Feistritz an der Gail

Feistritz an der Gail (sloveeni: Bistrica na Zilji) on linn Austria Kärnteni liidumaa Villachi maaringkonnas. See on Itaalia ja Sloveenia piiri lähedal. Schwarzwald linnast lõunas külgneb Itaalia Tarvisio omavalitsusega Udine provintsis. Linnas ja selle ümbruses on mitu olulist vaatamisväärsust, sealhulgas Ulli ürdiaed, nahkhiirte maja, Püha Martini kihelkonnakirik ja Maarja-Magdaleena kabel.

Feistritz an der Gail
Pindala	19,9 km²
Elanikke	627 (1.01.2018)
Koordinaadid	46° 34′ N, 13° 36′ E
Asend Villachi maaringkonnas

Feistritz on suurim omavalitsus madalamas Gaili orus. See asub 638 m kõrgusel. Metsa lõuna pool Itaalia piiri ääres kutsutakse Schwarzwaldiks, mis tähendab musta metsa. Nötsch im Gailtal asub u. 2,4 km Feistritz an der Gailist põhja pool. Lähedalasuv Feistritzer Alm ulatub 1700 m kõrgusele Oisternigi (2052 m) jalamile.

Ajalugu

Esimene dokumenteeritud viide Feistritzile leidub 1119. aasta dokumendis. Norikeri hobuste aretamine algas 14. sajandil, kuna 1348. aasta Dorbatschi maalihke tagajärjel tekkinud soine maa oli veistele ebasobiv. Gaili oru elanikud on tuntud sajanditepikkuse kaubanduse käigus omandatud julguse ja äritunde poolest, kui nad vedasid kaupu Itaaliast Salzburgi ja Baierisse. Austria omavalitsusreformiga 1973. aastal sai endine Feistritzi vald Hohenthurni valla osaks.

Majandusarengud

Põllumajandus on väikeste ja keskmise suurusega majapidamiste peamine majandustegevus, kuigi paljud vallaelanikud pendeldavad Villachisse või Klagenfurti. Viimastel aastatel on linn pannud märkimisväärset rõhku taristu arendamisele, nagu teedevõrgu ja veevarustuse parandamine, julgustades samal ajal uusi ettevõtteid, kes on pakkunud 50 uut töökohta.

Linna majandusarengu raames võttis linnavalitsus 2007. aastal üle väikese hüdroelektrijaama projekti, mille toetuseks pakkus vahendeid Kärnten. See on toonud kaasa keskkonnasõbraliku tootmise kasvu jaama varasema võimsusega võrreldes ligi 200%. See on võimaldanud ka ohustatud käsitiivaliste liikide majutamise elektrijaama esimesele korrusele, mis on ainulaadne areng Austrias. Kava majanduslikku kasu kommenteerides on linnapea Dieter Mörtl täheldanud, et "energia kohapeal säästab transporti".

Maamärgid

Feistritzi Püha Martini kihelkonnakirik Gailis

Feistritz on tuntud Fledermaushausi (nahkhiirte maja) poolest, mis on esimene Austrias. Külast umbes 2 km kaugusel läänes asuvas vanas elektrijaamas, mis oli mitu aastat asustamata, on nüüd väikeste hobuserauanahkhiirte koloonia, keda on võimalik hoone sees jälgida.

Linnas on mitu muud tähelepanuväärset vaatamisväärsust. Need on:

• Ulli ürdiaed mitmesuguste igat liiki ürtidega kööki, iluravile, tervisele ja magusateks lõhnadeks.
• Püha Martini kihelkonnakirik 15. sajandi esimesest poolest koos oma suurejoonelise torni ja tornikiivriga.
• Maarja-Magdaleena kabel 14. sajandi keskpaigast on umbes pooletunnise jalutuskäigu kaugusel Feitritz Almi poole. Traditsiooni kohaselt peetakse siin missa ülestõusmispühade esmaspäeval ja Maarja Magdaleena pühal (22. juuli).
• Kõrgel küla kohal pakub Feistritzer Alm võimalusi jalutuskäikudeks rikkumata ümbruses. Missat peetakse üleval endiselt 5. augustile (tema pidupäevale) järgneval pühapäeval Maria Schneele või Lumede Jumalaemale pühitsetud väikeses kabelis.

Kultuur

Iga-aastane Kermesse Nelipühadel.

460 aasta kohta on toimunud ulatuslikke etnograafilisi uuringuid. Vald soovib väga toetada muusikat, kultuuri ja folkloori. Hiljuti loodud muusikakool on olnud edukas, eriti kogukonna nooremate liikmete seas. Seal asub ka lasteaed-kool. Julgustatakse kohalikku kunsti ja asutatakse ka seltskondlikke klubisid. Hallo Feistritz on valla kohalik teabeleht, mida avaldatakse umbes kaks korda aastas.

Kõige populaarsem kultuuriline tegevus linnas on "Kufenstechen", mis on Alpi talupidajate seas tavapärane kirikukihelkonna festival. Seda Nelipühadel peetavat iga-aastast sündmust tähistatakse maikuus ja tähistab rahvariideid kandvate vallaliste meeste osalemist sadulata ratsutamisel norikeri hobustel. Sündmusel osalevad ratsanikud, kes löövad raudkepiga puidust tünni kuni viimase puukillu langetamiseni; see hõlmab mitut ringi ratsutamist ümber tünni, kuni see on täielikult purunenud. Võitjale kingitakse lillepärg, mida ta kannab randmel. Seda festivali peetakse väidetavalt alates 1630. aastast. Pärast ratsasõitu peetakse pärna all traditsiooniline tantsupidu (nn "Lindentanz"), kus hobuseürituse võitja saab esimese tantsu. Vallalised tüdrukud osalevad tantsus riietatuna "Gailtali" rahvariietesse. Tantsu saadavad traditsioonilised laulud, mõned sloveenikeelsed.

Feistritzi festival on kihelkonnale oluline sündmus. Poisid ja tüdrukud harjutavad sündmuse tantse nädalaid enne selle algust. Esitatavad tantsud on Lindentanz, polka ja valss. Poisid harjutavad ka ratsutamist ja tüdrukud uhkeldavad oma värviliste käsitsivalmistatud kostüümidega. Kihelkonnas toimub ka iga-aastane "meiupuu tähistamine" Austria iseseisvuspäeva puhul 10. oktoobril.