Erik Stenbock
|
See artikkel räägib Rootsi riigitegelasest; baltisaksa kirjaniku kohta vaata artiklit Eric Stenbock |
Krahv Erik Gustafsson Stenbock (20. mai 1612 Göksholm Hjälmareni ääres Närkes – 11. veebruar 1659 Kopenhaagen) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane, Bogesundi krahv, Öresteni ja Kronobäcki vabahärra, Torpa ja Lindholmeni härra.
1643. aasta juulis ülendati ta kindralmajoriks ja septembrist 1645 oli ta Riia kuberner (ja ka Saaremaa asehaldur), kaks aastat hiljem jalaväe ja ratsaväe ülemjuhataja Liivimaal (Liivimaa kindralkuberner, 1647–1649), ning sai 1649 riiginõunikuks.
1651. aasta märtsis sai ta koos vendadega, Göta õuekohtu president Fredriki ja jalaväekindral Gustaf Ottoga Västergötlandi Älvsborgi lääni Bogesundi krahviks ja immatrikuleeriti krahvisuguvõsana nr 12 Rootsi rüütelkonda.[1] Seejärel määrati ta sama aasta 16. juunil Ingerimaa, Karjala ja Käkisalmi lääni kindralkuberneriks[2] Narvas ja 28. juulil 1655 krahv Axel Lillie asemele Hallandi kõigi kindluste ja sõjajõudude ülemkomandandiks, 26. jaanuaril 1657 Västernorrlandi laamaniks ning 4. märtsil 1657 riigikahurmeistriks.[3]
Ta hukkus Karl X Gustavi teise Taani sõja Kopenhaageni piiramise ajal 10. ja 11. veebruari ööl 1659 Fabian von Ferseni juhitud rünnakus saadud kuulihaava tõttu ja on maetud Länghemi kirikusse Västergötlandis.
Perekond
muudaTema vanemad olid kuningas James I poolt koos Johan Skyttega rüütliks löödud riiginõunik (1609), Öresteni ja Kronobäcki vabahärra (1613), Torpa ja Lena härra, Älvsborgi, Skaraborgi ja Västergötlandi asehaldur, Svea õuekohtu nõunik Gustaf Stenbock (1575–1629) ja Visingsborgi krahvinna Beata Margareta Brahe (1583–1645).[4] [5]
30. augustil 1637 abiellus Spantekowis Mecklenburgi Beseritzist pärit Catharina von Schweriniga (1619–1655), kes oli Rüdiger von Schwerini (surnud 1621) ja Catharina von Eichstedti tütar. Abielust sündisid:[6]
- Beata (1638 Klotow, Pommeri – 1712), vabahärra Axel Carlsson Sparre (1620–1679) abikaasa, feldmarssal Erik Sparre (1665–1726) ema.
- Christina (1640 Stockholm −1671 Stockholm), Lempälä vabahärra ja Vesilahti Narva küla Lauko mõisa omaniku Gabriel Kurcki (1630–1712) abikaasa, riiginõunik Jöns Knutsson Kurcki (1590–1652) minia
- Catharina (1642–1718), maeti Uppsala katedraali
- Gustaf Stenbock (1644 Riia – 1644 Riia)
- Erik Stenbock (1645 Riia – 1647 Riia )
- Elisabet (1646–1704 Bjursnäs), Carl Hård af Segerstadi (surnud 1704) abikaasa.
- Margareta (1647 Stockholm −1651 Narva),
- Brita (1648–1716), ooberst Hans (Johan) von Roseni (surnud 1701) abikaasa, Gustav Friedrich von Roseni ja Erich Dietrich von Roseni ema.[7]
- Magdalena (1649–1727), krahv Bengt Oxenstierna (1623–1702) abikaasa, krahv Magnus Stenbocki ämm
- Maria (1650–1698), kapten Ture Ribbingi (1654–1697) abikaasa
- Margareta (1652 Narva −1689 Örebro), Elistvere mõisniku ooberst Jürgen Johann von Wrangelli (1644–1698) abikaasa[8]
- Anna, suri noorelt
- Fredrik Eriksson Stenbock (1654–1699 Stockholm), Västmanlandi ja Dalarna lagsaga laaman, kes oli lastetus abielus Falunis sündinud paruness Helena Creutziga (1657–1730), kes oli Tartust pärit riiginõuniku ja admiralkindrali Lorentz Creutzi ja vabaproua Elsa Duwalli tütar.
