Georg Baumann (venepäraselt Георгий Иванович Бауманн; sündis 1. septembril 1892 Peterburi – enne 19. veebruari 1934 Šanghai, Hiina Vabariik) oli eesti päritolu Venemaa maadleja ja sõjaväelane (porutšik).

Kreeka-Rooma maadlus
Riik Venemaa
keisririik
29.–46. koht 1912 Kergekaal
Kuld 1913 Keskkaal

Maadlejana muuda

Ta esindas Peterburi klubisid Hercules ja Sanitas. Tema kasv oli 172 cm ja biitsepsi ümbermõõt oli 34 cm. Tema tuntuim saavutus oli maailmameistriks tulek Kreeka-Rooma maadluses 1913. aastal.[1]

1912 muuda

Ta osales Stockholmi OM-il kergekaalus koos August Kippasto ja Oskar Kapluriga. Avakohtumises hilisema olümpiavõitja soomlase Eemil Värega jättis asjatundjatele sügava mulje see, et Baumanni sild pidas 5 minutit Värele vastu. Baumann sai sillast lõpuks väljagi, kuid kaotas matši. Ta kaotas ka teisele soomlasele Alfred Salosele ning langes edasisest võistlusest välja.[1]

1913 muuda

Jaanuaris Peterburis peetud Venemaa meistrivõistlustel osales Baumann kergekaalus. Kohal oli kõigi aegade tugevaim koosseis ning Baumann sai hõbeda.[1]

25.28. aprillil võitis ta Tartus Läänemere kubermangude meistri tiitli oma kehakaalus ning ka kubermangude absoluutse meistri nimetuse ja vöö.[1]

Juulis tuli ta Breslaus 6 osavõtja seas amatööride maailmameistriks keskkaalus (kuni 75 kg) Edvin Fältströmi (Rootsi) ja Heinrich Stiefeli (Saksamaa) ees. Favoriidiks peetud Martin Klein katkestas võistluse käevigastuse tõttu. Rohkem eestlasi ei osalenud.[1]

Augustis I ülevenemaalisel olümpiaadil Kiievis oli maadluses kavas ainult kerge-, kesk- ja raskekaal. Baumann võitis kergekaalu Pavlovitši ees. Raskekaalu võitis Martin Klein, keskkaalu lätlane Jānis Polis (kolmandaks tuli August Teppan).[2]

1914 muuda

14.16. veebruaril Venemaa meistrivõistlustel Riias võistles 45 meest juba 5 kaalus.[2] Baumann jäi poolraskekaalus neljandaks tartlase Arnold Teppani ning riialaste Plumme ja Kommussaare järel.[1]

1915 muuda

Venemaa meistrivõistlused toimusid Petrogradis. Kahes raskemas kehakaalus tegid baltlased puhta töö. Poolraskekaalus võitis Baumann (2. Kile, 3. Lillepuu), raske- ja absoluutkaalus võitis Oskar Kaplur. Keskkaalus polnud osalejaid.[1]

Edasine elukäik muuda

Üldiselt on arvatud, et ta jäi Esimeses maailmasõjas teadmata kadunuks.[3]

Tegelikult lõpetas ta sõja ajal Gattšinas lennukooli ja teenis Venemaa sõjaväes lendurina. Vene kodusõja ajal jõudis ta lõpuks Kaug-Itta. Vladivostoki langemisel punaste kätte 1922. aastal põgenes ta Hiina Vabariiki.[viide?]

Ta elas algul Harbiinis, hiljem Šanghais. Ta esines veel maadlusringis, kuid ka tsirkuses mitmel pool Hiina Vabariigis ja ka Jaapanis.[viide?]

Ta suri millalgi enne 19. veebruari 1934 südamehaigusesse. Tema mälestusjumalateenistusest teatas 19. veebruaril 1934 Šanghai vene ajaleht "Šanhaiskaja Zarja" ('Šanghai Koit'). Ta maeti Šanghai vene kalmistule, mis aga hävitati 1970. aastate keskel ning Baumanni kalm pole seega säilinud.[4]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Lembit Koik. "100 aastat Eesti raskejõustikku". Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1996. Lk 85
  2. 2,0 2,1 Lembit Kolk. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 83
  3. "Georg Baumann lehel Sports-Reference. Inglise keeles". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. veebruar 2013. Vaadatud 9. oktoober 2018.
  4. Елена Глебова. "Чужая сторона". // Словесница Искусств 1 (33)/2014. Vene keeles

Välislingid muuda