Harilik murtudsüda

Harilik murtudsüda (Dicentra spectabilis) on magunaliste sugukonda ja murtudsüdamete perekonda kuuluv õistaimeliik.

Harilik murtudsüda

Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Tulikalaadsed Ranunculales
Sugukond Magunalised Papaveraceae
Perekond Murtudsüda Dicentra
Liik Harilik murtudsüda
Binaarne nimetus
Dicentra spectabilis
(L.)
Sünonüümid

Lamprocapnos spectabilis(L.)
Dielytra spectabilis (L.) DC.
Fumaria spectabilis L.

Taim pärineb Ida-Aasiast ning kasvab looduslikult Põhja-Hiinas, Koreas, Jaapanis ja Siberis.[1]

Lehed on mitmejagused ja rootsuga. Südamekujulised õied, mis on kuni 3 cm pikad, võivad olla roosad, valged, punased või kollased ja paiknevad ühekülgses rippuvas kobaras. Vili on mitmeseemneline kupar. Harilik murtudsüda õitseb mais-juunis ja kui närtsinud kobarad ära lõigata, võib õitseda vähemal määral kuni sügiseni. Taime kõrgus ulatub 60–100 cm.[2]

Kasvutingimused

muuda

Harilik murtudsüda vajab kasvuks hästi haritud ja väetatud ning niisket kuid vett hästi läbilaskvat mulda.[2] Sobib kriit- ja savimuld ning liivsavi, mis peab olema aluseline või neutraalne. Parim kasvukoht on poolvarjus, aga kasvab ka täispäikeses või varjus. Varjulise kasvukoha korral peab arvestama õite vähesusega ning täispäikese korral tuleb muld hoida pidevalt niiske.[1] Istutamiseks on sobiv vahekaugus 50-60 cm. Korrapäraselt väetades kompost- või kõdusõnnikumullaga võib taim samal kohal kasvada rohkem kui 10 aastat.[2]

Paljundamine

muuda

Paljundatakse juurepuhma jagamisega ning seda varakevadel või sügisel pärast õitsemist ning lehtede kolletumist. Puhmiku väljakaevamisel tuleb olla ettevaatlik, et mitte vigastada taime rabedaid juuri.[2] Talvel paljundatakse juurepistikutega.[1] Seemned külvatakse sügisel ja lastakse talvel läbi külmuda, siis tärkavad kevadel noored taimed, kuid niimoodi paljundatakse harva.[2]

Kahjurid ja haigused

muuda

Kahjureid ja haiguseid eriti ei esine, aga probleemiks võivad olla lehetäid, kilptäid, nälkjad ja teod. Taimel on kalduvus seenhaigustele, sealhulgas jahukastele ja lehelaikudele.[3] Kitsed ja jänesed taime ei kimbuta.[1]

Viited

muuda