Franz Julius Ferdinand Meyen

Saksamaa botaanik

Franz Julius Ferdinand Meyen (28. juuni 1804 Tilsit2. september 1840 Berliin) oli saksa botaanik. Botaaniline nimelühend on Meyen.

Meyeni raamatu "Ueber die neuesten Fortschritte der Anatomie und Physiologie der Gewächse" esikaas

ElukäikRedigeeri

Meyen õppis Memelis apteekriks. 1821. aastal suundus ta sealt Berliini. Aastail 19231826 õppis ta sealses ülikoolis. Lõpetamise järel töötas ta Berliinis, Kölnis, Bonnis ja Potsdamis sõjaväekirurgina. 1828. aastal valiti ta Saksa Loodusuurijate Akadeemia Leopoldina liikmeks.

Meditsiini kõrvalt õppis Meyen ka botaanikat, keskendudes taimede histoloogiale. Alexander von Humboldti soovitusel purjetas ta aastail 19301932 ümber maailma, külastades Brasiiliat, Tšiilit, Boliiviat, Peruud, Polüneesiat ja Hiinat. Pärast naasmist keskendus ta kogutud materjali läbitöötamisele.

Reisi tulemusel andis Meyen välja kolmeköitelise raamatu "Grundriß der Pflanzengeographie" ('taimegeograafia põhialused'). Teose esimeses köites käsitles ta kliima mõju taimestikule, teises köites pinnase mõju. Kolmandas osas tegi ta juttu taimede füsiognoomilistest tüüpidest ja kirjeldas taimestiku tsoone, teose lõpus käsitles ta veel kultuurtaimi.

1834. aastal sai Meyenist Berliini ülikooli erakorraline botaanikaprofessor. Pärast seda keskendus Meyen põhiliselt taimefüsioloogiale. Ta kirjeldas põhikude, mõistis taimede kasvu kui rakkude jagunemise tagajärge ning sõnastas 1830. aastal teoses "Phytotomie" siis veel kinnituseta rakuteooria.

TunnustusRedigeeri

Berlin-Lichtenbergi linnaosas kannab Meyeni nime üks tänav. Tema auks on nimetatud ka Meyenia perekond akantuseliste sugukonnas.

TeosedRedigeeri