Evald Aav
Evald Aav (7. märts (vana kalendri järgi 22. veebruar) 1900 Tallinn – 21. märts 1939 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht.
Aav lõpetas 1926 Tallinna konservatooriumi kompositsiooniklassi Artur Kapi juures.[1]
1916–1926 laulis ta Estonia teatri ooperikoori tenorirühmas.[1]
Ta juhatas mitut harrastuskoori ja orkestrit: 1924–1927 Sõjakooli koori ja orkestrit, 1929–1936 Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, 1934–1939 meeskoori Eesti Laulumehed (oli ka selle asutaja) ning 1937–1939 Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori.[1]
Aav töötas 1932–1939 Autorikaitse Ühingus, 1932–1936 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kirjastusfondis ja 1930–1939 toimetajana ajakirjas Muusikaleht. Ta oli 1938. aasta üldlaulupeol meeskooride üldjuht.[1]
Aav kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi "Vikerlased". Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolis-romantilise ooperiga, mille libreto kirjutas Voldemar Loo. Ooper esietendus Estonias 8. septembril 1928 (lavastas Hanno Kompus).
Ta on kirjutanud sümfoonia d-moll (1938), sümfoonilise poeemi "Elu" (1935), kontsertvalsi sümfooniaorkestrile, klaveri- ja viiulipalu ning soolo- ja koorilaule.
Aava tuntumad koorilaulud on "Laulik", "Me oleme Põhjamaa lapsed", "Hommik", "Öösse ära kadus" ja "Humal". Tema teoseid on esitatud laulupidudel.
Aava heliloomingut iseloomustab rahvuslikkus, rahvusromantism. Helikeelt on kirjeldatud sõnadega "põhjamaisus", "tundelisus", "voolavus".
Evald Aav oli ka maalikunstnik ja skulptor[2].
Tunnustus muuda
Mälestuse jäädvustamine muuda
2006. aastal andis Eesti Post Estonia teatri 100. aastapäeva puhul välja juubelipostmargi, mille kujundasid Ülle Marks ja Jüri Kass. Juubelipostmargi kahese komplekti väljaandel oli keskel Estonia teater, vasakpoolsel postmargil stseen Evald Aava ooperist „Vikerlased“ ja parempoolsel postmargil Helmi Puur Tšaikovski „Luikede järves“.[3]
Evald Aava õde Frieda Rukki asutas 1943 Tallinna Konservatooriumis Evald Aava nimelise stipendiumi, mille sai esimesena Heimar Ilves.[1]
Isiklikku muuda
Evald Aava abikaasa oli 1926–1937 Ida Loo-Talvari.[1]