Habsburgid

(Ümber suunatud leheküljelt Habsburgide dünastia)

Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed. Dünastia meesliin suri välja 1740 keiser Karl VI-ga, kuid nimi säilis tänu pragmaatilisele sanktsioonile Maria Theresia ja Lotringi hertsogi Franz Stephani abielu kaudu. Nende järglased lõid Habsburg-Lotringi dünastia, mille esindajad on Euroopa poliitikas tänapäevani.

Püha Rooma keisririigi keisri Maximilian II vapp
Habsburgide monarhia lipp

Määratlus

muuda

Habsburg-Lotringi dünastia oli Saksa-Rooma troonil 17651806 (kui nende hulka arvata ka Lotringi dünastiasse kuuluv Franz Stephan, siis alates 1745).

Dünastia ajaloost

muuda

Habsburgide algne päritolu on teadmata, kuid neid on seostatud nii Merovingide kui ka Eticho suguvõsaga. Võimalik, et nad põlvnesid nimetust talupoeglikust suguvõsast, mis sidus end Eticho naisliiniga. Ajaloo areenile ilmusid Habsburgid 10. sajandil (siis tegutses esimene kindlalt teadaolev nende soo esindaja, Guntram Rikas), kuid Habsburgideks hakati neid kutsuma alles 12. sajandi algul (nimetasid end Habsburgi krahvideks). Nimi Habsburg tuleneb Habsburgi lossist ja tähendab "Hauka linnust" (algselt Habitschburg või Havitschburg). Habsburgide nime on kirjutatud ka kujul Hapsburg, kuid üldtunnustatud nimekuju on siiski Habsburg, mida kasutab ka praegune dünastia liider Karl von Habsburg.

 
Habsburgide monarhia valduste laienemine

Keskaja lõpus hakkasid Habsburgid "otsima" endale väärikamaid juuri (ja vahetasid oma senise vapilinnu, hauka välja tunduvalt esinduslikuma kotka vastu), väites, et nende vereliin ulatub otse Rooma keisriteni, mistõttu olevat ka iseenesestmõistetav, et nad Saksa-Rooma keisrid on. Sealt alates sai dünastia austavaks nimetuseks "Augustite dünastia", mille kasutamise lõpetas alles Esimene maailmasõda. Habsburgide mineviku suursugusemaks võltsimisega tegi otsa lahti Rudolf IV Rajaja (14. sajandi keskpaiku), kes leiutas ka ertshertsogi tiitli, kuid ellu rakendas selle "Rooma ajast pärineva" privileege andva hierarhianimetuse alles keiser Friedrich III (1415–1493), kes 1453. aastal kõik Austrias valitsevad Habsburgid (ka iseenda) ertshertsogiteks nimetas.

Nagu inglise ajaloolane Taylor on osutanud, oli Habsburgide dünastial oma eksistentsi ajal täita mitmeid missioone. 16.–17. sajandil olid nendeks Osmanite riigi ekspansiooni peatamine ja vastureformatsiooni teostamine, 17. sajandil lisandus neile ka absolutismipüüdluskatse Saksamaal, mis lõppes aga ränga lüüasaamisega ja keisrivõimu marginaliseerumisega, 18. sajandi viimaste Habsburgide olulisim ülesanne oli aga riigi lagunemise takistamine, mis lõppkokkuvõttes ka õnnestus. Viimane meessoost Habsburg, Karl VI, osutus osavaks ja paindlikuks valitsejaks, kelle ajal Austrias algas uus tõusuperiood. Paraku ei olnud tal meessoost pärijat ning ehkki tema tütar Maria Theresia oli enam kui oma isa vääriline, lõppes tollega ka Habsburgide dünastia.

