Saunatorn on Tallinna linnamüüri kaitsetorn, mis asetseb linnamüüri kirdeküljel põhja-lõunasihilisel lõigul (aadressil Gümnaasiumi tänav 1). Saunatornist lõuna pool asetseb Nunnatorn ja põhja pool Kuldjala torn. Torn on saanud nime Püha Miikaeli kloostri sauna järgi.[viide?]

Sauna- ja Kuldjala torn

Ehituslugu muuda

Saunatorn rajati aastatel 1371–1372 väikese sadultornina ja kuulus kuni 1422. aastani koos müürilõiguga lähedal asuvale Tsistertslaste ordu nunnakloostrile.[viide?]

Saunatorni kõrgendati ja moderniseeriti koos müüriga 1380. aastatel, samuti 1422. aastal, mil torni kivist osa saavutas 12-meetrise kõrguse.[viide?]

Oma lõpliku keskaegse kuju sai Saunatorn 15. sajandi keskel linna kaitsetornide uuendamise käigus, esialgsest tornist on säilinud vaid keskaegne alaosa. Torni ülaosa oli 19. sajandil varemeis ning lammutati enne 1898. aasta uuendamist, kui torni ülaosa rekonstrueeriti Nunnadetaguse torni eeskujul (küll algsest veidi erinevalt).[viide?]

Saunatorni ja Nunnatorni vahelisse linnamüüri tehti arhitekt Wilhelm Neumanni projekti järgi 19. sajandi lõpul Kloostri tänavale teravatipuline värav koos kahe jalgväravaga.[viide?]

Tänapäev muuda

 
Saunatorn 2011. aasta suvel, vaade Gustav Adolfi Gümnaasiumi poolt

2004. aastal tehti Saunatorni, Nunnatorni ja Kuldjala torni ja nende vahelise linnamüüri käigu konserveerimis- ja restaureerimistöid. Kaitsetornid konserveeriti ja restaureeriti, samuti vahetati tornide ja müüride kahjustatud katusekatted ja puitkonstruktsioonid.[viide?]

2007. aastal kuulutas Tallinna Linnavolikogu [1], Nunnatorni, Saunatorni ja Kuldjala torni ning linnamüüri lõigu Nunnatornist Kuldjala tornini peremehetuks ning määras ehitised Tallinna kultuuriväärtuste ameti valitsemisalasse ja bilanssi.

1. novembrist 2009 on Nunnatorn, Saunatorn ja Kuldjala torn antud tähtajatult üürile mittetulundusühingule Tallinna Noorteklubi Kodulinn.[viide?]

Vaata ka muuda

Viited muuda

Kirjandus muuda

  • Rein Zobel, "Linnamüür". Tallinn 1986.
  • "Entsüklopeedia Tallinn", 2. köide. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2004, ISBN 9985-70-169-0

Välislingid muuda