid vaenlaste eest ning puhastab marja, vehkides koetud marja kohal oma suurte rinnauimedega.

Kirjandus

• Ajakiri Kalastaja, nr 33 lk 20

Välislingid

• Võldas andmebaasis eElurikkus