Georges Bataille
Georges Bataille (10. september 1897 Billom – 8. juuli 1962 Pariis) oli prantsuse kirjanik ja filosoof. Ta on mõjutanud kõiki poststrukturaliste, eeskätt Jacques Derrida'd ja Gilles Deleuze'i.
| Georges Bataille | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
10. september 1897 Billom |
| Surmaaeg |
9. juuli 1962 (64-aastaselt) Pariis |
| Amet | kirjanik, joonistaja, filosoof |
| Autogramm | |
 | |
Teosed eesti keeles
muudaRaamatud
muuda- "Madame Edwarda". Prantsuse keelest tõlkinud Hasso Krull. Tallinn 1993, 48 lk; ISBN 9985804007
- "Silma lugu" (Histoire de l'oeil; romaan). Tõlkinud ja järelsõna: Hasso Krull. Tallinn 1993, 115 lk; ISBN 9985804031
Üksikud esseed
muuda- "Emily Brontë" (Brontë romaanist "Vihurimäe"). Prantsuse keelest tõlkinud ja järelsõna: Hasso Krull – Vikerkaar 1995, nr 4, lk 65–73; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis; ilmunud ka H. Krulli raamatus "Katkestuse kultuur. 35 teksti", Vagabund, Tallinn 1996, lk 177–187; ISBN 9985835131
- "Kulutuse mõiste". Tõlkinud ja järelsõna: Hasso Krull – Vikerkaar 1995, nr 11, lk 68–82; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
- "Arhitektuur. Muuseum. Tapamaja". Tõlkinud Ene Priimets – Sirp 18. september 1998, lk 19
- "Jules Michelet". Prantsuse keelest tõlkinud Anti Saar; järelsõna: M. T. – Vikerkaar 2014, nr 1/2, lk 108–115
Kirjandus ja välislingid
muuda- Jaanus Adamson, "Bataille'i lugu: silmad ja pisarad" (raamatust "Silma lugu") – Vikerkaar 1995, nr 4, lk 60–64; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis; ilmunud ka J. Adamsoni raamatus "Läbirääkimised: kirjutisi 1995–2003", Veljesto, Tartu 2004, lk 69–80; ISBN 9985923766
- Tiina Nagland, "Kirjandus ja religioon. Georges Bataille" (referaat: pühaduseteotusest Georges Bataille'i romaanis "Silma lugu", 1928, ja novellis "Madame Edwarda", 1941) – kogumikus: Tiina Aunin, "Võrdlev kirjandusteadus. I, Kirjandusteaduse interdistsiplinaarsus", TPÜ Kirjastus, Tallinn 2003, lk 89–94; ISBN 9985582918
- Maurice Blanchot, "Sõprus" (järelehüüd Georges Bataille'le). Prantsuse keelest tõlkinud ja järelsõna: Anti Saar – Vikerkaar 2012, nr 1/2, lk 138–142; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis