Etnotsentrism on teiste kultuuride üle otsustamine oma kultuuri vaatepunktist, lähtudes oma kultuuris levinud väärtustest. See tähendab tavaliselt tendentsi pidada enda ja samast kultuurist inimeste keelt, käitumist, kombeid-tavasid, religiooni jms paremaks või õigemaks teiste etniliste rühmade omast. Kuigi etnotsentrism on inimese loomulik psühholoogiline soodumus, on see mõiste tänapäeval omandanud negatiivse konnotatsiooni.

Antropoloogias nähakse etnotsentrismi vastandina kultuurirelativismi.

Etnotsentrismi tugevust mõjutab etniliste rühmade vaheliste suhete iseloom ning nendevahelise suhtlemise intensiivsus.

Uurimislugu muuda

Sõna "etnotsentrism" võttis kasutusele Ludwig Gumplowicz teoses "Der Rassenkampf" (1883).

William Graham Sumner rääkis teoses "Folkways" (1906) inimese kalduvusest tajuda nähtusi ja otsustada nende üle oma etnilise rühma stereotüüpide järgi. Sumneri järgi valitsevad etnilise rühma sees seltsimehelikkus ja solidaarsus, etniliste rühmade vahel aga umbusk ja vaenulikkus. Etnotsentrism peegeldab ja loob etnilise rühma ühtsust.

Sigmund Freud ja Erich Fromm seostasid etnotsentrismi nartsissismiga.

Sotsiaalpsühholoogias seostatakse etnotsentrismi kategoriseerimisega.

Kirjandus muuda

  • M. J. Herskovits. Man and his Works, 1949.
  • H. C. J. Duijker, N. H. Frijda. National Character and National Stereotypes, 1960.
  • W. E. Lambert, O. Klineberg. Children's Views of Foreign Peoples: A Cross National Study, 1967.
  • T. Shibutani, K. M. Кwan К. М. Ethnic Stratification: A Comparative Approach, 1968.
  • R. Le Vine, D. Campbell. Ethnocentrism: Theories of Conflict, Ethnic Attitudes and Group Behavior, 1971.
  • H. Tajfel (toim). Differentiation between Social Groups: Studies in the Social Psychology of Intergroup Relations, 1978.