Hallpõsk-pütt

linnuliik pütlaste sugukonnast

Hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) on pütlaste sugukonda kuuluv veelind.

Hallpõsk-pütt
Podiceps griseigena 3 (Marek Szczepanek).jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Pütilised Podicipediformes
Sugukond Pütlased Podicipedidae
Perekond Pütt Podiceps
Liik Hallpõsk-pütt
Binaarne nimetus
Podiceps grisegena
(Boddaert, 1783)
kollane - pesitsusala, sinine - talvitumisala
kollane - pesitsusala, sinine - talvitumisala
Hallpõsk-püti munad

LevilaRedigeeri

Hallpõsk-pütt pesitseb paljudel Euroopa, Lääne-Aasia ja Põhja-Ameerika loodeosa mageveejärvedel. Enamik linde veedab talve rannikupiirkondades. Hallpõsk-püti pesitsusaegset arvukust hinnatakse Eestis 300–400 paarile, talvist arvukust 10–30 isendile [1].

VälimusRedigeeri

Hallpõsk-püti pikkus on 40–50 cm, tiibade siruulatus 77–85 cm. [2]. Nende kaal on 750–1620 grammi. Täiskasvanud isendeid on hõlpus eristada roostekarva kaela ja hallikasvalgete põsepiirkondade järgi. Nende nokk on mustjas kollaka tüvikuga. Tuttpütist on ta pisut väiksem.

LooduskaitseRedigeeri

Eestis kuulub hallpõsk-pütt III kaitsekategooriasse.

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 ""Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008"". Hirundo, 1/2009. Eesti Ornitoloogiaühing. Failitüüp: PDF.
  2. Jonsson, L. Euroopa linnud. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2000, lk 40–41

VälislingidRedigeeri