Ava peamenüü

Friedrich-Alfred Olbrei

Friedrich-Alfred Olbrei VR I/3 (ka Fred Olbrei; 30. august (vkj 12. august) 1893 Tallinn25. märts 1972 Tallinn) oli Eesti tehnikateadlane, ringhäälingutegelane ja sõjaväeinsener (aastast 1938 kolonel).[1]

EluluguRedigeeri

Friedrich-Alfred Olbrei oli klaveritöösturi poeg.[1]

Lõpetas Tallinnas gümnaasiumi, õppis 1915–1916 Riia Polütehnilise Instituudi mehaanika osakonnas, lõpetas 1916 eksternina Peterburi Nikolai I nimelise Inseneriakadeemia ning 1918 lendur-vaatlejana Jevpatoria sõjaväelendurite kooli.[1]

Esimese maailmasõja ajal teenis Pirital merelennujaamas. Osales Vabadussõjas, oli Kaitseministeeriumi sädetelegraafi valitsuse ning sädetelegraafikompanii ülem, pani aluse Eesti kaitseväe raadiosidele. Lõpetas 1925 Prantsusmaal Toulouse'i Ülikooli Elektrotehnika Instituudi. Oli 1926–33 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutiste (KVÜÕA) lektor ja õppetöökodade ülem, Kõrgema Sõjakooli õppejõud ning inseneriväeala erijuhataja, 1929–31 ühtlasi Tallinna Tehnikumis raadiooperaatorite kursuse lektor, õpetas elektro-, side- ja raadiotehnikat, oli riikliku kutsekomisjoni liige. 1933–34 sidepataljoni ülem, 1934–40 Riigi Ringhäälingu direktor, 1940–41 Sidevalitsuse raadiokeskuse peainsener.[1]

Sõja puhkemisel viidi Venemaale laskurdiviisi sideülemaks, töötas Uuralites Ivdeli mangaanikaevanduses ning oli Tjumeni sõjakooli sideala õppejõud. 1944 saadeti Siberi vangilaagrisse, süüdistatuna spionaažis ja vandenõus osalemises. Naasis asumiselt Eestisse 1956, oli Vabariikliku Röntgenoloogiajaama ja Tervishoiuministeeriumi arstiriistade töökoja juhataja, aastast 1963 Rahvamajanduse Nõukogu tehnilise informatsiooni keskbüroo tehnikateabe- ja patendiekspert.[1]

TeadustööRedigeeri

Mõjutas põhjapanevalt raadioalase tehnilise mõtte ja hariduse ning ringhäälingu ja raadiotööstuse arengut Eestis. Tema eestvõttel ja osalusel asutati Riigi Ringhäälingu raadiolabor ja töökojad, ehitati ümber ja varustati ränikristall-pooljuhtsaatjaga Tallinna raadiojaam, rajati 1937 Türile 50 KW raadiosaatejaam koos Euroopa moodsaima 196,6 m kõrguse vabaltseisva mastantenniga, valmis Baltimaade esimene mobiilne ülekandekeskus – reportaažiauto "Hõbehall", hangiti firmalt AEG Eestisse esimeste seas maailmas magnetofonid, raadioülekannete tarvis arendati välja Tallinna teatri- ja kontserdisaale ning spordiväljakuid ühendanud kaablivõrk, maal avati raadiokuulamise hõlbustamiseks ligi 250 tuulik-elektrigeneraator akulaadimispunkti, kavandati ja 1939–1940 püstitati Tallinnas Kreutzwaldi ja Faehlmanni tänava nurgale tehnika viimase sõna järgi Raadiomaja, mille elektrilise osa projekteeris koos insener A. Lossmanniga. Raadiotööstuse arendamisel ja selle teaduslikul korraldamisel toetus peamiselt ameeriklaste kogemustele.[1]

Kuulus aastast 1927 Riigi Ringhäälingu juhatusse, oli OÜ Raadio-Elektrotehnika Tehase (RET) asutajaid ja juhatuse liige, kuulus Insenerikoja nõukogusse. Avaldas teadustrükiseid raadiotehnikast ja ringhäälingust.[1]

IsiklikkuRedigeeri

Tema isa oli muusikaärimees, klaveritööstur ja Estonia seltsi eestseisuse liige Jaan Olbrei.

Tema õde oli ballettmeister, balletipedagoog ja tantsija Rahel Olbrei, õemees arhitekt ja kunstikriitik Hanno Kompus.

TunnustusedRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

TeoseidRedigeeri

  • Kombinatsioonirikas detektorvastuvõtja. // Raadio (1927) 15
  • Kõvendaja detektorvastuvõtjale. // Raadio (1927) 33
  • Detektorvastuvõtjast audionini. // Raadio (1928) 1
  • Detektorist – refleksvastuvõtjani. Tallinn, 1929
  • Kodumaa raadiotööstus. // Raadio (1933) 24
  • Raadio jõuvankril. // Mootor ja Tehnika (1934) 1
  • Ringhääling praegu ja lähemas tulevikus. // Raadio (1934) 33
  • Kaugel oleme kaugenägemisega. // Ringhääling. Tallinn, 1935
  • Uusi põhimõtteid ringhäälingu saatejaamade antennide konstruktsioones. // Tehnika Ajakiri (1937) 8
  • Raadiokuulamise hõlbustamise võimalusi maal. // Ühistegevuse Kalender 1938. Tallinn, 1937
  • Mis uudist ringhäälingus. // Raadio (1938) 49
  • Ringhääling neljakümneaastane (kaasautor). // Tehnika ja Tootmine (1967) 3.

KirjandusRedigeeri

  • Rigas Politechnikums 1862–1919. Album Academicum (1912–1919). Riga, 1938, 191
  • Kõrgem Sõjakool 1921–1931. Tallinn, 1931, 76, 85
  • Eesti majandustegelased. Tallinn, 1938, 148
  • Eesti entsüklopeedia 14, 340
  • Umborg, J. Raadiooperaatorite kursused Tallinna Tehnikumi juures 1929–1931. // TPI toimetised 565 (1983), 121–129
  • Paling, U. Eesti ringhäälingu rajaja Friedrich Olbrei (1893–1972). // Kultuur ja Elu 8 (1993), 69–78
  • Mägi, V. Nimesid ja seiku Eesti ringhäälingu ja raadiotööstuse algusaastatest. // Raadiotehnika '97. Tallinn, 1997, 4–8
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.