Gregori ahvileivapuu

taimeliik

Gregori ahvileivapuu (Adansonia gregorii) on puu, mis kuulub ahvileivapuude perekonda ja kassinaeriliste sugukonda, on Austraalia endeem.[1]

Gregori ahvileivapuu

Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Kassinaerilaadsed Malvales
Sugukond Kassinaerilised Malvaceae
Perekond Ahvileivapuu Adansonia
Liik Gregori ahvileivapuu
Binaarne nimetus
Adansonia gregorii
F.Muell.

Kirjeldus muuda

Gregori ahvileivapuu on keskmise suurusega lehtpuuliik, millel on silmatorkavalt suured, paisunud tüved, peenikesed lehed ja rippuvad, sametised, kõrvakujulised viljad. Puu kasvab aeglaselt 5–15 meetri kõrguseks ja võib elada sadu aastaid.[1]

Ta paistab silma oma tohutu pudelikujulise tüve poolest, mis on täidetud pehme kiudse puiduga, mis võimaldab tal vett säilitada. Tüve ümbermõõt võib olla kuni 20 meetrit. Gregori ahvileivapuu viljad on suured, ovaalsed, pruuni värvusega, sisaldavad arvukalt seemneid ja valget täidlast ainet ning võivad kasvada 18 cm pikkuseks. Vilja väliskülg on puitunud ja karvane. Õied avanevad varaõhtul ja tolmlevad õhtul. Õitsemine vaid paar päeva enne õie varisemist.[2]

Kasutusviisid muuda

Gregori ahvileivapuu on väga silmatorkav oma erinevate kasutusviiside poolest näiteks toiduks, veehoidmiseks ja meditsiiniks. Samuti on see hea köite, riide, nööride ja paatide tooraine.[3]

Meditsiinilistel otstarvetel kasutatakse puu õisi palaviku alandamiseks. Viljaliha kasutatakse iivelduse ravimiseks ning seda anti ka vastsündinud laste emadele. Haigete laste kõhte hõõruti vastu puutüve ravi eesmärgil. Puulehti pandi lõkkesse, et peletada eemale sääski.

Kõrvitsalaadseid puuvilja kestad sisaldavad sidruni laadset viljaliha, mida saab süüa kas niisama või segada viljaliha koos vee ja magusainega, et teha jooke. Viljalihast võib teha nii leiba kui ka magustoitu. Vilja seemneid võib süüa toorelt, purustatult ja ka röstitult.

Kõrvitsalaadseid seemnekesti saab kasutada konteineritena. Puu vahast ja õietolmust tehakse liimi. Kiudsete juurte massidest valmistati kühvleid mee kogumiseks ja söömiseks tarudest.[4]

Kasvutingimused ja levik muuda

Gregori ahvileivapuu on ainus liik ahvileivapuu perekonnast, mis esineb Austraalias. Peamised kasvukohad on Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi idaosa.

Puu kasvab soojalembelises piirkonnas, kus puudub kokkupuude külmaga. Jahedamates kohtades kasvab taim aeglasemalt. Kasvuperioodil tahab taim hästi kuivendatud liivast mulda, kus on palju vett, talvekuudel eelistab kuivemaid tingimusi.[5]

Huvitavad faktid muuda

 
Lääne-Austraalias Derby lähedal asuv Boab Prion Tree, mida on väidetavalt kasutatud kinnipidamiskohana

Söödavad seemned ja viljad korjatakse loodusest kohalikuks kasutamiseks. Hispaanias kasvatatakse puid kaubanduslikul eesmärgil, et valmistada "Cream of Tartar".[1]

Kahte kuulsat Gregori ahvileivapuud (Lääne-Austraalias Derby lähedal ja Wyndhami lähedal asuvad nn Boab Prison Tree '​d) on väidetavalt kasutatud aborigeenide lühiajaliseks kinnipidamiseks. Samuti olevat need olnud ajutiseks elukohaks, kaupluseks ja postkontoriks.[4]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 "Adansonia gregorii". llifle.com. Vaadatud 05.05.2022.
  2. "Boab" (PDF). bgpa.wa.gov.au. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 3.03.2022. Vaadatud 05.05.2022.
  3. Pettigrew, Jack (3. juuli 2010). "Origins of the Australian Boab (Adansonia gregorii)". web.archive.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. juuli 2010. Vaadatud 05.05.2022.
  4. 4,0 4,1 Arbor, Julianne Skai. "Boab – Adansonia gregorii". treegirl.org. Vaadatud 05.05.2022.
  5. "ADANSONIA gregorii". australianseeds.com. Vaadatud 05.05.2022.