Haiglavõrgu arengukava
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2009) |
Haiglavõrgu arengukava on kehtestatud "Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse"[1] §55 lõike 1 alusel.
| Haiglavõrgu arengukava | |
|---|---|
| Tüüp | määrus |
| Vastu võetud | 2. aprill 2003 |
| Vastu võtnud | Vabariigi Valitsus |
| Alla kirjutanud |
Siim Kallas (peaminister) Siiri Oviir (sotsiaalminister) Aino Lepik von Wirén (riigisekretär) |
Selle määrusega on püütud määratleda haiglate tegevuspiirkonnad ja -valdkonnad, mistõttu on haiglad jaotatud tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse tagamiseks regionaalhaiglateks, keskhaiglateks, üldhaiglateks, kohalikeks haiglateks ja erihaiglateks. Määrus on koostatud riikliku rahastamise otstarbekamaks kavandamiseks ja kasutamiseks, tagamaks kvaliteetse arstiabi mistahes Eesti piirkonnas.
Eesti Haigekassa sõlmib arengukavas nimetatud haiglatega tervishoiuteenuste ostmise lepingud vähemalt viieks aastaks, mis tagab pikemaajalise kindluse rahastamise Haiglavõrgu arengukavasse kuuluvatele haiglatele.
Arengukava kehtestati 15 aastaks.
Haiglavõrgu arengukavasse kuuluvad haiglad
muudaRegionaalhaiglad Eestis
muudaKeskhaiglad Eestis
muudaÜldhaiglad Eestis
muuda- AS Järvamaa Haigla
- Kuressaare Haigla SA
- SA Läänemaa Haigla
- AS Rakvere Haigla
- AS Lõuna-Eesti Haigla
- SA Narva Haigla
- SA Viljandi Haigla
- AS Valga Haigla
- SA Hiiumaa Haigla
- AS Põlva Haigla
- SA Rapla Haigla
Kohalikud haiglad Eestis
muudaArengukavast välja jäänud haiglad (mittetäielik loend)
muuda- SA Ahtme haigla
- Elite Kliinik
- SA Elva Haigla TM
- Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
- AS Kallavere Haigla
- Kirde Kohalik Haigla SA
- Märjamaa Haigla AS
- SA PJV Hooldusravi Vändras
- AS Räpina Haigla
- Sillamäe Haigla SA
- Tamme Erakliinik
- Tapa Haigla AS
- Tähe Erakliinik
- Viimsi Haigla
- Wismari Haigla AS
- Keila Taastusravikeskus AS