Galgauska mõis
Galgauska mõis (saksa keeles Golkowsky, läti keeles Galgauskas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Tirza kihelkonnas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub mõisakompleks Läti Gulbene piirkonnas Galgauska vallas Galgauskas muiža külas.
.jpg)
Mõisakompleks (sealhulgas üks tootmishoonetest ja möldri maja) on kultuurimälestisena kohaliku kaitse all.[1]
Ajalugu muuda
Mõis on nime saanud poolakas Golgowskylt, kes seal Poola võimu ajal valdusi omas, Veiši sai aga nime Stenzel Weißilt, kes samal ajal seal valdusi omas. Reaalselt kuulusid need mõlemad piirkonnad Kulna piiskopilinnusele.
Mõisa esimesed omanikud olid von Seßwegenid, kellele kuulus ka Lizumsi mõis. 1631. aastal andis Gustav II Adolf sealsed maad Galgauska mõisana Gotthard Wilhelm Budbergile. Too müüs 1653. aastal mõisa 4700 taalri eest Fromhold Parumile. 1655. aastal omandas Veiši alad 1200 taalri eest Gustav von Mengden, kellele Parum hiljem 3000 taalri eest ka Galgauska jättis. Parum langes Vene vägede kätte vangi ja suri 1656. aastal Aluliina ordulinnuses katku. Gustav von Mengden tasus siis 800 taalriga Parumi võlad ja kuberner de la Gardie lubaski 1858. aastal tal neid valdusi edasi kasutada. Nende alade omanikuks ta aga ei saanud. 1662. aastal läänistati mõis Johan Stiernstrålele. Too ei suutnud aga kaugel asuvat valdust hallata ja selle kordategemiseks investeerida, nii jäi mõis Gustav von Mengdenile edasi. [2]
1688. aastal päris mõisa Gustavi vanim poeg Magnus Gustav Mengden. 1726. aastal jättis too mõisa oma pojale Gustav Johann Mengdenile. 1733. aastal päris mõisa tolle poeg Ernst Mengden. Hiljem jagunes mõis kahe omaniku August ja Charlotte Mengdeni vahel, kellelt siis nende vend Bernhard nende osad kokku 14 600 taalri eest ära ostis. 1821. aastal päris valduse tema poeg Bernhard August, kes maksis teistele pärijatele 52 462 rubla. 1849. aastal loovutas ta mõisa 68 700 rubla eest oma pojale Johann Mengdenile.[3]
Mõisa suurus muuda
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 4 ja 3/4 adramaad, sellele allus 374 mees- ja 385 naishinge.[4]
1640. aastal oli mõisa suurus 1 ja 1/2 adramaad, 1688. aastal juba 5 ja 1/2 adramaad. 1734. aastal kuulus mõisale 4 ja 3/8 adramaad. 1757. aastal oli mõisa suurus kuus adramaad, 1823. aastal aga 8 ja 3/4 adramaad.[5] Ka 1832. aastal oli adramaid 8 ja 3/4, 1881. aastal oli neid aga 9 ja 57/80, lisaks allus mõisale 12 ja 54/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[6]
Karjamõisad muuda
1816. aastal kuulus mõisale kaks karjamõisa: Neuhof ja Veiši (Weissenhof). Veiši karjamõisa juurde kujunes asula, mis tänapäeval kannab Galgauska nime.
Viited muuda
- ↑ "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. veebruar 2018. Vaadatud 22. veebruar 2018.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 244.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 415-416.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 276.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 242.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 412.