Dünastia olulisemad esindajad olid:

  • Rudolf von Habsburg (1219–1291), kes pani aluse Habsburgide võimule Austrias;
  • Albrecht von Habsburg (1397–1439), kes ühendas esimest korda (kuigi vaid paariks aastaks) dünastia võimu alla ka Ungari kuningriigi ja Böömimaa;
  • Maximilian von Habsburg (1459–1519), kelle ajal muutus Austria Euroopa suurvõimuks;
  • Karl V (1500–1558), kelle ajal jõudis Habsburgide dünastia oma võimsuse tipule;
  • Felipe II (1527–1598), kelle ajal oli Hispaania Euroopa tugevaim riik;
  • Karl VI (1685–1740), kes tagas oma Pragmaatilise Sanktsiooniga Austria suurriigistaatuse ka pärast dünastia meesliini lõppemist ja
  • Maria Theresia (1717–1780), kes oli üks tuntumaid valgustatud monarhe.

Habsburgide soost Saksa kuningad ja Saksa-Rooma keisrid

muuda

Esimesed Habsburgidest isandad ja krahvid Švaabimaal

muuda
  • 10. sajandi lõpp Guntram Rikas (u 930–973 või u 990)
  • ?–991 Lanzelin (surn. 991)
  • 11. sajandi I pool Radbot (u 985–1035 või 1045) ja Rudolf I
  • 11. sajandi lõpp Werner I (u 1025–1096), Otto I ja Albrecht I
  • 11.–12. sajandil Otto II von Habsburg (surn. 1111) ja Albrecht II (surn. 1141)
  • 12. sajandi keskpaik–1167 Werner II Habsburg (u 1135–1167)
  • 1167–1199 Albrecht III Rikas (surn. 1199)
  • 11991232 Rudolf II (surn. 1232)
  • 13. sajandi algusest keskpaigani Albrecht IV ja Rudolf III
  • 1239–1291 Rudolf IV/I (1219–1291), Austria tegelik valitseja 1278–1282

Habsburgidest Austria valitsejad

muuda

Albrechti liin (Austria hertsogid)

muuda

Taasühendatud Austria valitsejad

muuda

1493 ühendas Maximilian I kõik Habsburgide valdused ühe valitseja võimu alla. 1493–1740 valitsenud Saksa-Rooma keisrid olid ühtlasi ka Austria valitsejad.

Habsburgidest Burgundia hertsogid

muuda

1477 suri sageli viimaseks Burgundia hertsogiks peetav Charles Südi ning hertsogkond langes suures osas Prantsusmaa kätte. Saksa-Rooma riigi territooriumil asunud Madalmaad ja Franche-Comte'i vabakrahvkond jäid aga tema tütrele Mariele, kellega oli abiellunud Maximilian von Habsburg. Nii läksid need alad 1482. aastal Habsburgide kätte. Nad kasutasid seda tiitlit kuni 1795. aastani, mil Lõuna-Madalmaad Prantsusmaa poolt vallutati.

Habsburgid Hispaania troonil

muuda

Ametlikult nimetas end Hispaania kuningaks esimesena Felipe II, mõeldes sellega kogu Ibeeria poolsaare valitseja staatust (Portugali, Aragóni ja Kastiilia kuningas). Kuid selle eelkäijaid, hiljem Hispaania moodustanud riike, valitsesid Habsburgid ka varem.

Habsburgid Böömimaa ja Ungari troonil

muuda

13061307 õnnestus Rudolf III von Habsburgil saada lühikeseks ajaks Böömi kuningaks, kuid pärast seda läks üle sajandi, enne kui Albrecht von Habsburg Böömi ja Ungari troonid Luksemburgi dünastiast pärineva Saksa kuningalt ja Saksa-Rooma keisrilt Sigismundilt 1433. aastal päris.

  • 1437–1439 oli Ungari ja Böömi kuningas Albrecht von Habsburg
  • 1440/1444–1457 valitses ta poeg Ladislaus Postumus

1526. aastal langesid mõlemad kuningriigid pärast Mohacsi lahingut Ferdinand von Habsburgi kätte, kes sai 1556. aastal ka Saksa-Rooma keisriks. Sealtpeale olid Ungari ja Böömi kuningateks Saksa-Rooma keisrid (kuni 1740). 1740–1780 oli riikide kuningannaks Maria Theresia, hiljem läksid tiitlid Habsburg-Lotringi dünastia kätte.

Vaata ka

muuda

Välislingid

muuda