- Hedvig Eleonora (1655–1714), Nicodemus Tessin noorema (1654–1728) abikaasa.
21. septembril 1656 abiellus Spantekowis Madalmaade Farmsumist pärit paruness Occa (Octavia) Johanna Ripperdaga (1619–1686), kes oli parun Hero Maurits Ripperda (1592–1633) ja Groningeni provintsis asuvate Hellumi ja Schildwolde pärijanna paruness Anna Margareta von Rengersi tütar, Joachim Jacob Ripperda vend, ning vabahärra Enno Adam zu Innhausen und Knyphauseni (1611–1654) lesk.[9]
Tema õde Kristina Katarina Stenbock (1608–1650) oli Per Brahe esimene abikaasa ning vanem vend Fredrik Stenbock (1607–1652) Johan De la Gardie väimees ja noorem vend Gustaf Otto Stenbock (1614–1685) Jakob De la Gardie väimees, mille tõttu pärisid Stenbockid muuhulgas ka De la Gardiede Kolga mõisa Harjumaal.
Esivanemad
muuda| Krahv Erik Stenbock (1612–1659) |
Vabahärra Gustaf Stenbock
(1575–1629) |
Vabahärra Erik Stenbock (1538–1602) | Vabahärra Gustav Olofsson (1504–1571) |
| Brita (Leijonhufvud) (1514–1572) Erik Abrahamssoni tütar | |||
| Krahvinna Magdalena "Malin" Sture (1539–1610) | Krahv Svante Sture (1517–1567) | ||
| Krahvinna Märta Leijonhufvud (1520–1584) | |||
| Krahvinna Beata Brahe
(1583–1645) |
Krahv Erik Brahe (1552–1614) | Krahv Per Brahe vanem (1520–1590) | |
| Vabaproua Beata Stenbock (1533–1583) | |||
| Braunschweig-Harburgi printsess Elisabeth
(1553–1618) |
Braunschweig-Harburgi hertsog Otto II (1528–1603) | ||
| Schwarzburg-Leutenbergi krahvitar Margarete (1530–1559) |
Viited
muuda- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... 1754, lk. 11–13
- ↑ Erik Stenbock, greve Stenbock, född 1612, stupade 1659-02-11 vid belägringen av Köpenhamn. Generalguvernör över Ingermanland, Karelen och Kexholms län, www.adelsvapen.com
- ↑ August Wilhelm Hupel: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "Nordische Miscellaneen" St. 18–19, Riga: Hartknoch 1789, lk. 503
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Estland, Teil 2.2, Görlitz 1930, lk. 199
- ↑ Berättelser ur svenska historien, 1885, lk.165, lk.313
- ↑ 6,0 6,1 Stenbockide sugupuu
- ↑ Rosenid: Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1 Livland, Bd. 2 , Görlitz, 1935, lk. 1119
- ↑ Wrangellid / Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Estland, Teil 2.2, Görlitz 1930, lk. 572
- ↑ Genealogie van Ripperda
- ↑ "Braunschweig-Lüneburg perekond". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2011. Vaadatud 9. aprillil 2010.
| Eelnev Anders Eriksson Hästehufvud |
Riia kuberner 1645–1646 |
Järgnev ' |
| Eelnev Vabahärra Gabriel Oxenstierna |
Liivimaa kindralkuberner 1647–1649 |
Järgnev Krahv Magnus Gabriel De la Gardie |
| Eelnev Carl Mörner |
Ingerimaa, Karjala ja Käkisalmi lääni kindralkuberner 1651–1654 |
Järgnev Vabahärra Gustaf Horn |
| Eelnev Krahv Axel Lillie |
Hallandi kindralkuberner 1656–1658 |
Järgnev Maavanem Bengt Lilliehöök |