Georg von Bock
Georg von Bock (vene keeles Георгий Тимофеевич Бок) (6. oktoober (ukj 18. oktoober) 1818 – 12. juuni 1876 Schwerin) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi mereväelane, viitseadmiral.
_suguv%C3%B5sa_aadlivapp.jpg)
Elulugu muuda
Georg von Bock kuulus nimekasse baltisaksa Bockide aadlisuguvõsasse. Ta oli Võisiku mõisniku polkovnik Timotheus Eberhard von Bocki (1787–1836) ja tema eestlannast abikaasa Ewa Catharina (suri 1862) ainus laps.[1] 10-aastaselt kirjutati ta õppima merekorpusesse, mille lõpetas 1835. aastal mitšmani auastmes. Teenis esialgu Musta mere laevastikus, hiljem mereväe peastaabis adjutandina. 1860. aastal arvati 1. järgu kaptenina reservi. 1865. aastal sai temast tiibadjutant, 1866. aastal kontradmiral ja 1872. aastal suurvürst Vladimir Aleksandrovitši õuemeister.[2]
Perekond muuda
Bock naitus 1847. aastal kindralmajor Dmitri Ignatjevi tütre Annaga (1824–1916). Abielust sündis kaks poega ja tütar. Vanema poja riiginõunik ja kammerhärra Vladimiri (1850–1899) surmaga kustus Bockide suguvõsa Võisiku liin.[1]
Sõjaväeline karjäär muuda
| Aasta | Kuupäev | Õlak | Auaste |
|---|---|---|---|
| 1833 | 31. detsember | 
|
gardemariin |
| 1835 | 21. detsember | 
|
mitšman |
| 1841 | 30. aprill | 
|
leitnant |
| 1851 | 8. aprill | 
|
kaptenleitnant |
| 1856 | 25. august | 
|
2. järgu kapten |
| 1859 | 8. september | 
|
1. järgu kapten |
| 1866 | 28. oktoober | 
|
kontradmiral svita |
| 1876 | 1. jaanuar | 
|
viitseadmiral |
Autasud muuda
Teda autasustati Püha Anna II, Püha Vladimiri IV ja III klassi ordeni ning mitmete välismaa ordenitega.